Loading... (0%)

VILISTLASED-ÕPETAJAD: kooli rolli inimese mõjutamisel peab oluliseks Ave-Piia Rohtla

04 juuni 2016

Küsimustele oma kooliaja kohta vastab Ave-Piia Rohtla.

Kas teil oli koolivorm?

Jaa, minu kooliajal oli koolivorm. Algklassides sinine pluus ja  tumesinine volditud pihikseelik või tumesinised vest, jakk ja püksid. Suuremana saime juba selga ruudulise volditud seeliku. Hästi mugav oli. Kuigi hiljem tulid jutud mürgisest kangast, millest vormiriided tehtud olid. Samas muidugi juba pisut suuremaks saades unistasin sellest, et saaks ikka oma toredaid ja ilusaid riideid koolis kanda. No ja juba 5. klassis see sündiski.

Mis tempe te koolis tegite?

Ma polnud suur tembutaja. Olin selline korralik koolilaps. Asjad said kergesti selgeks ja tunnis oli huvitav. Aga meelde tuleb see, kuidas 2. klassis juhtus nii, et olin esmaspäeva õhtul saanud päkapikkudelt unistuste rahakoti. Pruunist nahast ja peegliga. Kopikate sahtel oli kopikaid ja 1-rublaseid metallrahasid täis. Teisipäeva hommikul läkisn kooli. Jõudsin varakult kohale. Seal oli ka klassivend Ott. Millegagi jõudis ta mu ära pahandada ja lõin talle oma raske rahakotiga vastu pead… Õnneks Otiga midagi ei juhtunud, aga minu rahakoti peegel oli tuhandeks killuks ja kurbus suur…

Kusagil põhikooli lõpu poole, vast 8. klassis tegime terve klassiga sellise aktsiooni. Meil oli ajalooõpetaja, kes kasutas väga palju sõna „nii“. See häiris meid ja tundus veider. Võtsime kätte. Istusime kõik käsipõsakil ja vahetasime kätt, kui õpetaja jälle „nii“ ütles. Mina jaksasin umbes 50 korda nii teha, siis sai viitsimine otsa. Tagantjärele mõeldes oli see päris inetu.

Kahjuks on inetud asjad just meelde jäänud. 1 inetus oli veel. Olin saksa keeles tubli, sest sel ajal hakkas telekatesse just SAT-TV jõudma. Vaatasin valimatult kõik Knight Riderid ja A-Rühmad ja muud seriaalid ära ja sõnavara jäi hästi külge. Minu saksa keele õpetaja küsis mult 11.klassis, kas tahaksin minna saksa keele olümpiaadile. Ja mina nähvasin kusagilt ukse vahelt: „Ei, kas ma peaksin saksa keelt õppima hakkama?“ See on vastus, mida siiani kahetsen. Mitte et ma oleksin unustanud kõrgest kohast olümpiaadil, aga oma suhtumise pärast on mul häbi. Et ma ei olnud valmis vaeva nägema ja pingutama. Ja nüüd püüan oma õpilastele sisendada, et nad oma ütlemised läbi mõtleks ja ei peaks elus kahetsema tegematajätmisi.

Kuidas on kool muutunud?

Õpilased on palju rohkem hõivatud. Palju rohkem on konkursse, olümpiaade. Kui mina mäletan vahetunde õues, siis nüüd seda enam pole. Mäletan ka tohutut sportimist vahetundides – algklassides kummikeks, põhikoolis lauatennis (koolilaudade ja õpikutega), käesurumine. Praegu ollakse rohkem oma nutiseadmetes ninapidi.

Kas kergem on olla õpetaja või õpilane ja miks?

Hetkel meeldib mulle rohkem olla õpetaja. Mulle tundub, et ma valdan oma eriala ja saan ennast pidevalt oma lemmikalal täiendada. Õpilastel on minu meelest tohutu kohustus ennast tõestada ja mina ei jaksaks igal alal ja pidevalt ennast tõestada. Praegu on mul võimalus keskenduda 1 ja kõige sobivamale valdkonnale.

Kas tunnete, et olete samasugune õpetaja, nagu olid teie õpetajad?

Ei, kindlasti ma samasugune ei ole. Juba aeg on teine. Vahel, kui hakkan endas leidma liiga palju „õpetaja jooni“, tean, et mul on vaja teha paus õpetajatöösse ja tegeleda mõne muu alaga. Samas on neid jooni, mida hindan oma õpetajates väga ja mida olen püüdnud oma töös ka rakendada. Oli ju tegelikult minu kooliajal ka igasuguseid õpetajaid. Rangemaid ja leebemaid, mahedama ja valjema häälega, nõudlikumaid ja leebemaid, jutukamaid ja oma ainele keskendunumaid.

Kuidas muutsid kunagised õpetajad teie maailmavaadet?

Arvan, et põhilise annab ikka kodu, kuid kuna koolis veedame ikkagi väga suure osa oma päevast, mõjutab koolikeskkond meid väga. Kindlasti andis kool eesotsas õpetajatega mulle kaasa suure hulga ettevõtlikkust ja oskuse enda eest seista. Oli mul õpilasena võimalik kooliüritusi korraldada ja klassivanemana nii enda kui klassikaaslaste huvide eest seista. See on oluline elukooliks.

Foto: erakogu
Svea Stahlman

Erik Mikkus - post author

No other information about this author.