Marje Loide on nii looduse sisse sulanud, et tal jätkub jõudu ja tahtmist oma teadmisi kõigile jagada. Küsida võib lille, linnulaulu, taimede, loodusnähtuste kohta – alati on tal vastus olemas.

Aga ise ütleb, et nii palju on veel õppida: selgrootute liike, eriti kiile, mardikaid. Lindudest kurvitsaliste eristamist hääle ja välimuse järgi. Õpetajana õpetamisteooriaalaste teadmiste ja praktika täiendamist. Ja veel ja veel ja veel…

Looduse juurde juhatasid teda vanavanemad, kellede seltsis Taevaskojas oma imelise lapsepõlve veetis. Ka vanemate osatähtsus. Marje, kes bioloogina Metsküla kooli 1992. aastal sattus, on kolmandat põlve õpetaja. Nii et loomulik käik: kool ja õpetamine juba algselt südames.

Ta täiendab end nii kodu- kui ka välismaal. Osaleb arvukates projektides, kirjutab ise neid, süstib õpilastesse uut ja huvitavat. Pidevalt on ta looduse imeväärsusi avastamas. Loodusradadel ja – laagrites huvilisi juhendamas. Ta on rahu ise: kõik, kes uurivad millegi või kellegi kohta, saavad vastuse. Marje võib pankrannikul kivimikihtidest nende tekkimise ajaloo selgeks jutustada.

„Väga suureks arenguks enda ja õpilaste jaoks pean loodussuunda Lihula Gümnaasiumis. On võimalus koolil ja õpetajatel loovalt läheneda nii teemale kui õppevormidele. Siit koolist on kasvanud paarkümmend magistrandi ja 3 doktorit just loodussuuna õppinute seast, ka mu kaks tütart on valinud loodusteaduse, siin koolis on bioloogide järelkasv tugev,” ütleb Marje oma lihtsuses uhkelt.

Ta on õuesõppetundide fänn: kohapeal looduses taime- ja loomarikkust õpetada, õppida.

Tänu Marjele on koolis nii palju abivahendeid, läbi tema kirjutatud projektide oleme rikkad: binoklid, binokulaarid, pintsetid, putukapüügivahendid jne. Ikka oli vähe ja kui selgus, et töö lõpetanud Kasari kool pakub õppevahendeid juurde, oli Marje esimene, kes teekonna sinna ette võttis. Kasumlikult!

Reisidel on Marje väga mõnus kaaslane. Astub seltskonnaga ühte jalga, ei suru iialgi oma tahtmist peale, viskab nalja ja naerab, palju naerab lõbusat naeru.

„Ma polegi konfliktne inimene,” tunnistab ta ka ise. Rahulik, oskab pingsale olukorrale lahendust leida ega ütle kunagi teravusi. Talle võib südant puistata ja teada, et kõik räägitu jääb saladusse.

Reisimine on Marje hobi ja vaba aja veetmine. Palju maid on ta tundma õppinud. Aga õpihimu on täitmatu. 17. augustil lõi aastakell alles 60, nii et avastamisi tuleb veel kuhjaga.

Loodusest, reisimisest väheke väsinud, hingeliselt puhanuna asub Marje oma teise hobi juurde: rahvariidevööde kudumisele. Neid teeb ta tellimuse alusel ka kõigi kihelkondade mustrite järgi. On ka uusi mustreid tellija soovil välja nuputanud. Tütarde koolilõpu-, pulmakleidid- tema õmmeldud.

Õpetanud kogukonnale, kelle tõõst aktiivselt osa võtab, viltimist, savitöid, vöökudumist, rahvuslikku õletööd, kuivtaimeseadet.

Mida Marje üldse ei oska? Ei tea! Polegi midagi sellist!? Kontrabassi vist ei mängi, kannelt küll!

Mälumänguritele, kes murravad pead Marje juuste pikkuse üle, sosistan: 90cm.
Marje armastab kõiki lilli, aga lemmik on gladiool – pikavarreline, majesteetlik. Marje armastab kõiki oma õpilasi, aga lemmikud on oma 7 last ja 4 lapselast.

Fotod: erakogu ja Estonian Nature Tours blogi

Valli Ost