Loading... (0%)

Jalgpalli edu taga on laste võime näha enda kõrval kaaslast

10 December 2014

Jalgpalliklubi tähendusrikas juubel

Jalgpalliklubi 20. juubel Foto_ erakogu(1)2014.  aastal tähistas Lõuna-Läänemaa Jalgpalliklubi oma juubelit. Eduka tegevusaasta kulminatsiooniks oli see, et klubi asutaja ja eestvedaja Jaanus Getreu pälvis Eestimaa Spordiliidu Jõud aasta tegija tiitli kohaliku spordielu edendaja kategoorias. Auhind anti üle detsembri alguses Karksi-Nuias.
20 tegevusaasta jooksul on klubi olnud töökas ja järjekindel, kasvatanud oma lapsi südamega ja soovinud, et nad jõuaksid läbi jalgpalli oma unistustele lähemale.
Praegu toimub klubi tegevus Lihulas ja Virtsus, kuid treeningutel käivad lapsed ka teistest piirkonna koolidest.
2014. aastal võisteldi ja saavutati palju. Tüdrukute C-klassi võistkond saavutas Eesti noorte meistrivõistlustel 5. koha, Lihula Gümnaasiumi põhikooli võistkond võitis Eesti Koolispordi Liidu meistritiitli. Poiste D2-klassi võistkond saavutas Eesti noorte meistrivõistlustel oma alagrupis 4. koha. Läänemaa meistritiitleid jagus sel aastal nii Lihula poistele kui tüdukutele kahel korral. Eestimaa peal on vähe kohti, kus sel aastal võistlustel ei käidud ning vähe turniire, kus silma ei jäädud.
Jalgpalli edu taga on laste võime näha enda kõrval kaaslast

Jaanus Getreu
Lõuna-Läänemaa JK asutaja ja treener
Käesolev aasta oli meie jalgpallilastele üliedukas. Nagu  teame, on sport valdkond, kus edukust mõõdetakse suuresti tulemuste järgi, kuid vaadata tuleb ka seda, miks tulemused tulevad ja mille põhjal öelda, et tehtu oli hea ja tulemuslik.Tulemuslikkus ei pea alati tähendama kõrget kohta poodiumil, vaid seda, kuidas tegevus kulgeb.

Juba ammu ei saa ühegi spordiala edu taga näha ühte inimest, antud juhul siis treenerit, seda enam, kui tegu on võistkonnaalaga ja seda ju jalgpall on.
Üks tuntud individuaalala tegija, olümpia neljas ja maailma ning Euroopa meistrivõistluste medalimees, ütles mulle kunagi: “Minu treener on elu aeg väga hea treener, sest tal olin mina!”
Siis ei saanud ma sellest aru, kuid nüüd saan.

Võistkonna ehitamise protsess

Meeskonna- ja individuaalspordialasid tuleb vaadata eraldi, tunnustades mõlema ala tegijaid ja juhendajaid, sest töö on raske, kuigi oma olemuselt erinev
Meeskonnaaladel on huvitav võistkonna ehitamise protsess – ja just selle poolest oli lõppev aasta meile üliedukas.

Jalgpallivõistkonna arendamine ja heaks võistkonnaks saamine on pikk protsess ja seda on laadis treener-õpilane võimatu teha. Kogu protsess on nii keeruline ja samas ülihuvitav – just see ongi põhjus, miks seda tööd ikka veel teen. Muidugi on keeruline panna last protsessist aru saama ja seda armastama, kuid me oleme selle saavutanud ning  tänu sellele lapsed taipavad, et need, kellega nad koos  treenivad ja mängivad, on nende enda edu pant. See on tarkade ja intelligentsete laste tunnus.

Kullahind

Tunne, et trennikaaslane on kullahinnaga, on aastatega läinud oluliseks suuremaks, ja tunnen, et see on teema, mis peab veelgi paranema. Eesmärgiks on osata oma kaaslastele tähelepanu pöörata ning osata veenduda, et kõik on asjast aru saanud.
Kuigi tööd on veel teha palju, arvan, et olen meeskonnamängu arendamiseks leidmas õiget filosoofiat. Annan endale aru, et ei saa võidelda kõigi väliste faktoritega, mis last mõjutavad. Ainult rääkida-rääkida-rääkida ka ei saa, on vaja konkreetseid näiteid, millele viidata. Selleks on meil teatud traditsioonid, kuhu ma kutsun alati tuntud jalgpallureid või enda kunagisi kasvandikke, kes jalgpallis kaugele jõudnud.

Jagatud vastutus

Mulle meeldib vastutada, sest usun, et vastutus viib sihile. Õnneks on meie ringis vastutajaid järjest rohkem: lapsed, vanemad, toetajad, kuid ennekõike mina ise.
Just lapsevanematega oleme viimastel aastatel liikuma lükanud tõsise koostöövankri. Klubi ja lastevanemate vaheline koostöö on võtnud täiesti uue suuna ja saavutanud teise taseme. Arvan, et see on märk sellest, et ka lapsevanem on võetud võistkonda ja see on väga oluline. Paljud pakuvad ise oma abi ja on neid, kes on igal võistlusel kohal. Vähem oluline roll pole ka neil, kes lihtsalt küsivad, kuidas läheb.

See on meeskonnamäng, kus me kaitseme kaaslast ja eelkõige iseennast. Meist ei pea saama Madridi Reali jalgpallurid, meist ei pea saama Eesti koondislasedki, kuid meist peavad kasvama korralikud kodaniud. Kõikidele toetajatele ja abilistele ning muidugi lastele suur aitäh ning  rahulikku jõuluaega ja sama edukat uut aastat!

Artikkel ilmus Lihula Teataja 2014. aasta jõulueris.

 

Admin - post author

No other information about this author.