Loading... (0%)

LIHULA GÜMNAASIUMI AASTA ÕPETAJAD: Aasta Õpetaja tiitli pälvis Tiia Lehiste

05 oktoober 2016

Lihula Gümnaasiumi üks Aasta Õpetajatest on klassiõpetaja Tiia Lehiste.

Mul ei ole õpetaja Tiiaga lähemat kokkupuudet olnud, seega ma ei tea, milline õpetaja ta on. Õpetajate päeva puhul otsustasin temast rohkem teada saada.

Õpetaja Lehiste on olnud alati selline, keda näeb kooli peal naerulsui kõndimas. Tema õpilased on öelnud, et ta on hea, tore, aitab alati, väga sõbralik ning : ,,Õpetaja meeldib, sest ta riidleb poistega nende lolluste eest.”

Küsisin Tiialt küsimusi tema õpetajatee ning tema õpilaste kohta. Mida peab ta enda õpetajatöö kõige suuremaks saavutuseks?

Mis pani Teid viima seda teed pidi, et otsustasite õppida õpetajaks? Oli see kellegi soovitus või mõtlesite ise proovida?

Tegelikult tahtsin ma  saada tööstuskaupade tundjaks. 1978.aastal võeti keskkooli baasil teisele kursusele juurde vist 6 või 7 õpilast ja meil oli klassiõega kindel plaan minna (tema läkski). Teine klassiõde otsustas aga minna Tallinna Pedagoogilisse Instituuti ja kuidagi juhtus nii, et läksin minagi. Eks ma pea selle eest ka oma õpetajaid tänama, kes vargsi märku andsid, et õpetajatöö mulle paremini sobib. Igatahes ei meeldinud see mõte mulle algul mitte üks põrm ja ega ma eksamiteks valmistumisel väga suurt vaeva ei näinud. Sisseastumiseksamid olid eesti keeles (kirjand), matemaatikas ning ajaloos ja ühiskonnaõpetuses. Kui kaks esimest eksamit olid selja taga, oli siht selge- kui sel aastal sisse ei saa, tulen järgmisel aastal uuesti. Sisse sain (klassiõde ka). Lõpetasin kooli 1982. aastal. Diplom andis mulle õiguse õpetada 1.- 4.klassis.  1994.- 95.aastal koolitasin end veel ja minust sai klassiõpetaja.

Miks valisite õpetama tulla just Lihula Gümnaasiumisse?

Minu esimene töökoht oli Haapsalu 8-klassilises koolis. Tegin seal oma teise koolipraktika ja tollane direktor Lembitu Varblane küsis, kas ma sinna tööle ei taha tulla. Neil läks just üks õpetaja dekreetpuhkusele. Minu kodu oli siis Haapsalus- korteriküsimus oli koolil ka kohe lahendatud. Töötasin seal ühe aasta, siis jäin ootama oma esimest tütart ja nii elu mind Lihulasse tagasi tõigi. Tegelikult olen ma suurema osa oma elust olnud Lihulaga seotud- olen siin sündinud, Lihula lähedal kasvanud ja keskkoolis käisin samuti siin.

Olete algklasside õpetaja, kas vahel tunnete, et noored on liiga väsitavad või meeldib Teile just nende hullus ja mängulisus?

Muidugi väsitab kooli sigin-sagin päeva lõpuks sind piisavalt ära. Eriti nädala lõpu poole. Siis ei jõua mõnikord ära oodata, millal päev otsa saab. Aga see väsimus läheb mööda. Samas võivad lapsed mõnikord  selliseid asju teha või öelda, et naerad pisarateni. Ja nad ei lase sul vanaks saada.

Milline on see kõige toredam õpilastega seotud mälestus, mida meenutate veel aastaid?

Ma naeran ise, et mind on Lihula koolis seitse korda esimesse klassi võetud. Igas seltskonnas on olnud toredaid hetki. Üks klassitäis lapsi tuli kooli kuueaastastena. Selles klassis oli poiss, kellel oli vahetunni ajal minu laua juures oma kindel koht. Kui keegi seal ees oli, istus ta mulle lihtsalt sülle.  Omamoodi kogemus on olla oma isikliku lapse õpetaja. Kui teised lapsed ütlesid mulle mõnikord koolis ema, siis tema ütles mulle kodus õpetaja. Praeguse 12. klassi noortega tegime 4. klassis usinasti teatrit. Eks see ajas naerma küll, kui Andreas Punamütsikesena mööda saali ringi keksis või Mandrik teda emana vanaema juurde saatis. Tõeliselt meeldejäävaks kujunes paar aastat tagasi minu sünnipäevahommik. Olin hommikul klassis nagu tavaliselt, kui uks läks lahti ning sisse astusid Andri ja Rhening. Andril oli suur lillepott kaenla all ja ta deklameeris mulle sünnipäevaluuletust. Silmad võttis märjaks. Või Rheningi küsimus: “Õpetaja, kas teie ka siis nutate, kui meie kooli lõpetame?” Vahvad väljasõidud, ühised üritused- eks see kõik jääb meelde.

Mis on Teie suurim saavutus töötades õpetajana? Mille üle Te ise uhkust tunnete?

Olen töötanud õpetajana juba 34 aastat. Eks seegi ole omamoodi saavutus. Lihula koolis olen üle elanud 7 direktorit (praegune kaasa arvatud). Olen kuuekordne nn. koolivanaema st, et  õpetan juba oma õpilaste lapsi. Alati on hea meel näha, et sinu kunagised õpilased on leidnud elus oma koha ja saavad hästi hakkama. Või kui näed, et poisist, kes sulle omal ajal halle karvu pähe tõi, on saanud tubli ja asjalik mees.

Milline Te ise õpetajana olete? Kas võtate eeskuju ka mõnest enda õpetajast?

Seda peaks nüüd küll laste ja kolleegide  käest küsima. Loodan, et mitte selline, kellega kodudes lapsi hirmutatakse. Enda arvates olen küllalt nõudlik, kuid ei tõmba kunagi ohje liiga pingule. Jätan võimaluse oma arvamust avaldada, kuid nõuan ka põhjendust. Mind on suhteliselt raske „ära moosida”, kuid mõni sõnaosav laps võib sellega isegi hakkama saada. Mulle meeldib end täiendada ja selleks on olnud piisavalt võimalusi.  Olen avatud uuendustele, aga kõigega hurraaga kaasa ei lähe.

Minul endal on õpetajatega vedanud. Sirje Viita, Vaike Ilves, Valli Ost – kõik teada-tuntud inimesed. Ja muidugi meie vene keele õpetaja Doris Leola. Mäletan praegugi, kuidas ta tunni alguses klassi tuli – selg sirge, pea püsti, muie näol. Üks minu klassikaaslastest on öelnud, et õpetaja Leola tegi vene keele selgeks ka siis, kui sa seda selgeks saada ei tahtnud. Tõeline oma eriala proff.

Mida õpetavad Teile Teie õpilased?

Enesekontrolli. Õpetaja on õpetaja 24 tundi ööpäevas ja 7 päeva nädalas. Seda ei tohi kunagi ära unustada. Kuidas sa istud, astud ja räägid- kõike pannakse tähele.

Sõnapidamist. Lapsed mäletavad väga hästi, mida sa neile lubanud või keelanud oled.

Enesekriitikat. Kui sa eksid, tuleb seda tunnistada. Igapäevaselt ei häbene ma juba ammu õpilastelt arvutialast abi paluda- nad lihtsalt on selles valdkonnas minust tunduvalt targemad.

Olete töötanud Lihula Gümnaasiumis pikka aega, kuidas on aeg ja õpilased muutunud?

Kogu koolisüsteem on ju tegelikult muutunud. Õpilastele on antud väga palju vabadusi, aga osad kipuvad unustama, et nendega käivad kaasas ka kohustused. Õpiraskustele lisaks on paljudel lastel tähelepanuhäired, käitumisraskused või tervislikud probleemid.  Tahetakse saada palju, aga pingutada selle nimel ei viitsita. Mõne lapse puhul tekib tunne, et klassi või kooli lõpetamine on rohkem õpetaja kui lapse mure. Ma ei taha sellega öelda, et tänapäeva noorus on hukas ja minu kooliajal kõike seda üldse ei olnud. Oli, aga mitte nii massiliselt. Või ei osanud ma seda tol ajal lihtsalt tähele panna. Kõige selle kõrval on meie koolis  ju ka väga palju toredaid, tublisid ja asjalikke lapsi. Aga tilk tõrva meepotis pidi kogu mee ära rikkuma.

Kui üllatunud Te olite, kui kuulsite, et just Teie olete Aasta Õpetaja? Mis Te ise arvate, miks Teie saite sellise tunnustuse nagu on Aasta Õpetaja?

Eks see oli paras üllatus küll. Mul oli just oma klassiga tund, kui direktor sisse astus ja ümbriku kavala näoga tabelite kapi peale pani. Kirjas oli kutse Läänemaa aasta õpetaja 2016 tunnustusüritusele. Miks just mina? Seda peab juhtkonnalt küsima. Enda arvates ei ole ma küll midagi nii suurt teinud, et selle peaks tulevaste põlvede jaoks kuldsete tähtedega kivisse raiuma. Teen oma igapäevast tööd.  Nii hästi, kui oskan. Muidugi on tore, kui sinu tööd märgatakse ja tunnustatakse. Tänan kõiki oma õpilasi, lapsevanemaid ja kolleege – ilma teieta ei oleks mul olnud võimalik seda tiitlit saada.

Katrin Veek
Tikri peatoimetaja asetäitja
Illustratsioon: Erik Mikkus

Erik Mikkus - post author

No other information about this author.