Ilmselt on nii mõnedki kohalikud elanikud märganud, et viimaste kuude jooksul on armastatud Mõisamäel ilmnenud paranormaalseid nähtusi. Lendavad taldrikud, lisaks liiguvad ringi pintsaklipslased labidate, rehade, trimmerite ja mootorsaagidega.
Tekkinud on maandumisplatsi meenutavad alad ning paigaldatud on korvpalli korvi ja loomade söödaplatsi meenutavad moodustised. Kas tõesti on värskelt avastatud Kepler-452B asukad saabunud juba maale?
Tagasi reaalsusesse
Kahjuks või õnneks see siiski nii ei ole. Tegemist on Eestis üha rohkem populaarsust koguva spordiala discgolfi või siis maakeeli öelduna „taldrikugolfi“ raja paigaldamisega kohalike entusiastide poolt. Discgolf?… See on imelihtne, parafraseerides 80ndatel ilmunud raamatu peakirja „Pildistamine?… See on imelihtne“.
Mängu eesmärk on erinevaid kettaid kasutades võimalikult väheste visete arvuga jõudmine väljaviskealalat (tiiala) korvini ja ketas korvi visata (puttida). Lihula rada on nüüdseks valmis ja täiesti mängukõlbulik ning esimene võistlus, kuhu kõik osalejad oodatud, toimub juba sel pühapäeval, 9. augustil kell 17. Esmased vaatlused viitavad, et napi nädala jooksul on rada väisanud juba rohkem kui 50 inimest ja 12. augustil on rada lubanud vaatama tulla ka disc-golfi liidu juhatuse liige, päritolult läänlane, Rainer Lipand.
Discgolf, see on imelihtne
Discgolfi saab harrastada aastaringselt, ehk vaid väga sügava lume puhul, mil ketta kadumise võimalused on suured, tasuks oodata need kolm päeva, mil Eesti talv läbi saab. Ja harrastada saavad seda sisuliselt kõik – alates sellest päevast, mil esimesed sammud teha ning ka pensionieas. Sportlik taust on discgolfi puhul täiesti ebaoluline, sest nagu kogemus näitab, siis edukad võivad olla alal nii endised sportlased, näitlejad, riigiametnikud, ettevõtjad, töölised, kui koduperenaised.
Kõige olulisem on visketehnika, sest oma silmaga olen näinud, kuidas pea 100m viskeid teeb nii 50-aastane daam, kui 13-aastane mürsik. Puttimisega saab hakkama igaüks. Ilmekas näide ala lihtsusest on see, et Lihula JK liige, Madis Sibul, kes murdis jalgpallimängus oma viskekäe kasutab ajutiselt oma nõrgemat kätt visete tegemiseks ja ka sellega mängides on saavutanud märkimisväärse taseme.
Discgolf, see on tervislik
On inimesi, kellele meeldib metsas jalutada, on inimesi, kellele meeldib käia jooksmas ja teha kepikõndi või muul moel kaloreid põletada, et ennast vormis ja aktiivsena hoida. Discgolf pakub seda samuti, metsas või pargis jalutades, küll korduvaid trajektoore pidi, pillud lihtsalt kettaid kettaid, aga kilomeetrid tulevad. Kohalike entusiastide rekordpäevad kilometraažilt ületavad 20km ja ei ole ühtegi aktiivset discgolfi entusiasti Lihulas, kes oleks kaalus juurde võtnud – pigem vastupidi.
Lihula raja ühekordne läbimine on umbes 1,5 kilomeetrit, kui teha päevas 2-3 ringi on päevane soovitatav 10000 sammu ilmselt tehtud ja Sa ei saa arugi, kui kiiresti see tuli. Loomulikult ei konkureeri discgolfi aktiivsete ja Lihulas populaarsete spordialadega nagu seda on jalgpall, maadlus ja korvpall.
Kellel ikka on vaja suuremat koormust, siis discgolf on nende alade kõrval siiski lihtne ja vähem pingutust nõudev spordiala – pigem on discgolf siiski ajaviite võimalus, kui aktiivne sport, aga ka mitmed aktiivse spordi harrastajad on selle ala enda jaoks avastanud ja mängivad isuga.
Samuti tasub märkimist, et ka kultuuritegelased on piisava pühendumuse puhul saavutanud vägagi kõrge taseme. Näiteks näiteja Markus Dvinajninov on mängija, kes kuulub Eesti esikolmikusse. Discgolf on kõigile, sest nii 50 kilo kaaluv nääpsuke naiserahvas kui 120kg mees võivad tulemuste poolest olla täiesti võrdsed ja omavahel konkureerida. Õues viibimine on igal juhul kasulik.
Discgolf, see on tippsport
Alates 2009. aastast peetakse sel alal ka Eesti meistrivõistlusi, millest järeldub, et lihtsale ajaviitevõimalusele on väljund ka tippu jõudmise näol ja seda samuti kõigil, kuna meistrivõistlusi peetakse mitmes grupis (juuniorid, mehed, üle 40-aastased, üle 50-aastased, naised jne). Samuti toimub iganädalaselt nädalavõistlusi suuremaid sarivõistlusi nii riigisiseselt, baltikumi tasemel, kui põhjamaade tasemel.
Maailmaski on discgolf tõusvat trendi näitav spordiala. Toimuvad tuurid, professionaalide maailmameistrivõistlused, Euroopa meistrivõistlused, amatööride maailmameistrivõistlused jne. Näiteks hiljuti tuli amatööride maailmameistriks alles 15-aastane Anthony Barela, keda nähakse kui discgolfi maailma Tiger Woodsi. Auhinnarahad, mis discgolfis liiguvad ei ulatu küll nendesse suurusjärkudesse, mis liiguvad päris golfis, jalgpallis, korvpallis, tennises jne, aga siiski näitab PDGA (Proffessional Discgolf Association) koduleht (www.pdga.com), et praegune maailma esinumber Paul McBeth on karjääri jooksul teeninud üle 200 000 dollari, mida ei ole just vähe. Suuremate tippvõistluste puhul on võimalik võidu puhul taskusse pista üle 5000 dollari. Loomulikult on ka parimatest parimatel lepingud ketta ja muude aksessuaaride tootjatega, mis võimaldab neile piisavalt hea äraelamise elukutselisena.
Ka eestlane Martin Rotmester on välja teeninud lepingu kettatootjaga “Prodigy” ning elatab ennast täielikult taldrikugolfiga.
Discgolf, see on IT
Eestis ei ole just palju spordialasid, kus on kõigi tulemusi ühendav internetisait ja kus mängijad saavad endale suhteliselt kohe reitingu ja seeläbi teada, millisel tasemel nad võrreldes teiste mängijatega on.
Eesti on tuntud IT-riigina ja üks seda väga hästi illustreeriv internetikeskkond on www.skoorin.com. Tegemist on siis suurepärase lahendusega, kust on leitavad sisuliselt kõik Eestis aset leidvad võistlused, aga samuti ka treeningud, antud saidil on näha nii rajarekordid, isiklik statistika, graafikud, klubid, rajad, edetabelid jne.
Väga lihtne on antud lehelt vaadata, kas keegi parasjagu mängib mõisamäel. Avad lehe, nii sõbrad mängivad, jalutad mäele ja juba järgmise ringi alguses saad nendega ühineda. Samuti saad enda tasemest koheselt ülevaate – näiteks Lihula Dg klubi „Lendholar“ reitingud on nähtavad SIIT.
Seejuures A-reiting on nö. „treeningreiting“ ja B reiting on võistlusreiting. Kogu riigi edetabelist nähtub, et Aimar Alesmaa, kes on mänginud discgolfi napi aasta, on jõudnud Eesti edetabelis juba 156. reale (ei saa märkimata jätta, et ka kõrgemal on oldud).
Discgolf, see on džentelmenide mäng
Lõigu pealkiri ei viita nüüd sellele, et mäng oleks meestele. Tsiteerides Eesti Discgolfi liidu presidenti Rein Rotmeisterit: „Ei ole vahet, kas Sa oled tippmängija või oma lõbuks harrastaja. Discgolf on viisakate, abivalmis ja korrektsete inimeste mäng, võib öelda, et DG on džentelmenide mäng“.
Nii ongi! Olles käinud mitmetel võistlustel, siis ülbitsemist, pahatahtlikkust ja parastamist ei esine. Discgolfi omapära on see, et suvalisel nädalavõistlusel võid Sa samasse pooli (4-5 liikmeline seltskond, kes liigub rajalt rajale võistluse käigus ühe grupina) sattuda Eesti tippudega. Nii on olnud ka Lihula mängijad samas poolis Silver Läti, Tommy Markuse ja näiteks Rene Mengeliga. Viimasel Pärnu nädalavõislusel õnnestus samasse pooli sattuda näiteks üle 40-aastaste Euroopa meistri Ville Piipoga.
Discgolf, see on suhtlemise mäng
Ei tasu peljata, et kohe ei oska – kogemus ütleb, et heade mängijatega koos mängides õpib palju kiiremini ja loomulikult jagavad tipud soovitusi ja kogemusi.
Discgolfis on nii kirjutatud kui ka kirjutamata reeglid, millest üks on selline, et kui keegi leiab ketta ja selle all on telefoninumber, siis see tagastatakse omanikule. Enda ketastele kirjutage ka kindlasti telefoninumber alla. Siit ka idee noortele ja muidu vallalistele – näete mängimas kena noormeest või neidu – lihtsaim viis tutvumuseks ja telefoninumbri vahetamiseks on ketas „kogemata“ ära kaotada, nii, et see soovitud isiku poolt kindlasti leitaks.
Discgolf on suhtlemise mäng ja nagu kirjutas 2014. aasta Eesti parim rannajalgpallur Kristian Marmor discgolfi kohta: “Hetkel paelub mind kõige enam asjaolu, et discgolfist on minu sõpruskonnale saanud kogunemispõhjus – tullakse kokku ja visatakse värskes looduses ketast ning räägitakse maailmaasjadest.”
Läänemaa nädalamäng alustab sel pühapäeval Lihulas
Pühapäeval, 9. augustil kell 17 on plaanis alustada discgolfi Läänemaa nädalavõisluste sarjaga.
Nädalavõistlused on toredad iganädalased üritused, mida paljud mängijad ootavad. Kuna meie kohalike harrastajate puhul on tendents, et mitmed inimesed käivad kaugemal tööl, leidsime, et pühapäev oleks selle korraldamiseks kõige parem aeg.
Võistlus on plaanis korraldada kahel rajal, ühel nädalal Lihulas ja teisel Paliveres. Võistlusel osalemiseks on mõistlik teha endale konto skoorin.com lehel. Seda kontot saab luua ka facebooki ja google kontot kasutades.
Kuidas registreeruda?
Registreerumiseks pole vaja muud teha, kui vajutada Skoorin lehel nupule “Registreeri siin” ja valida endale sobiv klass (edasijõudnud, harrastajad, naised ja algajad). Osavõtt on 2 eurot ja 50 senti, millest 2€ läheb auhinnafondi ja 50 senti läheb hole-in-one potti.
Hole-in-one, ehk siis maakeeli “holar” on ülihästi õnnestunud vise, mis maandub tiialalt sooritatuna kohe korvis. Näiteks Tartumaal, Annikorus, on holaripott preaguseks kasvanud suuremaks kui 500€ ja selle poti suuruse tõttu sõidetakse võistlusele üle terve Eesti. Hole-in-one vise ei ole samas midagi kättesaamatut, sest Lihula harrastajatest peaaegu kõik on vähemalt 1 korral sellega hakkama saanud.
Randel Plaas sai sellega hakkama näiteks juba teisel või kolmandal korral. Ivar Rajamets, kes on Läänemaa üks parimaid mängijaid, pidi hole-in-one ootama aga pea aasta. Mõni meist üritab siiani, aga ketid on kolisenud kõigil. Võistluse tarvis on 20 kohta broneeritud kohalikele – registreerige.
Täna õhtul, homme, läheb info ka laiemale avalikkusele ja ehkki garantiisid ei saa anda, et ka tullakse (ikkagi “Weekendi” järgne pühapäev), siis registreerida tasuks ikkagi varakult, kuna üle 45 võistleja korraga rajale lasta ei saa.
Kristjan Liiv
dwideng@gmail.com, 53964033
Lihula discgolfi raja projektijuht
Fotod: Liset Kuusik
Samal teemal: KOPist toetust saanud Lihula discgolfi raja loomine on lõpusirgel
