Loading... (0%)

INTERVJUU: Lihula Gümnaasiumi mälumängusensatsioon Margus Morševitski

18 aprill 2016

Lihula Gümnaasiumi mälumängusensatsioon ja -alustala Margus Morševitski on taaskord saabunud koju võidukalt. 14. aprillil maakondlikus koolinoorte individuaalses mälumängus esikoha saavutanud Margus andis Tikri toimetusele intervjuu, milles räägib enda eduloost ja ka edasistest plaanidest.

DSC_0009Oled saanud Lihula Gümnaasiumis justkui mälumängu sünonüümiks. Kuid mis on see, mis süstis sinusse mälumängupisiku? Millal see teekond algas?

Ma olen juba tõesti aru saanud, et kui ütled sõna “mälumäng”, siis esimene, kes meenub, on Margus… Minu tee mälumängu juurde algas varakult, juba 4. klassis, kui oli tarvis panna kokku meeskond kooli meistrivõistluste hooajaks (2008/2009). Esialgu olin varuliikme rollis, kuid pisut enne hooaja lõppu olin juba põhivõistkonnas ja aitasin sarja võita. Selle eest olen ülimalt tänulik õpetajatele Tiia Lehistele, Tiina Jukile ja Andres Arumäele. Aga kes siis oskas loota, et meist tulevad maakondlike võistluste võitjad ja Eesti meistrivõistluste finalistid…

Nagu erinevate võistluste tulemused on näidanud, oled kõva tegija nii meeskondlikus kui ka individuaalses mälumängus. Kuid kumba sa ise pigem eelistad ning miks?

Sellele on üpris keeruline ühest vastust anda, kuna mulle meeldivad mõlemad. Aga kui tõesti peaks valima, siis eelistan õige pisut rohkem individuaalmälumängu, sest sinu mõttekäiku ei sega keegi. Samas on võistkondlik parem selle tõttu, et etteantav aeg on võimalik omavahelise arutelu peale ära kulutada.

DSC_0014Lisaks mälumängu mängimisele korraldad ka ise innuga erinevaid mälumänge. Kui raske on tegelikult ise ühe sellise mängu välja töötamine? Mida on see sulle õpetanud ning kumb sulle endale rohkem meeldib?

Ütleks selle peale, et mina kui n-ö vana “mälumänguhai” teeks küsimusi väga kiiresti. Sõltuvalt teemast, muidugi. Selleks ei pea olema tegelikult ka mälumänguga väga tõsiselt kokku puutunud, et üht väikest mängu kokku panna. Teisalt olen ma siiski olnud raske valiku ees, kuidas sobitada mälumängu kooliõpilaste teadmiste tasemega. See lõi väga ilmekalt välja 11. detsembri spordimälumängus. Mälumängu ise tegemise puhul on väga raskeks osaks korralduslik pool – saali leidmine, auhindade organiseerimine, reklaamimine. Loogiline on ka see, et kui sa midagi küsid, siis tead sellele ka vastust, mitte ei hakka kokutama või vastad: “Aa, ma arvasin, et sa tead sellele vastust…”. Aga kui see kõik õnnestub, siis on edasine juba kukepea. Tehes seda kellegagi koos, leia inimene, kellega tekib kohe klapp ja saate teha meeskonnatööd. Aga mängida meeldib mulle rohkem – nii on võimalus end veel rohkem harida. Mis muidugi ei tähenda, et ise tehes targemaks ei saa.

Mida pead enda mälumänguajaloo tipphetkeks?

Neid hetki on mitmeid. Ei saa üle ega ümber “Kuldvillakust”, aga minu jaoks on ka väga olulised Eesti Mälumänguliidu korraldatud koolinoorte mälumängumeistrivõistluste finaalid ja Eesti Koolispordi Liidu spordimälumängu “Bumerang” lõppvoorud. Lisaks veel 2013 koolinoorte põhikooli individuaalmängu hõbeda, selleaastaste Läänemaa talimängude 3. koha ja muidugi tänavuse hooaja vaieldamatud lemmikud – ELi teemalise maakondliku 3. vooru ja individuaalmängu võidu.

12967337_1031662743571474_3791481144941319629_oMis tunded sind valdasid, kui 14. aprilli maakondlikul individuaalsel mälumängul võitjaid teadustati? Kas oled juba selliste tulemustega harjunud või tuli see siiski ootamatult?

Ma lõõpisin poistega enne mängu, et äkki võidan ära… Ega ma ei osanud ju ette näha, et poolteist tundi hiljem on see reaalsus! Mängu ajal jälgisin oma kohta seinale kuvatud tabelist ja märkisin punktid küsimuste lehele üles. Kui 30 küsimust sai küsitud, vaatasin – Margus Morševitski, Lihula Gümnaasium, punkte 33, koht: 1. ! Aga seejärel panin tähele, et koht on jagamisel, kuid sellest polnud midagi. Leppisime teise võistlejaga viiki ja nii see ära tuli. Nii et kerge üllatus oli küll, aga ma teadsin, et mul peaks hästi minema.

Millised on plaanid edaspidiseks? Kas oled plaaninud jätkata mälumänguga ka järgmisel hooajal ja ka pärast seda?

Järgmisel hooajal saan võistelda koolinoorte hulgas viimast korda, nii et muidugi võtan osa! Aga mis puudutab edasisse tulevikku, siis olen täiesti kindel, et mälumängus kogutud tarkuseterad tulevad mulle kasuks. Ma tahaks väga uskuda, et saan oma hobiga ükskõik millisel tasemel edasi tegeleda. Võib-olla tulen kunagi tagasi Lihula Gümnaasiumisse ja hakkan uusi meistreid välja õpetama? Aga seda näitab siiski vaid aeg.

 

Intervjueeris: Erik Mikkus
Fotod: Janar Sõber, erakogu

Erik Mikkus - post author

No other information about this author.