Lihula vald esitas ohtlike hoonete lammutamiseks mõeldud KredExi taotlusvooru kaks projekti, mis mõlemad said rahastatud. Lihula  vallale on eraldatud toetus summas 26 237 eurot, mis moodustab 70% lammutamiseks vajaminevast 37 482 eurost. Lammutamisele lähevad kaks vallale kuuluvat kortermaja, millest üks asub Lihulas ja teine Kirblas.

Mida kiiremini, seda parem

„See on teema, mis on juba kaua aega õhus ja valla seisukohast ülioluline. Selle projekti tulemusel lammutame kaks inimestele ja keskkonnale ohtlikku kortermaja,” on vallavanem Varje Ojala-Toos positiivse rahastusotsusega rahul.

Lammutusprojektid, mis Lihula vallal tuleb ellu viia hiljemalt aprilliks 2016, ei jää kohati ehitusprojekti mahule suurt alla. Nii sisaldavad need muuhulgas sellised töid nagu projekteerimine, hoone osade demontaaž, virnastamine ja utiliseerimine, kivimaterjali purustamine killustikuks, rasketehnika treilertransport ning jäätmete sorteerimine. „Projekti lõpptähtaeg on küll alles järgmisel aastal, kuid teeme endast parima, et see projekt võimalikult kiiresti ellu viia,” lisas Ojala-Toos.

Jäätmed saavad töödeldud ning maa-ala korrastatud

Lihula vald on otseselt vastutav nii projekti ettevalmistamise kui juhtimise eest, Lihula peab tagama ka 30% omafinatseeringut ning selle, et elamu lammutamisel tekkivad jäätmed käideldakse vastavalt jäätmeseadusele ja keskkonnasäästlikult ning et võimalusel suunatakse tekkivad jäätmed taaskasutusse. Lisaks peab Lihula vald korrastama vabastatud maa-ala.

Üks lammutatavatest hoonetest ei ole kunagi päris valmis saanudki, ning teine, Kirbla kortermaja, on osaliselt sissevarisenud ning eluohtlik. „Sarnases olukorras hooneid, mis vajavad elukeskkonna ohutuse huvides lammutamist, on oluliselt rohkem, kuid need kaks objekti on hea algus,” ütles Lihula valla majandusnõunik Rein Kruusmaa.

Kolemajade lammutustoetus

• Toetuse saamiseks kinnitas majandusministeerium tingimused, mille kohaselt oli omavalitsustel võimalik taotleda riigilt tuge tühjaks jäänud ja risustavate hoonete lammutamiseks.
• Sihtasutus KredEx avas 20. veebruaril 2015 taotlusvooru, kus oli sellele meetmele eraldatud 700 000 eurot. Suurim võimalik toetus taotleja kohta oli 60 000 eurot ja maksimaalne toetusmäär 70% abikõlbulikest kuludest.
• 2013. aastal läbi viidud uuringu andmetel on Eestis lammutamist vajavaid hooneid üle 250. Uuringus prognoositi, et aastail 2015–2030 võib lisanduda veel üle 600 lammutamist vajava korterelamu.

ERR: Eestis on üle 250 lammutamist vajava kortermaja, piduriks on huvitud eraomanikud (video)