Lihula vallas elab kaheksa ettevõtlikku naist, kes on peale seda, kui nende endine tööandja 2014. aasta lõpus oma asjad kokku pakkis ning Lihulas õmbluse sulges, uusi lahendusi otsimas. Koht, kus õmblustöökoda toimetas, on siiani vaba ja saadaval, nii et olemas on nii töötajad kui ka tööruumid, kuid puudu on eraisik või ettevõte, kes hoolitseb selle eest, et õmblusteenust vajatakse ning tellimusi jagub.

Iseseisvad ning hakkajad

“Lihulas on elupäevad õmblus olnud. Praeguseks on jäänud küll kaks erategijat, kuid soovime ka õmblustöökoja uuesti tööle saada,” nentisid naised, kes on nõus kasvõi homne päev uuesti alustama. “Oleme valmis ka ise asju ajama ning oma tööd organiseerima,” ütles Maire Litau, üks kaheksast õmblejast, kes hetkel tööd otsib, “kuid tellimuste hankimise poolega jääme hätta.”

Ka teised naised on seda meelt, et saavad omal käel kenasti hakkama: “Oleme harjunud tööd tegema, mitte tööl käima. Kui me õmbleme, siis me õmbleme.” Ometi annavad nad endale aru, et ainult ettevõtlikkusest ei piisa, vaja on ka ettevõtja vaistu ning oskusi ja mis peamine – tellimusi, mida täita.

Erialased kogemused olemas

Naised, kellest enamik on õmblejana töötanud vähemalt kaheksa aastat, on kamba peale õmmelnud peaaegu kõike, mis võimalik. “Meeste ja naiste triiksärgid, joped, püksid, kittelkleidid, hommikumantlid, põlled, voodipesu, dressid, fliisid, tööriided, tunked, T-särgid, trikotaaž, jakid, soe pesu,” loetlesid naised erinevaid tooteid, mida nad aastate jooksul valmistanud on.

“See on hea tunne, kui ilus asi välja tuleb. Teed toodangu valmis, kellelegi on see ju vajalik ja kasulik. Mõnus omaette nokitsemine,” on mõned vastused, mis tulid küsimuse peale, miks neile õmmelda meeldib. Mitmed naised, kes kunagi alustanud õmbleja õpilasena ehk täitsa nullist, on läbi praktilise kogemuse hakkama kogu õmblustöö protsessiga, juurdelõikusest kuni valmistoodangu pakkimiseni välja.

Töökoht kodu lähedal

Kuigi alati on võimalus hakata mujal tööl käima või sootuks ära kolida, naised seda varianti, vähemalt esialgu, kasutama ei kiirusta. “Lihula on meie kodu ja soovime siin elada ning tööd teha,” kinnitasid nad üksmeelselt.

“Mulle meeldib see töö ja ma saan kodus elada ega pea ära minema,” tõi Tiiu Kappak välja eelised, kui Lihula õmblustöökoda peaks tõesti uue hingamise leidma ning uuesti tööle hakkama. Töö kadumisega kadus ka turvatunne ja kindel sissetulek ning endised õmblejad kardavad, et kui suvised hooajatööd peale tulevad, läheb nende kamp lõplikult laiali ja siis on see rong läinud.

Naised, kelle sõnutsi on juba oodatud küll ning kaua sa ikka seda kodu koristad või süüa teed, küsisid lõpetuseks naljatledes: “Mis kell homme tööle?”

Kuigi õmblus on valdkond, mis nende jaoks kõige südamelähedasem, on nad selle nimel, et kodu lähedal tööd saada, valmis paindlikud olema: “Ei pea tingimata ainult õmblus olema, võib ka midagi muud, millest jõud ja oskused üle käivad, sest kõik on ju õpitav,” on Maire Litau ja Tiiu Kappak ühel meelel ning lootusrikkad.

_____________________

Kui Lihula kaheksa õmbleja lugu kõnetas ja mõtteid tekitas, siis antud teemaga tegeleb ning kõigi kõneisikute kontakte omab Lihula valla info- ja arenguspetsialist Kristi Märk kristi.mark@lihula.ee, 5668 8385

Lihula vald on esindatud ka mõne päeva pärast toimuval messil “Maale Elama”, mille selle aasta alateema on “Maale ettevõtjaks”.

Laupäeval, 11. aprillil, Kalevi spordihallis aset leidev mess kestab kella kümnest viieni ning lisaks 55 kogukonnale, kes on end tutvustama tulnud, on kavas ka ettevõtluskohvik ning seminar “Maale ettevõtjaks”.