7. jaanuaril kuulutasid Kaitseliidu ülem brigaadikindral Meelis Kiili ja Naiskodukaitse esinaine Airi Tooming Haapsalus välja aasta 2016 kaitseliitlase, kelleks sai Lihula Ükskikkompanii pealik Marko Reisel.
Lisaks aasta kaitseliitlasele valiti ka aasta naiskodukaitsja, kelleks on Kristlin Kõrgesaar Naiskodukaitse Järva ringkonnast.
Kaitseliidu ülema brigaadikindral Meelis Kiili sõnul oli aasta kaitseliitlast ja naiskodukaitsjat valida väga raske. “Kaitseliit on väga ühtlane ja tugev organisatsioon. Kõik nominendid on eeskujulikud riigikodanikud ja ennekõike kogukonna liidrid. Nad on teistele eeskujud kõige laiemas mõistes,” ütles brigaadikindral Kiili.
Kaitseminister Margus Tsahkna sõnul on iga Eesti riigi kaitsja, olgu ta naiskodukaitsja või kaitseliitlane, oluline ja tema panus tänuväärne. “Nad on positiivseks eeskujuks oma kogukonnas ja vabatahtlikkusel on väga suur jõud,” lisas Tsahkna.
Fotod: Kristjan Prii
Aasta kaitseliitlast Marko Reiselit on iseloomustatud järgnevalt:
“Marko Reisel on oma käitumise ja pühendumisega pälvinud nii kaasvõitlejate kui ka kogukonna usalduse ja austuse. Tema eestvedamisel sai Kaitseliit endale juurde uue üksikkompanii, mille väljaõppeürituste ja seltsielu korraldamisega ta aktiivselt tegeleb.
Lisaks on ta tunnustatud riigikaitseõpetaja, innukas langevarjusportlane ning patrullvõistlustel endast kõike välja paneva võitlejana on ta ka ise pannud aluse kunagisele populaarsele patrullvõistlusele “Sügistorm”.”
INTERVJUU
Lihula Teataja käis Marko Reiselit õnnitlemas ning uuris lisaks aasta kaitseliitlase tiitliga seotud emotsioonidele ka seda, mis on Lihula Üksikkompaniis teoksil.
Marko, ütle, kui suur üllatus see Sinu jaoks oli?
Ikka oli üllatus. Abikaasal oli küll mingi eelaimdus seoses ürituse läbiviimise kohaga, kuid mina ei osanud seda loota, sest olen ka eelnevalt olnud nominentide nimekirjas (aastal 2013 ja 2014, toim.).
Foto: Ain Saare
Siiski pean ma siinkohal toonitama, et tegemist ei ole minu jaoks üksikisiku tiitliga – see on tunnustus kogu allüksusele ja Läänemaa Malevale tehtud töö eest.
Kui ma seisaksin siin üksinda, siis suure tõenäosusega ei oleks ma seda tunnustust saanud – meeskond on oluline.
Kas Sa tead ka seda, kes Sind esitasid?
Aasta kaitseliitlase valimine toimub nii, et iga malev esitab oma kandidaadi. Vihjamisi anti mullegi mõista, et mind on üles seatud.
Ka siinkohal pean tähtsaks mainida, et kaitseliitlased ei tee oma vabatahtlikku tööd selleks, et saada tunnustatud. Kui tunnustus tuleb, on see hea boonus. Põhiline, miks me Kaitseliidus tegevad oleme on see, et lojaalsete riigikodanikena soovime anda endast rohkem ning panustada riigi kaitsesse: seda nii põhitöö kui ka vaba aja arvelt.
Mida Sa arvad, mille eest see tiitel omistati?
Usun, et tunnustuse saime selle eest, et taastasime allüksuse, Lihula Üksikkompanii. Sinna juurde kuulub ka ruumide saamine ning remontimine – siin on samuti justnimelt meeskond see, kes teeb, toetab ja tagant tõukab.
Tean, et laupäeva õhtul oli Sul veel ka üks teine sündmus, kuhu Sa kiirustasid?
Jah, 7. jaanuari õhtul toimus Lihula Üksikkompanii aastapäeva tähistamine.
Mitu inimest hetkel LÜK-sse kuulub?
Hetkel kuulub umbes 90 inimest. Hiigelaegadel ehk perioodil 1990-2004 kuulus Lihula malevkonda koguni 180 vabatahtlikku kaitseliitlast. Nii toona kui ka praegu on meie ridades neid, kes on kuidagiviisi seotud Lihula ja Hanila valdadega. Lisaks on inimesi, kes hetkel elavad Tallinnas, Pärnus ja ka Lõuna-Eestis, kuid on algselt meie piirkonnast pärit.
Miks on nimeks üksikkompanii, mitte Lihula malevkond, nagu see varasemalt on olnud?
Siin on otsene seos vabatahtlike arvuga. Hetkel ei ole meil veel nii palju liikmeid, et saaksime teha malevkonna. Kuid pürgime sinnapoole.
Miks neid liikmeid siis hetkel vähem on?
Ilmselt on põhjuseid mitu. Üheks on kindlasti see, et paljud usuvad, et on mingi müstiline jõud, mis meid kriisi ajal kaitseb – ja siinkohal ei räägi ma NATOst.
Inimesed peaksid aru saama, et seda müstilist jõudu pole olemas – meie kõik, kes me siin elame, olemegi see jõud, mis võiks ja peaks kriisiolukorras oskama end ja oma kodumaad kaitsta.
Loomulikult soovin ma, et vabatahtlike kaitseliitlaste number oleks suurem. Siinkohal ei soovi ma tekitada paanikat, kuid võtame näiteks kriisiolukorra: meie piirkonnas läheb ära elekter ning ei ole enam ei vee ega ka toidukaupade varustust – kes siis elanikkonnale appi tuleb? Loomulikult tuleb Kaitseliit, kuid kellest kaitseliit koosneb? Meist endist. Kui aga igaüks arvaks, et “Ah, mis mina… “, siis poleks Kaitseliitu olemaski.
Ilmselt paljud kardavad, et Kaitseliitu kuulumine võtab ära nende niigi vähese vaba aja?
Eks ta mõnel määral võtab ikka. Kaitseliitu astudes peab isik saama väljaõppe ning algteadmised, kuidas erinevates olukordades käituda. Kindlasti on hea, kui käiakse ka täiendõppustel, kuid see pole ületamatu.
Mina isiklikult loodan, et me ei pea oma saadud oskusi kunagi reaalselt kasutama, kuid teisalt loodan sama palju seda, et kui see hetk siiski peaks saabuma, on meil olemas väljaõppega inimesed, kes teavad ja oskavad erinevates olukordades toimetada.
Rääkides vabast ajast ja õppustest – kui palju neid täiendkoolitusi ja õppusi on?
See sõltub allüksuse tegevuskavast ja plaanidest. Kaitseliidus üleüldse toimub väga palju erinevaid teoreetilisi ning ka praktilisi harjutusi, võistlusi.
Lihula Üksikkompaniil, mis loodi 2013. aastal, on traditsioonilisi üritusi veel vähe, kuid eks see on tingitud meie noorusest. Suvepäevad, aastapäeva tähistamine. Kindlasti plaanime taastada patrullvõistluse Sügistorm. Loomulikult ka erinevad teooria ning praktika õppepäevad. Kui ilmataat meile lund lubab, soovime jaanuari lõpus korraldada talvesõduri treeningu.
Olen seisukohal, et võistlust võistluse pärast korraldada pole otstarbekas. Oluline on teha see atraktiivseks, et inimene sooviks sellel osaleda. Eks meil ole neid plaane küll, mida ellu viia.
Rääkides üksikkompanii loomisest. Möödunud aasta juunis kolisite sisse oma uutesse ruumidesse. Kui kaua remont kestis?
Remont pole veel lõppenudki. Saime alles korda saali, kabineti ning tualeti. Tööd on veel palju. Ruumide sisustamine jätkub jooksvalt ning lähiajal loodame jätkata renoveerimistöödega: tulevikus on plaan teha varustuse hooldusruum ning ka väike köök, remontida koridor.
Samuti soovime saali luua püsinäituse Lihula malevkonnaga seotud esemetest: digitaliseeritud fotod, autasud, mälestusmärgid ja palju muud. Lisaks sellele eksponeerida ajaloolisi esemeid Eesti Vabariigi algusaegadest ning erinevaid vormiriietuse ja varustuse elemente, mida meie liikmed on alles hoidnud. Mõte on näidata ka originaalseid II Maailmasõjaaegseid eesti sõdurite erinevaid vormiriietusi.
Kõik ikka selleks, et läbi kohaliku allüksuse tutvustada Kaitseliitu ja mäletada oma ajalugu. Eks kõik see võtab aega ja seeõttu pole mõtet tähtaegadest rääkida. Iga asi omal ajal.
Vaatan, et olete oma ruumides kasutanud juba praegu erinevaid militaarvahendeid ja varustuselemente.
Jah, puhkeruumi lauajalgadeks on meil 90mm tankitõrje kahuri hülsid. Miinipildujate sabadest on tehtud nii lambid kui ka lipuhoidja ja õueküünalde hoidjad. Eks meil on siin tore kamp inimesi, kel lisaks soovile kaitsta oma riiki, on ka hea fantaasia ning seetõttu meeskonnatöö toimib.
Tekst ja fotod:
Kristina Kukk
Lihula Teataja toimetaja
Loe lisaks:
Maakaitsepäeval avatakse Lihula üksikkompanii ruumid ja pühitsetakse lipp
Fotogalerii: Lihulas tähistati Läänemaa maakaitsepäeva
Lihula tähistas ajaloopäevaga vabadussõja mälestussamba aastapäeva
Pärnu Postimehe artiklit, mis ilmus 25. veebruaril saate lugeda siit.
