Loading... (0%)

VILISTLASED-ÕPETAJAD: Krutskeid täis kooliaeg ehk 1985. aastal lõpetanud 43. lend

04 juuni 2016

Oma kooliaega meenutavad Kaire (Heinver) Pärnpuu, Aivar Pärnpuu ja Asso Niin.

43. lend nääripidu TuristigaKaire käis põhikoolis selles lennus B-klassis, Asso A-klassis, sest kaks paralleeli oli. B-klassi kõige esimene õpetaja oli Leida Tammeveski ning A-klassil Mall Õiglas. Aivar liitus 43.lennuga alles keskkoolis.

Eks me viskasime vempe oma kooliajal küll. Näiteks meenub põhikooli ajast kohe, et tüdrukud kiusasid poisse. Kaire istus oma pinginaabri Ruthiga keskmises reas, kõige tagumises pingis ja siis oli hea ees istuvaid poisse togida.

Õlletegu. See oli nääripidu aastal 1983, mille pidi 10. klass korraldama. Kellel see idee tuli, et koolis õlut teha, seda ei mäleta enam keegi. Õllenõu laenutati koolikoka käest. Toodi see siis üle staadioni Penijõe teelt, kanti õllenõud seljas. Koolimaja võti saadi ühe õpetaja poja (Taivo) käest. Tema võtmega tuldi igatahes tagant ukse kaudu sisse, öösel. Marge vanemad töötasid maltoosa tehases Vatlas. Sealt toodi toorainet, saadeti bussiga veel Lihulasse. Käisime veel ise vastas. Suhkur saadi Tuudi poest Ülvi ema kaudu. Õlu pandi käima selleaegsesse raadioruumi, praegu ei oleks seda isegi koolimajast näidata, sest seda pole enam.

Sel ajal käisid meil vist just jõulupeo proovid, meil oli mingisugune näidend, kui seda õlut käima pandi. Kuna kõigil oli selle õllega kiire, siis selleks, et seda maitsta, pandi ankur liiga vara kinni. Ja siis juhtus niimoodi, et oli väikeste nääripidu, kui aulas hakkas levima õllelõhn ning direktor Vaike Ihermann läks maja peale lõhna allikat otsima. Ta jalutas sealt raadioruumi ukse tagant mööda ja kuulis sisinat. Enn ja Asso olid ikka selle raadioruumiga tegelenud, siis läks Vaike neile koju. Sellel ajal polnudki ju telefoni, et helistada ja küsida, mis hetkel toimus. Vaike ütles veel Ennule ja Assole, et nendel on raadioruumis jäänud üks aparaat tööle. Eks nad said ju kohe aru, mis toimus, ja püüdsid ikka varjata seda. Kuid loomulikult tuli sealt raadioruumi ukse juurest ka haisu. Siis ei jäänudki muud üle, kui õlu tuli tualetipotist alla valada.

Ilmselgelt sai Vaike teada ja lõpus ei läinud see varjamine meil sugugi hästi. Ja selle õlleteoga seoses läks ka õllenõu katki, keevitused andsid järele. Lõpuks hakati uurima, kes olid asjaga seotud. Peaaegu kõik teadsid, et sellist asja raadioruumis tehakse. Enn ja Asso olid samamoodi ju õpetajate lapsed. Ning lõpuks võtsid Enn ja Aivar kahekesti enda peale selle vastutuse. Neil siis alandati käitumishinne mitterahuldavaks. Kuigi Märt oli see, kes ütles, et tema võib vastutada. Aga kuna Märdil oli eelnevalt pahandusi, siis jäi see nii.

Jõulupidu oli meil muidu väga uhke, oli näidend. Tallinnast oli tellitud kõik, grimeerija ja isegi näitejuht oli olemas. Väga uhke näidend tuli lõppkokkuvõttes. Pärast näidendit oli kohal isegi ansambel Turist (praeguse nimega Singer-Vinger). Pidu oli kohe nii uhke, et tänavalt tahtis rahvas tulla, aga nad ei saanud koolimajja sisse.

43. lend õpetajate päev 1984 Märt, AssoTuleb meelde veel selline naljakas juhus, et Rein Karjane andis meile füüsikat. Märt oli meie klassis väga pikk poiss ja Rein oli sellist lühemat kasvu. Midagi Rein seal Märdiga pahandas jälle ja siis Enn ütles: ,,Kuule, õpetaja, sa peaksid endale kolme pulgaga redeli muretsema!” Füüsikaklassi tagaruumis oli selline suur pragu seina sees ning Kaire ikka vahel ütles Reinule, et ta olla seal kõvasti uksi paugutanud.

Õpetajatega seoses meenutame Heljo Aulet, punase märkmikuga õpetajat, kelle tunnuslauseks oli: ,,Kohalt me ei hõika!” Teame täpselt, et Enn oli just see, kes ütles tunni ajal midagi kohatut ja õpetaja vastas selle peale oma õrna häälega: ,,Kohalt me ei hõika!” See oli ikka päris naljakas küll. Naerda sai. Ükskord tegime nii, et istusime samas tunnis,  kõigil vihmavarjud lihtsalt lahti. Olime ikka vempe täis.

Doris Leola oli küll üks õpetajatest, kes kõigile meeldis. Tema oli ka inimene, kes pani vene keelt rääkima need õpilased, kes seda ikka üldse teha ei tahtnud. Absoluutselt iga tund oli sõnade peale töö. Samuti oli vene keeles  väga palju lisamaterjale.

Eks õpetajatesse suhtumine oli olenev. Mida rangem õpetaja, seda viisakamad ja paremad olime. Austus õpetajate vastu oli olemas.

Keemia tundi andis meile Heli Koik. Alatasa tegime tunnis näiteks katseid. Geograafias olid meil täiesti tavalised vihikud. Kuid neid me illustreerisime ise. Igasuguseid pilte ja väljalõikeid kleepisime nendele peale. Pealkirjad olid erksad ja suured, joonistusi võis kaanelt leida.

43. lend Karjala 1984 reisTol ajal oli ka selline ainetund nagu sõjaline algõpetus. Selles tehti erinevaid harjutusi ja ülesandeid. Enamasti toimus see õues. Ühel päeval oli tunnitööks riviharjutused, kus tuli marssida. Asso tahtis ikka ja jälle vempu visata. Selleks ta siis marssis teistmoodi kui teised õpilased. Kui tavaliselt tuleb marssida vasak jalg – parem käsi, siis Asso tegi vastupidi, või õigemini vasak jalg- vasak käsi.

Raadioruum oli tegelikult sellel ajal väga populaarne ruum, seal me käisime küll olümpiamänge vaatamas ja poisid mängisid ikka vahetevahel kaarte. Aga ega sellel ajal polnudki suuri mänge.

Klassireisid olid näiteks Karjala bussiekskursioon ja Leningrad. Olime Leningradis (praegune Peterburg) mingisuguses koolis. Toimus ka väike pidu ja siis helistasid kohalikud inimesed kooli ja küsisid, et mis siis koolimajas toimub. Või Karjala reisil  magasime surnuaia juures telkides, jälle oli üks väike pidu, kohalik kool oli kaugemal, tegime lõket ja käisime järves ujumas.

Klassireisil rääkis bussis ka meile giid. Kuid eelmisel päeval oli olnud ju pidu ja kõik said hilja magama. Seega olid ka õpilased väsinud. Kõik panid endale päikeseprillid ette ja jäid tegelikult magama, teeseldes päikeseprillide abiga, et nad on ärkvel ja kuulavad. Kuna Kaire ei tahtnud oma pinginaabriga ebaviisakas olla, siis sõid nad  une peletamiseks. Vähemalt oli 2 õpilast, kellele giid siis rääkis.

Koolis oli lõpueksameid 6 tükki, 3 kohustuslikku ja 3 valikut. Kindlasti oli vaja ära teha eesti keel, matemaatika ning ajalugu/ühiskond. Eksamiteks kordamine oli ka ikka päris karm. Tegime omale kordamislipikud ja nende pealt me siis õppisime. Võtsime lipiku, vaatasime, jutustasime, kordasime.

Lõpupidu oli meie lennul jaanipäeval. Lõpupidu toimus koolisööklas. Pärast seda oli veel natuke jutuajamisi ja siis edasi sai minna õhtul jaanitulele. Keskkooli alustas meiega 35 õpilast, aga kokku lõpetas hoopiski 28.

Keskkooli ajal juhtus ka veel selline nali, et me ei tohtinud kirikus käia. Kuid oli jõuluaeg ja uus kirikuõpetaja. Hiilisime ikkagi mõnedega sinna kirikusse ja ühed vanaprouad ütlesid Assole ja Aivarile, et nad paneksid kuuse peal küünlad põlema. Loomulikult tuli see välja, sest kooli tuli kaebus ja poisse ootas direktsioon. Hiljem ütlesid poisid, et nad panid kirikusse elektrit.

Sellel ajal olid ka kõik külaskäigud lubatud. Küll pärast kooli, sünnipäevadel sai käia. Tegime veel omavahel huvitavaid kingitusi või üllatusi. Poisid tegid koolis ka ühte ansamblit. Vot see tuli ka meelde, et Kairel algas keskkool 1 nädal hiljem kui teistel. Kaire käis reisil Gruusias, lennukireis oli ja puha. Pärast seda tuli pikalt veel muljeid vahetada.

M43. lend Esinemine alkoholismi vastueil toimusid ka sellised metsapäevad, kus sai metsa istutada. Samuti oli ka kolm sellist kohustuslikku matka, kuhu minema pidi. Loomulikult olid ka igal sügisel kartulivõtud. Igale inimesele oli vaiadega jaotatud  maalapp, et sealt kartuleid võtta. Meie tõstsime ikka oma maad lühemaks, et vähem vaeva peaks nägema.

Praeguse ajaga mis on muutunud? Eks natukene on õpilased ka, aga enamjaolt on aeg muutunud. Meie ajal polnud nutitelefone, mängisime isetehtud mänge. Näiteks polnud meil ka pastapliiatseid, sulepeadega  tegime ilukirja. Markeerisime lisaks ka tööd.

Kaire töötas koolis poole kohaga alates 1999. aastast, täiskohaga töötab Lihula Gümnaasiumis 2004.aastast. Kui küsida Kaire käest, miks ta tuli oma lapsepõlvekooli tagasi, siis vastab ta nii: ,,Mind  kutsuti kooli, direktor ise veel kutsus. Töötasin ju telestuudios, aga tulin ikkagi siia, Lihula kooli. Ma ei teagi põhjust, miks ma tagasi tulin. Arvatavasti midagi tõmbas mind oma kodukooli juurde. Alguses oli see töö ikka natukene raske, olin vaid poole kohaga tööl ka. Paljundamine oli raha eest ning pärast seda tuli kõik kirja panna, kes käis ja palju tehti.”

Aivar alustas Lihula koolis algselt poistele võrkpalli õpetamisega aastal 2006. Viimased neli aastat õpetab aga Aivar võrkpalli tüdrukutele.

Asso on andnud juba 2 aastat kitarritunde ja juhatab viieliikmelist bändi.

Fotod: erakogu
Katrin Veek

43. lend Karjala Kizhi saarel 1984

Erik Mikkus - post author

No other information about this author.