Warning: "continue" targeting switch is equivalent to "break". Did you mean to use "continue 2"? in /data02/virt51362/domeenid/www.lihulateataja.ee/htdocs/tikker/wp-content/plugins/ubermenu/core/sparkoptions/SparkOptions.class.php on line 776

Warning: "continue" targeting switch is equivalent to "break". Did you mean to use "continue 2"? in /data02/virt51362/domeenid/www.lihulateataja.ee/htdocs/tikker/wp-content/themes/zinc/inc/lib/laborator/laborator_dataopt.php on line 738

Warning: "continue" targeting switch is equivalent to "break". Did you mean to use "continue 2"? in /data02/virt51362/domeenid/www.lihulateataja.ee/htdocs/tikker/wp-content/themes/zinc/inc/lib/laborator/laborator_dataopt.php on line 1881
VILISTLASED-ÕPETAJAD: intervjuu oma kooliajast ja õpetajaelust annab Liina Vaimla | TIKKER
Loading... (0%)

VILISTLASED-ÕPETAJAD: intervjuu oma kooliajast ja õpetajaelust annab Liina Vaimla

04 juuni 2016

Oma kooliaega ja õpetajaaega võrdleb Liina Vaimla.

Kuidas nägite kooli õpilasena ja kuidas näete seda täna? Milline muutus on suhtumises toimunud?

13459686_10201500258665806_1484852053_nÕpilasena ma olingi ju siiski õpilase rollis, aga nüüd on mul kogemus näha seda kooli teisest vaatest – õpetaja rollist. Minu jaoks raske, kui tulin kooli tööle 2008. aasta kevadel, et siis oli koolis veel neid õpetajaid, kes olid ka mind õpetanud. Mul oli ääretult raske ennast samastada nende inimestega, kes olid sellel hetkel minu jaoks nagu klass kõrgemal või autoriteedid. Nüüd me oleme äkki kõik ühed õpetajad. See oli minu jaoks hästi-hästi raske. Kui ma teisi kolleege suutsin kohe sinatama hakata, siis neid, kes mind olid õpetanud, ma teietasin veel päris palju aastaid. Nüüd ma tunnen, et olen sellest üle saanud, aga see oli küll hästi keeruline. Seda, kuidas mu suhtumine kooli on muutunud, ma ei oskagi öelda. Olen tegelikult kooli kogu see aeg austusega imetlenud, ka siis, kui õpilane olin. Minu jaoks see ongi eriline koht, kus “toodetakse” midagi üleloomulikku. Kool ongi üks eriline koht ja ma suhtun temasse autundega.

Olles ise siin õppinud ja nüüd siin töötades mõistate ilmselt paljutki noorte elust. Kuidas on see teadmine enda lapsepõlve koolis õpetamist muutnud?

Minuga on see positiivne, et ma olen ise ka klassijuhataja. Siiamaani olin ma suuremate klassijuhataja, aga nende kuuendikega pean ikka tohutult mõistma selliseid puberteetide isiksuse omadusi ja praegu nüüd nendega siin ikka annab võidelda. Ma olen isegi kuri vahel nende kuuendike peale – või ükskõik kelle peale, kellele ma tundi annan – kuna nad teevad neid lollusi. Siis tuleb mul meelde, et me ise olime samasugused. Me oleme samamoodi teinud igasuguseid asju. Aga olles ise õpilane, mõtlesid teistmoodi. Nüüd ma üritan ennast uuesti panna end noorte rolli ja mõtlen, et tegelikult ju mitte midagi ei ole muutunud. Vanemad inimesed küll ütlevad, et taevas oli sinisem ja talvel oli lund rohkem, kuid noorte seisukohalt tegelikult võttes ma ei ütleks, et väga suuri muutusi oleks olnud. Ikka tehakse igasugust pättust. Kuidas see nüüd mu õpetamismetoodikat on muutnud? Ma üritan lihtsalt neid mõista ja ennast nagu nende tasemele või nende rolli panna. Siis võib-olla saan ka aru, miks mõned asjad siin koolis täpselt nii toimuvad, nagu need toimuvad.

Kas te olete ka ise kooliõpilasena midagi sellist teinud, mida poleks teha tohtinud või mistõttu sattusite pahandustesse?

13474266_10201500258625805_1732134170_nSee on selline küsimus, millele heameelega isegi ei vastaks, sest neid õpetajaid on praegu ka veel, kes on mind õpetanud. Mulle meenub praegu üks selline asi, et meil oli koolis saksa keele päev ja saksa keele õpetaja korraldas seda. See ei olnud mitte ainult meie koolisisene üritus, see oli ikka laiemahaardelisem. Meie pidime laulma ühte laulu, mille nimi oli “Der Hahn ist tot”, mis tähendab “Kukk on surnud”. Me läksime lava peale ja me lihtsalt hakkasime naerma. Me naersime ja me naersime niimoodi, et meil õpetaja pärast nuttis. Tegelikult olime endal niiöelda margi täis teinud. Pärast seda oli meil õpetaja ees tohutult piinlik, et olime niimoodi teinud. Aga vahel on nii, et üks hakkab naerma, siis hakkab teine ka. Sellepärast ma saan aru, kui vahel niimoodi itsitatakse. Tagantjärele võin veel öelda, et meie klassi tüdrukudolime  hinnete poolest  kõik tohutult eeskujulikud. Me olime enamjaolt viielised, üksikute neljadega, aga käitumishinnet head või eeskujulikku meil põhimõtteliselt ei olnudki. Sellepärast oligi õpetajatel keeruline meisse ka suhtuda, kuna hinded olid meil kõik korras, aga käitusime kõik võib-olla hullemini kui poisidki.

Miks otsustasite tagasi tulla oma lapsepõlvekooli?

13480508_10201500258705807_1411691178_nMinuga on nüüd tegelikult see lugu, et ma tahtsin õpetajaks saada kohe pärast  gümnaasiumi. Miskipärast on mind inspireerinud õpetajaks saamise teekonnal minu enda matemaatikaõpetaja, kes on praegu Saaremaal. Mulle meeldis tohutult tema metoodika ja matemaatikatunnid olid nii põnevad minu jaoks, nii et pärast  gümnaasiumi ma kohe läksingi Tallinna Ülikooli õppima matemaatikaõpetajaks. See oligi minu jaoks ainuõige tee. Tol korral lihtsalt need elu keerdkäigud olid nii, nagu need olid, ja see jäi mul pooleli. Nüüd siis juba peaaegu 10 aastat tagasi hakkasin uuesti õppima. Tegelikult läksingi kooli selle mõttega, et ehk ma kunagi saan ka siia kooli tagasi tulla. Kuigi esimene eriala, mida ma õppisin, oli ärijuhtimine, sellest saigi  tegelikult alguse minu tagasitulek kooli. Sellel ajal, kui ma olin ühe kursuse ära lõpetanud, oli just meie koolist ära läinud majandusõpetaja. Siis ma saingi juba hakata majandust õpetama. Nüüd ongi see asi niimoodi läinud. Aga miks ma nüüd just siin koolis olen? Sellepärast, et ma ju elan siin. Miks mitte? Mulle meeldib Lihula kool ja mulle tundub ka, et meie kooli vaim läheb iga aastaga paremaks. Ma tajun, et meil on sõbralik ja hästi kokkuhoidev kool ja eriti saan aru sellest viimastel aastatel. Meil on meie oma kooli hing tagasi tulnud. Mul on selles mõttes nii hea meel, et ise ka vilistlasena siin koolis saan seda vaimu üleval hoida. Siin ongi mitu põhjust, miks ma siin tagasi olen. Üks on see, et ma ju elan siin, see on mu kodu. Pealegi on siin nii vahvad kolleegid ja vahvad õpilased ning mulle tõesti meeldib siin.

Mis oli Teie meeldejäävaim hetk õpilasena?

Niimoodi ma ei oskagi praegu öelda, milline nüüd meeldejäävaim oli. Tegelikult on kogu see kooliaeg ikkagi olnud suur ja meeldejääv olemine. Meil oli hästi äge tegijate klass. Aga mis nüüd nagu esimesena pähe torgataks? Jube hea oleks seda oma klassikaaslastega arutada praegu. Kogu see kooliaeg on mulle väga meeldinud. Kindlasti mingid kooliüritused, mida me korraldasime, olid meeldejäävad. Nii nagu praegugi, klassid korraldasid ka siis erinevaid pidusid. Kui meie korraldasime näiteks jõulupeo, siis meie peol käis mängimas ansambel Kuldne Trio. See võib-olla. Ma praegu mõtlen pildialbumist, mis mulle meenub. Kuna me olime nii tegusad, siis igasuguseid ettevõtmisi oli ikka tohutult palju. Me oleme ju käinud esinemas laulupidudel, olümpiaadidel, konkurssidel. Need kõik tegelikult meenuvad. Ma ei oska selles mõttes sellist eriti meeldejäävat välja tuua. Aga muidugi, kindlasti on meeles meie lõpuaktus, mis oli väga kurb. Heas mõttes kurb, et tõesti oli kahju, et läksime laiali. Aga see-eest on meil  klassivanem Inga, veel siiamaani. Ta on ka muide õpetaja. Tema on see, kes organiseerib meil hästi tihedalt klassikokkusaamisi. Me saame ikkagi hästi tihedalt kokku ka praegu. Aga sellist eriti meeldejäävat hetke, mida eraldi välja tooks, ma praegu ei oska öelda. Lõpuaktus on võib-olla tõesti, mis meenub.

Mis on siiani olnud Teie meeldejäävaim hetk siin  õpetajana töötades?

13487370_10201500258585804_320375260_nPraegu võiks tegelikult öelda, et mida ma ilmselt päris kaua veel mäletan, on ikka jälle oma klassi lõpetamine. Mul on eelmine lend, 73. lend, praegu veel hästi südames. Nendega üldse koostööd ja ekskursioonid, mida me tegime, ja minu juures maal istumised, need mulle meenuvad. Aga muidugi ka kõik igasugused kooliasjad ja üritused. Praegu meenub kohe sinu venna  (nimi?) “Targalt internetis” võistlus, mis meil oli. See oli väga äge. Kõik need igasugused saavutused, mis siit koolist tulevad. Praegu  olen alles ka vähe koolis olnud, need on mul kõik veel hästi selgelt meeles. Ma ütlen, mulle meeldib koolis ja ma täiega naudin seda. Ma olen ilmselt selles mõttes õnnelik inimene, kes tuleb küll tööle, aga ma nagu ei ole tööl, sest ma teen seda, mida mulle meeldib teha. Mul on siin tõesti mõnus olla.

Birgit Mikkus

Erik Mikkus - post author

No other information about this author.