Laupäeval, 21. oktoobril kell 17.00 toimub Lihula Muusika- ja Kunstikooli aulas kontsert “100% eestimaine”, kus esineb meie puhkpilliorkester. Külalisdirigendina astub lavale kolonelleitnant Peeter Saan.
Küsimustele vastas Lihula Muusika- Ja Kunstikooli puhkpilliorkestri dirigent Mati Põdra.
Miks „100% eestimaine“?
Esiteks – kuigi me pole seda selles sarjas otseselt välja reklaaminud, oleme mõtteliselt seotud Eesti Vabariigi 100 aastapäevaga. Aga veel olulisem on tõdemus, et ega kuskil mujal (väikeste meeldivate eranditega) meie eest meie muusikat eriti ei mängita. Eesti muusika ei ole just ilmtingimata „kole viis, vale bass ja igidepressioon“, sealt leiab vägagi palju rõõmsat ja kaasakiskuvat, seega – miks mitte?
Miks külalisdirigendiga?
Eksisteerib selliseid muusikuid ja muusikaõpetajaid, kes mitte mingil juhul ei taha oma tööd teistele näidata. Ei kommenteeri, kas selle taga on mingi valehäbi või isegi hirm, et äkki see teine hakkab esimese asjana juba tehtud tööd maha tegema.
Ja eksisteerib selliseid, kes heameelega jagavad oma tööd ka teistega. Mina kuulun selliste hulka. Iga külaline rikastab millegagi, isegi siis kui ise on tehtud kõik õigesti ja hästi. Sel juhul saavad näiteks õpilased selge signaali, et on midagi sellist, millest kõik õpetajad ühtmoodi räägivad.
Et Lihula MKK orkester on samaaegselt ka Kaitseliidu Lääne maleva orkester, ja kol-ltn Peeter Saan Kaitseväe orkestri ülemana kogu Kaitsejõudude peadirigent, kellel õigus ja ühtlasi meeldiv kohustus olla kursis ka Kaitseliidu orkestriteenistuses toimuvaga, oli seda külastust korraldada tehniliselt lihtne. Laupäeval kuuldav valmis kahe töösessiooniga, esimene neist 15.-16.09 ja teine 13.-14.10. Enne laupäevast kontserti mängime osa kavast sisse ka 20.10 toimuval Lääne maleva 100 juubeli pidulikul kontsertaktusel Haapsalus.
Mida põnevat võib laupäevasel kontserdil kuulda?
Kõik on tegelikult omamoodi põnev. Eesti esimeseks puhkpillimuusika kirjutajaks tituleeritav Eduard Tamm tegutses noorpõlves kaua aega Peterburis. Peeter Saan avastas arhiivist mitmeid tema käsikirju ja partituurivisandeid, osa alustatud päris 1900-ndate algul, siis paarikümneks aastaks kirjutamine katki jäetud ja 1920-ndatel lõpuni kirjutatud. Neist Tamme teostest oleme siis kokku pannud süidi, mis koos eesti esimese rägtaimiga „Fox 7“ moodustab poole kava mahust. Vana head swingi esindab kaheksakümnendate korüfee Ülo Raudmäe laul „Väike tüdruk“.
Puhkpilliorkestrite jaoks on alati väljakutse mängida sümfooniaorkestritele kirjutatud muusikat. Kui Tubina „Maksamereliste tants“ (balletist Kratt) on orkestri üks hitt-teoseid juba mõnd aega, siis Elleri „Kodumaine viis“ on meie kavas esimest korda. Keelpillid on oma olemuselt meeskonnamängijad ja puhkpillid pigem solistid, siin selle Peeter Saani poolt tehtud seade võlu seisnebki – temaatilise materjali ringirändamine mööda erinevaid pilligruppe toob kaasa rohkesti värve ja nende kokkusegamine annab huvitava tulemuse.
Ning on ka rõõm teatada, et ikka ja jälle leidub heliloojaid, kes julgevad ette võtta ka puhkpilliorkestri. Aivar Joonase nimi on rohkem tuntud rütmimuusika poole pealt, kuid ta on kirjutanud ka muusikat lavatükkidele. „Poisid, mis te pasundate?“ oli algselt planeeritud tattoo-marsiks ühte peremuusikali. Nagu kunstiinimeste puhul ikka teinekord juhtub, siis töö käigus asjad muutuvad, nii hakkas sellegi muusikali libretoks mõeldu elama iseseisvat elu ja Risto Lauri kaksikromaan „Tulemuusika. Veemuusika“ on saadaval kõikides hästivarustatud raamatupoodides (kui just pole välja müüdud). Maailma esiettekandes kõlavast muusikast loodame aga head väljakutset kõikidele korraliku löökpillirühmaga orkestritele.
Madis Kareda on aastaid tegutsenud koorijuhina ning olnud helirežissöör. Esimesed loomingukatsetused tegi ta veel Muusikakeskkoolis õppides. Tema valminud marss on Eesti jaoks ebatraditsiooniliselt 6/8 taktimõõdus ja keskmises lõigus kõlab absoluutselt mitte „puhkpillipärane“ helistik E-duur. Teoses on tähelepanu keskpunktis orkestri puupuhkpillid, eriti pikolo.
Kuidas on planeeritud orkestri edasine hooaeg?
Kõlab natuke isekalt, aga – 13. jaanuaril toimub kontsert minu 50 juubeli puhuks. Selle kontserdi jaoks komplekteerin sümfooniaorkestri, ning kava panen kokku lava- ja filmimuusika põhiselt. Kaasa lööma on lubanud tulla mitmeid selliseid pillimehi, kes on mingil oma eluetapil hoogu saanud minu poolt pakutavast ja nüüd siis on neil võimalus mulle „tagasi teha“. Sellesse projekti registreerimine ja paralleelselt noodimaterjali ettevalmistamine on kuu lõpuni käimas.
11. märtsil toimub Tallinnas orkestrite konkurss, on ambitsioon pääseda seal auhinnalaua ligi. Mitte et keegi hakkaks mind töölt lahti laskma, kui seda ei juhtu, aga – on ka tõsi, et orkestri võimed kannatavad kõige kõrgema konkurentsi välja, ning iga asja või rahaga on ühel orkestril alati midagi peale hakata. Ja nii asju kui raha kulub paraku seda rohkem, mida professionaalsem on kollektiiv.
Et sellel aastal on Eesti Muusikakoolide liidu korraldataval konkursil keelpillide ja löökpillide aasta, ma enne igasuguste selle konkursiga seotud asjaolude väljaselgitamist ei räägiks muudest asjadest. Aga üht-teist huvitavat on kindlasti veel tulemas. Hoidkem end meie tegemistega kursis!
Päise pilt: Kristina Kukk
