Loading... (0%)

VILISTLASED-ÕPETAJAD: muutuste üle koolis mõtiskleb Siret Kesküla

04 juuni 2016

Oma kooliaega ja tänast päeva võrdleb Siret Kesküla (Heinver).

fdsRääkige tolleaegsest koolikorrast.

Ma arvan, et kord oli parem kui tänapäeval. Õpetaja oli lihtsam olla, sest ta oli autoriteet, teda austati. Teretamise suhtes teretati kõiki, isegi kui ta sind ei õpetanud. Mitte-eeskujulikumad õpilased teretasid ka, tundides oli ka kord parem.

Mis on koolis muutunud?

Õpilased, õpetajad, füüsiline keskkond, suhtumine ja olek on vabamad.

Kas võtate mõnest õpetajast eeskuju ka praegusel õpetamisel?

Pigem ei võta. Mulle ei meeldi võrrelda. Ma üritan olla inimlik.

Esimene õpetaja?

Mul oli hästi kurb kooli algus, ma ei läinud esimesse klassi ega saanud seetõttu aabitsat. Mind viidi kohe üle teise klassi. See õpetaja, kes meile tuli, oli väga lühikest aega, alla aasta vist isegi. Saima Veikolainen oli ta nimi, ta kutsus meid endale külla, tal oli hästi suur maja. Kui Saima ära läks, tuli õpetaja Anne Kruus, kes töötab ka praegu meie koolis. Temaga olid meil head suhted, käisime temal ka külas. Sai isegi koos klassiga marti jooksmas käidud.

Kas koolivormi veel kandsite?

Jah, aga mitte pikalt. Mul on pilt 2.klassist, kus mul on koolivorm seljas. See on naljakas,  koolis oli pildistamise päev ja mul olid juuksed sassis, seljas oli hall pluus. See vorm kadus hästi ruttu ära. Poisid kandsid vormimütsi, aga tüdrukud seda tegema ei pidanud.

Kas praegu võiks ka koolivorm olla?

See on suhteline. Kaoks ära tüdrukute igavene küsimus, mida hommikul selga panna, ei tekiks  kiusamist. Aga samas koolivormid on väga kallid. Koolitunnet aitaks aga see kindlasti tekitada.

Miks Teid viidi kohe 2.klassi?

See oli vist mingi katsetamise periood. Meil oli hästi tubli lasteaiarühm ja kogu klass viidi otse teise klassi. Keegi jäi ikka vist maha ka.

Mida kooliaegsetest tempudest meenutate?

Ma ei oska enda kohta midagi välja tuua. Selliseid tempe tehti vähe. Pole nii nagu tänapäeval, sest õpetajast peeti lugu

Lemmikaine?

Käsitöö, kunst algklassides, hiljem ajalugu, geograafia, eesti keel, kirjandus, matemaatika, keemia.

Aga vastumeelne aine?

Füüsika, alles hiljem sain aru, kui huvitav see oli. Praegust aega arvestades tundub irooniline, kuid mulle ei meeldinud kunstiajalugu.

Kas spikerdasite?

Jah, ma spikerdasin ikka väga palju. Ma olin üsna kaasaegne spikerdaja. Arvutid tulid alles ja meie ostsime perega selle endale 1997. aasta jaanuarikuus. Ja ma olin oma klassis teine, kelle perekonnas oli arvuti. Loomulikult ostsime ka printeri. Siis me tegime niimoodi, et trükkisin vajaliku materjali sisse ja tegin fondi hästi väikeseks, võib-olla oli kirja suurus 5. Printisin  teksti välja ja panin kas pinalisse või laua alla. Hästi lihtne oli spikerdada.

Vahele ka jäite?

Füüsikas ma ainult spikerdasingi.

Kuidas õpetajad käitusid?

No tänapäeva õpetajad endale sellist käitumist lubada ei saa, kord sai isegi joonlauaga vastu näppe. Lapsed ei tohtinud õigusi välja nõuda. Istuma jäeti ka, selliseid õpilasi on olnud minu, mu mehe ja mu õe klassis.

Siret Kesküla, 12. kl tutipidu, pinginaaber ÕnnegaMida huvitegevusest meenutate?

ÕE, käsitöö- ja kunstiringid, mõned aastad käisin isegi kunstikoolis, korvpallitrenn ka.

Ma käisin 5. klassis 1994. aastal Soomes sõprusklassiga kohtumas. Enne Estonia põhjaminekut nägin seda laeva sadamas ja mõtlesin, et küll oleks tore sellisega sõita. See Soomes käik oli ebatavaline, kuna siis polnud õpilastel kombeks üksinda reisida. Sellest on eriti eredalt meelde jäänud ujumine ja Fazeri tehases šokolaadi söömine. Sealt sain endale kingituseks valida Barbie.

Millega veel tegeldi?

Kergejõustik (otse loomulikult sinna mina ei saanud), muusika, Ireni koor. Spordiasju oli üldse palju, korvpall oli kunagi hästi heal tasemel. Tänapäeva lastel on tulnud palju uusi võimalusi.

Kas tahaksite vana kooliaega tagasi?

Nii ja naa, tahaksin käia küll paar kuud tänapäevases koolis, kuna nii palju on võimalusi juurde tulnud. Aga mulle koolis meeldis.

Õpilane või õpetaja?

Nii ja naa, mulle meeldib väga õpetaja olla, aga meeldis ka Lihula Gümnaasiumis õppida.

Millised eredamad lood koolist meenuvad?

Meenub üks 1.aprilli lugu. Meie klassis oli üks viieline poiss ja ta küsis korraks tunnist välja vetsu. Oli matemaatikatund ja kui ta tagasi tuli, ütles ta õpetajale, et talle on telefon. Tollel ajal polnud mobiile ja kui taheti helistada, siis tehti seda lauatelefoniga. Matemaatika klass asus 3. korrusel ja telefon 1.korrusel. Õpetaja jättis meid sinnapaika ja kiirustas telefonile vastama. Kui matemaatika õpetaja tagasi tuli, hüüdsid kõik „Aprilll!“ See oli  väga kõva nali, eriti kui seda tegi üdini viieline õpilane.

Mina õppisin algklassides teises majas. Me mängisime ümber postide lätsu, aga ühel hetkel enam ei tohtinud ja me pidime käest kinni ümber nende käima.

Suures koolimajas õppides pidime käima sööklas korrapidajateks  graafiku alusel. Igast klassist käis mingi paar. Pidime laudu lapiga pühkima, aga eriti jälk oli pühkida taldrikutelt toidujäänuseid. Aga õnneks nõusid pesema ei pidanud.

Sööklas ei saanud ühel korral sööma minna, seal oli remont vms. Ja siis pidime oma toidu kaasa võtma, mina käisin oma võileivakarbiga õpetaja Astridi juures teed joomas, sest ta tegi oma klassile teed.

7.klassis pidime tegema raamatu, õpetaja Valli Ost käskis.  Tegelastena pidime kasutama enda klassi õpilaste perekonnanimesid. Trükimasin oli mu tädil ja siis pidime tegema koopiad, trükkisime läbi kopeerpaberi ja kõige jubedam oli see, kui midagi valesti läks. Tuli alustada kõike algusest. Tegime vägevad raamatud kõigile.

Alates 9. klassist pidi igal klassil olema klassivanem, mina olin oma klassi vanem.

Me käisime palju oma klassiga reisimas: Tšehhis, Venemaal jne.

Ja siis mulle meenub, et mu esimene koolikott oli neoonroosa ja mitte kellelgi teisel ei olnud nii ilusat ranitsat.

Kas koolipidusid korraldati?

Oli küll erinevaid stiilipidusid, aga kindlasti vähem kui tänapäeval. Oli erinevaid üritusi. Jõulupidudel olid ägedad teemad, 11.klass alati organiseeris. Näiteks lavastasime telesaateid.

3.klassis oli klassiõhtu ja kuna mu isa käis tihti Peterburis, siis tõi sealt kaasa maki ning ma võtsin selle kooli ja kõigil oli lõbus.

Mul on alles ka sõpruspäevikud, sealt leiab ikka päris huvitavaid asju.

Alustasime algusest, jõuame lõppu. Mida meenutate lõpetamisest?

Mida rohkem, seda uhkem. Mul oli disaineri kleit, mis oli kõva sõna.

Üleüldiselt võib öelda, et oli tore kooliaeg ja nüüd on vahva meenutada.

Lihula Gümnaasiumi vilistlane Siret Kesküla, tänane kunsti- ja käsitööõpetaja, õppis Lihula koolis 1991-2002.

Fotod: erakogu
Liisa Raavel

Erik Mikkus - post author

No other information about this author.