Eesti Heliloojate Liit koostöös Port Artur Grupiga ja Kaitsevägi kuulutasid marsside leidmiseks välja eraldi konkursid erinevate žüriidega. Juhuslikult võitis mõlemad konkursid avalikkuse jaoks senitundmatu helilooja Paul Särel.

24. veeburaril toimusid kahe vabariigile kingitud marsi esmaettekanded – Eesti Kaitseväe rivimarss kanti ette 100. aastapäeva paraadil Vabaduse väljakul ning EV100 piduliku marsi esmaettekanne toimus Estonia kontserdisaalis ERSO pidulikul kontserdil “Eesti Vabariik 100”.

Foto: Rene Jakobson

Paul Säreli jaoks on tegemist uskumatute sündmustega ning enda sõnul vajab ta aega toibumiseks. “Tänan kogu südamest rahvusvahelist žüriid, kes mind usaldas ja nii kõrgelt tunnustas,” sõnas võitja omalt poolt.

Paul Särelil ei ole muusikalist kõrgharidust ning ta ei ole ka Eesti Heliloojate Liidu liige. „Võitja isik oli üllatuseks kõigile asjaosalistele, kuid võin kinnitada, et Eesti Heliloojate Liidu ja Port Arturi konkursi puhul oli žürii võitja suhtes üksmeelne. Žürii tõstis esile teose leidlikku taktimõõtu, arusaadavust ja vastavust klassikalise piduliku marsi põhimõtetega, mis ometi suutis oma lihtsuses žüriid veenda,“ kommenteeris Eesti Heliloojate Liidu esimees Märt-Matis Lill.

Kaitseväe orkestri peadirigent ja Kaitseväe orkestri ülem Peeter Saan oli ainsa erandina mõlema konkursi žüriiliige. Võitu kahel erineval konkursil kommenteeris Saan järgnevalt: „Mõlemad võidutööd lähtusid piduliku ja rivimarsi marsimuusika žanrite klassikalistest ülesehitustest ja kaanonitest, mis on sellise muusika kirjutamisel väga olulised. Ka meloodiad olid väga kaunid ning väikeste üllatustega. Hindamisel oli tähtis ka see, et mõlemad võidutööd oleksid rakendatavad – rivimarsi järgi peavad saama sõdurid marssida ning piduliku marsiga peab saama avada üritusi ja seda peab olema võimalik esteetiliselt nautida.“

Paul Särel sündis ennesõjaaegses Narvas, kuhu tema isapoolsed vanavanemad kolisid tööotsinguil 1898. aastal Saaremaalt. Sõda paiskas ta pere Lääne-Eestisse sugulaste juurde. Aastal 1956 lõpetas Paul Lihula Keskkooli. Enne ja pärast sõjaväge töötas ta Lihula Kultuurimajas ringi- ja kunstilise juhina, hiljem Lihula KEK-is töödejuhataja.

Kristina Kukk,
Lääneranna valla avalike suhete spetsialist

Vaadake lisaks ka ERR-i videolugu