Warning: "continue" targeting switch is equivalent to "break". Did you mean to use "continue 2"? in /data02/virt51362/domeenid/www.lihulateataja.ee/htdocs/tikker/wp-content/plugins/ubermenu/core/sparkoptions/SparkOptions.class.php on line 776

Warning: "continue" targeting switch is equivalent to "break". Did you mean to use "continue 2"? in /data02/virt51362/domeenid/www.lihulateataja.ee/htdocs/tikker/wp-content/themes/zinc/inc/lib/laborator/laborator_dataopt.php on line 738

Warning: "continue" targeting switch is equivalent to "break". Did you mean to use "continue 2"? in /data02/virt51362/domeenid/www.lihulateataja.ee/htdocs/tikker/wp-content/themes/zinc/inc/lib/laborator/laborator_dataopt.php on line 1881
Lihula kodutütardel ja noorkotkastel on olnud edukas aasta | TIKKER
Loading... (0%)

Lihula kodutütardel ja noorkotkastel on olnud edukas aasta

19 mai 2016

Kodutütardel ja noorkotkastel on olnud juba 2016. aasta väga tegus. On olnud koondusi, matkasid, laagreid, vabariigi aastapäev ja vahepeal sai ka meie rühm Valged Kotkad aasta vanemaks. Meie rühm on eksisteerinud juba 6 aastat, aeg lendab linnutiivul ja on uhke tunne kuuluda nende inimeste sekka!

2Selleks, et teised inimesed saaksid ka aimu, millega me tegelikult tegeleme ja kui põnev meil on, siis kirjutan mõnest sündmusest, mis selle aja jooksul toimunud..

Loomulikult ei ole see kõik. Näiteks sai meie rühmast mõnel meeskonnal läbitud pikk ja väsitav matk Valge Laev või paar noort võtsid osa Anname Au sinilillede müügist. Samuti liitusid meiega mõned uued noorkotkad ja kodutütred kes vastu võeti ja ametlikult nüüd meie rühma kuuluvad.

Alati on võimalus mingi tegevusega saada enda pluusile kodutütarde või noorekotka märk, olgu selleks matkaja, sportlane, laulja, ajakirjanik, koguja või hoopis mõne muu huvitava nimega märk.

Üks pikemaajalisem märgi saamise ülesanne oli kokkaja ehk perenaise märk

Ainus  Läänemaa rühm Valged Kotkad, kes on iseseisvalt korraldanud 3 erinevat õppepäeva, et õppida kokkamist, lauakatmist ja kombeid. Need noored, kes on kõik korrad käinud, saavad enda pluusile uhke  kokkaja märgi.

Meie esimene kokkusaamine toimus juba mitu aastat tagasi, sügisel 2014. Metsküla algkoolis korraldati KT ja NK laager, kus sai süüa tehtud. Huvilised jagati ära: kes teeb hommikusöögi, kes lõuna-, kes õhtusöögi. Süüa tuli teha tervele laagrile, kuid samas oli endal põnev tegutseda. Mäletan, et minule juhtus mõnede tüdrukutega hommikusöök ning pidime teistest palju varem tõusma. Uniste, aga samas rõõmsate nägudega toimetasime köögis ja lobisesime.

3Minu jaoks  oli selline kõige tähtsam kokkamine  2015. aasta Valged Kotkad sünnipäeval, kui tuli toit valmistada külalistele ning endile. Jagunesime samuti gruppidesse ning erinevate suupistete valmistamine võis alata. Meenub, et nalja sai tohutult palju ning toitu tuli rohkem, kui algul plaanitudaga kõik oli väga maitsev! Lisaks  pakkus pidulaud  hiljem silmailu.

Viimane kokkusaamine oli jaanuarikuus, kui  meile käis rääkimas Mare Ots, kes on ka Lõuna-Läänemaa NKK liige. Hubase meeleolu lõi küünlavalgus ja ümber laua istuvad inimesed. Peamised teemad olid  lauakatmise etikett ning maailma erinevad toidud, mis on ka Eestisse jõudnud. Kuulsime fakte erinevate toitude kohta ja saime mõtiskleda selle üle, kuidas need on Eesti jaoks juba täiesti tavalised igapäevased toidud. Samuti olime pidanud kodust kaasa võtma meie pere lauakatmisel ühe vajaliku asja. Vaatasime ja kuulasime ka noorte kaasa võetud asju ja nende  tähendust. Kel oli kaasas küünlajalg, eriline laudlina, salvrätikuhoidja või hoopis mõni muu imevigur. Lisaks kõigele saime  ka teha apelsinist roosi, mis oli efektne.

Kodus tuli hiljem meil teha üks foto selle päeva õpitud infost lauakatmise kohta. Neid kõigi õppepäevade teadmisi on ikka vaja ka kasutada, seega pole need vaid lihtsalt 3 päeva, kui istun teiste noortega, vaid tegelikult õpin päris palju ja kõrva taha jääb nii mõnigi fakt.

Need õppepäevad on olnud vägagi meeldivad. Seega pärast seda ilusat pluusimärki on olnud ka koos kokatud päevad vahvad.

Veebruarikuus toimus meil vahva Läänemaa KT/NK spordilaager

419.-20.veebruaril  toimus Haapsalu Spordihoones Läänemaa kodutütardele ning noorkotkastele aktiivseid tegevusi täis spordilaager. Noori oli koos noortejuhtidega kokku 152, neist 36 olid meie rühma ning Metsküla noored.

Spordilaagri kava nägi ette, et kahe päeva tegevusteks on laskmine, orienteerumine, saalihoki, sulgpall, relvade kokkupanek, ujumine ja jõuharjutused.

Mina ise spordilaagris ei käinud, aga jälle sain tänu sellele intervjueerida paari noort, kes koha peal olid. Samas oli neid küsimusi päris keeruline välja mõelda.

Martin Teppan, kes oli laagris üks kõige suuremaid ja tublimaid sportlasi ning kes teenis kõige enam punkte (selle eest saab ta ka sportlase märgi), oli nõus vastama mõningatele laagriga seotud küsimustele.

Ning üks meie uus kodutütar Carmen-Katriine Särak, kellele oli spordilaager esimene, vastas küsimustele.

1) Carmen – Katriine, kuskohast kuulsid laagri kohta ning kui kaua läks sul mõtlemiseks, et öelda JAA-sõna?

Carmen – Katriine : Laagri kohta kuulsin oma klassiõelt Anna Marialt. Kohe kui sellest teada sain, olin nõus minema.

2) Millised mõtted olid Sul sellest laagrist enne, kas olid muljeid teiste käest kuulnud?

Carmen – Katriine : Mõtlesin enne laagrit, et midagi väga hullu ja rasket see ju olla ei saa. Muljeid ma teiste käest kuulnud ei olnud.

3) Milline oli kõige meeldivam tegevus, kuid mis ülesanne osutus kõige raskemaks? Miks?

Carmen – Katriine : Kõige rohkem meeldisid mulle kaks tegevust, milledeks olid sulgpall ja saalihoki. Kõige raskemaks osutus rahvastepall, sest ma ei ole selles kuigi osav.

Martin : Kõigist tegevustest enim meeldis mulle vist sulgpall. Kõige raskem oli vast orienteerumine, sest ilm ei olnud kõige sobivam. Lund tuiskas näkku ning lumi tegi asja ebameeldivaks.

4) Kuidas Sa hindad oma meeskonna koostööd?

Carmen – Katriine : Meeskonna koostöö oli päris hea, saime hästi hakkama. Mina olin rahul.

Martin : Koostöö oli suhteliselt hea. Lõpus me siiski meeskonnaga kuigi kõrgele kohale ei jäänud, kuid endal oli lõbus. Sain ühte meeskonda meie rühmast Rolandiga, kellega oli palju lihtsam midagi koos teha.

5) Martin,  oled käinud seal varemgi, mis oli teistmoodi?

Martin : Minu jaoks tundus, et inimesi oli rohkem kui eelmisel aastal. Samuti ei mäleta, et oleks olnud sellist parima sportlase ning üleüldse individuaalsete tulemuste arvestamist olnud.

6) Martin, kas Sa oled üllatunud, et said laagri peale kõige rohkem punkte?
Martin : Ausalt öeldes küll jah, sest ma ei käinud ujumas. Ujumise eest sai tegelikult päris palju punkte, aga minul tuli sealt ju 0. Punkte sani veel isiklikult jõuharjutuste eest, mis siis selle tulemuse mulle tõidki.

7) Carmen – Katriine, milline mulje jäi sulle Sinu esimesest laagrist?

Carmen – Katriine : Minu arvates oli laager lahe ja lõbus, kuigi mulle sportida eriti ei meeldi.

8) Kas see oleks laager, kuhu läheksid uuesti?

Carmen – Katriine : Arvan, et see oleks küll laager, kuhu läheksin uuesti. Isegi kui pärast päris väsinud olin, jäin laagriga väga rahule.

Martin : Ma arvan küll jah. Sport on asi, millega mulle meeldib tegeleda ja just selline laager on mind kutsuv.

Meie omad noored on käinud abiks läbi viimas õppepäeva ja matkamängu

516.aprillil toimus Haapsalus Läänemaa kodutütarde ja noorkotkaste järgukatsete jaoks õppepäev. Meie noored õpetasid väiksematele 7 erinevas töötoas, mille teemaks võis olla Eesti hümn, tähtsad inimesed kaitseliidus, loodus või mõni teine tore teema.

Palusin neil noortel anda lühikene tagasiside, mis meeldis või mis võiks paremini olla.

Ka enamik neistsamadest noortest, kes õppepäeval, nooremad, käisid õpetamas ja juhtnööre andsid, olid 7.mail abiks matkamängu Mägramatk korraldamisel. Samuti palusi neil nõppepäeva tagasisidele juurde lisada ka matkamängu korraldamise emotsioonid.

Tahtsin teada, milliseid erinevuseid meie noored neis kahes sündmuses nägid ning kas nad osaleksid sellistes ettevõtmistes veel.

Olen olnud isegi eelnevalt matkamängu kontrollpunktis ja minu emotisoonid pärast sellist tegevust olid laes. Seekord ma kahjuks kummastki, ei õppepäevast ega ka matkamängust, osa ei võtnud. Nüüd saingi paari noorega natuke muljetada ja uurida, missugune tunne neid valdas pärast selliseid ettevõtmiseid ja milline tagasiside nende kohta on.

Gertu Küttmann : ,,Õppepäeval käis meie tunnis 5 gruppi lapsi. 3 neist väiksemate ja 2 suuremate oma. Meeldis eriti, et väiksemad julgesid ise abi küsida, kui ei osanud ülesannet lahendada. Suuremaid oli küll natuke raskem korrale kutsuda, aga saime Anettiga kahe peale sellegagi hakkama. Kindlasti oli õppepäeval õpetamine hea kogemus. Üldjuhul läks kõik nii, nagu oli plaanitud.
Mägramatkal olin abiks kimmimängu punktis. Teine abiline oli Anett ja punkti peakohtunikuks oli Liisa. Enamik ajast olin ooteala kohtunik ja arvutasin ka võistkondade kogutud punktid kokku.
Matka puhul meeldis, et nii suured kui ka väiksemad olid kogu aeg rõõmsad. Iga kord kui mõni uus võistkond meie punkti jõudis, sain kuulda, mida huvitavat nendega juba eelmistes punktides oli juhtunud.  Kindlasti läheksin teinegi kord õppepäevale õpetama või matkamängule appi.”

Maris Esko : ,,Mina käisin ainult õppepäeval ja minu meelest oli väga, väga vahva. Õpetasin pisematele kuuendat järku – sümboolika, lipp, vapp, hümn jne. Kõik tuli minu arvates välja plaanipäraselt. Ja loomulikult oli tore näha, kuidas lapsed õppisid, sest neile tundus see kõik nii huvitav ja põnev.”

Liisa Raavel : ,,Mulle meeldis mõlema ettevõtmise puhul see, et noored tulid kaasa ja tegid kõike lustiga. Ebameeldivaid meenutusi meelde ei tule. Ainuke asi, mis plaanipäraselt ei läinud, oli see, et mitte ükski meeskond ei leidnud kimmimängus kääre. (Kimmimängus on vaja leida loodusesse, kindlasse alasse, peidetud asjad.) Teisiti ma vist ei teeks midagi, sest iga viga õpetabki  ette järgmiseks korraks. Käisin küll õppepäeval ka, aga vahepeal on ka palju muudki toimunud ning sellepärast ei mäleta ma ka väga seda, mis seal toimus. Kuid kindlasti olid mõlemad väga toredad ning head kogemused.”

Need on vaid tõesti mõned üksikud tegemised, milledest oleme osa võtnud. Ning neid toredaid ettevõtmisi tuleb veel ja veel. Näiteks juba 21.mail läheb 6 noort laulupäevale, 27.-28.mail osalevad kodutütred Ernakesel ning mai lõpus saavad oma liikmepileti ka 4 uut noorkotkast.

Ja loomulikult ei saa me teha neid tegemisi ilma oma rühmajuhi Heli Eskota. Aitäh Sulle, Heli, et oled meie jaoks alati olemas ning võtad kätte, teed ja lood meile vahvaid üritusi!

Katrin Veek

Erik Mikkus - post author

No other information about this author.