Jaanuari keskpaiga Mati 50 taha kippus paraku kaotsi jääma üks sündmus, mis kohaliku muusikahariduse jätkusuutlikkuse mõttes oli hoopis olulisem. Oma esimese pealelennu tegid jaanuari esimesel õppenädalal muusikakooli vanema astme tudengid, kelle õppekavas sees ka pilliõppe juhendamise metoodika ja praktika.

Selliste praktikanädalate toimumist võib igaüks tõlgendada kuidas iganes, miks ka mitte niipidi, et Mati laseb oma juubeliks keskendumise raames palgatöö ära teha teistel. Ometi, juubelid juhtuvad harvemini kui olukorrad, kus muusikakool peaks vajama ajutiseks või ka alatiseks (uut) instrumendiõpetajat. Siis ongi hea, kui ootamatusse olukorda sattudes on lahendus lähemal.

Keegi ütleb nüüd selle peale, et mindagu ikka kõigepealt Otsa- või Elleri kooli. Kallid sõbrad! Te alahindate omaenda laste arusaamist maailma asjadest. Võimalik, et nad ülalnimetet koolidesse ka kunagi ennast täiendama lähevad, aga (häbematult väljendudes) sama võimalik, et nad suudavad suuri asju teha ka lihtsalt siitsamast saadud laiema silmaringi pealt.

Olgu selle kõigega kuidas on, aga aeg oli õpetaja tiiva alt välja ronida ja jääda ise ellu. Esimese praktika ülesandeks oli viia läbi iseseisvaid pooletunniseid õppetunde. Edasi räägib enda eest juba tagasisidefail ise:

/…/Augustiga mängisime tervenisti läbi ksülofoni konkursi loo ja proovisime veidi parandada talle raskemaid kohti trummiloos. Trummiga tundus Augustil olevat palju raskem ja seda lugu peaks kindlasti rohkem harjutama, sest talle oli mitmeid arusaamatuid kohti seal. Ksülofoni lugu tuli väga hästi välja, eriti loo kiired kohad. Raskem oli rubato osaga, mis ilmselgelt oli veidi tundmatum ja vajab rohkem tööd. Üleüldiselt oli August aga väga tubli, kuulas mu nõuandeid hoolega ja suutis kõik rütmivead kiiresti parandada. /…/

 Ansamblina töötavad Tõnis ja Samuel hästi koos. Harjutasime pigem algust ja katsetasime erinevaid kiirusi. Kuna mõlemal olid väga erinevad partiid, on kummalgi erinevaid asju, mida ka eraldi harjutada. Tõnisel on vaja veel harjutada sõrmetehnikat ja Samuelil oli rohkem madalat registrit. Mõlemal on vaja harjutada suuri noodivahelisi hüppeid.
Samueli soololooga töötas ta suuremalt osalt iseseisvalt. Viimaste trioolidega on veel veidi vaja tööd teha ja lugu ise ühtlasemalt siduda.

 Naatan oli väga tubli, hästi püüdlik ja mõtles ilusti kaasa. Alguses oli poogen päris viltu, aga pärast läks juba paremini. Keskmistel keeltel oli poognahoid parem, 1. ja 4. keelel oli veidi raskusi. 1. positsiooni leidis lõpuks päris ilusti üles ja sai harjutustega hakkama. Vasaku käe hoid vajab veel veidi tööd, aga märkuse peale parandas kohe.

Kui kõik need väljatoodud tähelepanekud ei peaks olema oma sisult täiesti professionaalsed, siis olen mina küll millestki väga valesti aru saanud. Igatahes, järgmisel trimestril läheme metoodiliste küsimustega veel rohkem süvitsi.

Ei hakanud seekord võtma harjutusõpilastelt liiga põhjalikku tagasisidet. Olen ka ise praktikantide juures õppinud ja võin kinnitada, et hindasin nende tööd alati paremaks kui oma põhiõpetaja oma. Aga – ka nemad said kindlasti uusi kogemusi!

Lihulas õpitakse pillimängu päris palju traditsioonilist moodsamaga segades kui mujal. Seda fakti on hea konstateerida.

Löökpillidest rääkis Birgit, vaskpillidest Laura ja Naatanist Erik, lisaks osales tööprotsessis ka Svea. Fotod XII noorte laulu- ja tantsupeo orkestrite proovist: Kristina Kukk

Mati Põdra,
Lihula Muusika- ja Kunstikooli õpetaja ning puhkpilliorkestri dirigent