Eile, 25. märtsil mälestati väikeses Matsalu külas kurjuse ohvreid. Sellest külast ei viidud tol päeval Siberisse küll ühtegi inimest, sest planeeritud ohvrid varjasid end metsas ja tänu kinnivõtmise hilinemisele said nad vabaks.

Siiski sai küla ajavahemikus 1941-1949 kõvasti kannatada. Enamik mehi arreteeriti küla kaitseks moodustatud Omakaitse tegevuse tõttu ja saadeti pikkadeks aastateks Siberisse. Maha jäänud naised pidid üksi talu pidama, kolhoosis tööd tegema ja elama pideva arreteerimise hirmu all.

Eile kogunenud inimesed jagasid oma mälestusi ning lisaks loeti ette Matsalus tol ajal kooliõpetajana töötanud Lembitu Varblase ja Jüri Kindel mälestusi. Viimane varjas end metsavennana ühes küla talus.

Matsalu külas mälestuspäevaks kokku tulnud rahvas. Foto: Silvia Lotman

Kogunenud tõdesid, et külades on oluline toimunut mäletada, kuid vaenu ei tohi õhutada. Kurjus ei ole kadunud ja seda tõendavad hiljutised sündmused Pariisis ning Brüsselis. Meie saame kogetust õppida, kuid hoida sallivust ning leinata ohvreid.

Eile möödus märtsiküüditamisest  67 aastat. 1949. aasta 25. märtsist kuni 29. märtsini küüditas nõukogude võim Siberisse üle 20 000 eestimaalase.

Kaja Lotman

Päise foto: Marje Loide

Samal teemal Läänlases
Märtsiküüditamise mälestuspäev: Läänemaa rahvas ei ole okupantide suurkuritegu unustanud