Detsembri lõpuni saavad kõik Lihula valla ülikiire interneti soovijad osaleda DigiTee teemalises küsitluses. Tegemist on Pärnu Maavalitsuse, Pärnumaa Omavalitsuste Liidu ning SA Pärnumaa Ettevõtlus- ja Arenduskeskuse projektiga, milles lisaks Pärnumaa omavalitsustele löövad kaasa ka Lihula ja Hanila vallad.
DigiTee projekt asutati eesmärgiga luua Pärnumaale ning Läänemaa kahele vallale kaasaegne IT taristu, mis on vajalik nii inimeste elukvaliteedi tõusuks kui ettevõtluse arenguks. See aitab võidelda ääremaastumise ja maapiirkonna tühjenemise vastu antud piirkondades, parandades elutingimusi ning luues uusi võimalusi ettevõtluseks. Hanila ja Lihula vallad on Pärnu maakonna projekti kaasatud Koonga ja Varbla valdade kutsel.
Lihula valla 1049 hoonest on kiire internetiga (allalaadimiskiirus 30 kuni 99 Mbit/s) ühendatud 106 ning aeglasega (allalaadimiskiirus 1 kuni 29 Mbit/s) 216 maja. Traadiga internetiühendus puudub 69% hoonetel, mis ei välista aga nendes mobiil vms traadita ühenduse kasutamist.
Möödunud neljapäeva seisuga oli DigiTee projekti liitumisega avaldanud soovi kokku 92 Lihula valla majapidamist, mis teeb kokku veidi alla 9% kõikidest hoonetest. Pärnumaa ning Lõuna-Läänemaa valdadest kokku aga üle 2000 hoone. Selleks, et projekt end õigustaks, peaks aga liitumist soovima 15 000 hoonet, kaasa arvatud kortermajad.
Kordades odavam liitumistasu, kui põhjamaades
Projekti eesmärk on ühendada DigiTee piirkonnas lairibaühendusega kõik kodud ja ettevõtted, kes seda soovivad, selgitasid projekti konsultant Olav Harjo ja Pärnumaa omavalitsiste liidu (POL) juhatuse esimees Lauri Luur TreRaadios. Olav Harjo sõnul on DigTee ülesanne leida majad, kus internetti pole, kuid kuhu seda soovitakse.
POLi juhatuse esimees Lauri Luur tõi näite Rootsist. Gotlandi saarel on käsil DigiTeega sarnane ettevõtmine ning seal on 98 protsenti majadest kiire internetiga liitunud. „Nemad alustasid maapiirkonnast, jätsid saare keskuse Visby viimaseks,“ selgitas Luur. „Seal oli keskmine liitumise hind 1300 eurot, meil jääb see kordadeks väiksemaks,“ kinnitas Luur.
„Põhjamaades on mindud seda teed, et vanemad inimesed ei lähe hooldekodudesse,“ lisas Harjo. Monitooringuseadmed on paigaldatud kodudesse ning kiire interneti kaudu on vanur igal hetkel ühenduses hooldajaga.
Siiski ei ole see ainuke põhjus, miks peaks inimesed soovima liituda DigiTee projektiga: neid näiteid on veel ning sellest on pandud kokku ka ülevaatlik artikkel.
DigiTeega liitumise hinnaks prognoositakse nii Pärnumaal kui ka Lõuna-Läänemaal 300 eurot. „Mitte rohkem,“ kinnitas Harjo ja lisas, et sellise hinna korral saaksid enamus huvilistest kiire internetiga liituda.
Aktiivne küsitlusest osavõtt = kindel tee kiire internetini
Harjo sõnul on kõige kindlam tee kiiret internetti saada see, kui sellest DigiTeele teada antakse märkides kaardile hoone, kuhu soovite lairibaühendust.
„Kui öelda, et tahad, siis oskame planeerida ja ühendusvõrku ehitama tulla,“ ütles Harjo, lisades, et soovist teada andmine ei too kohe 300 eurost arvet kaasa. „See annab meile aluse hakata planeerima võrku,“ selgitas Harjo.
Harjo sõnul saab kiire internetiga ühinemise võrku ehitada sinna, kus on rohkem liitujaid. Ta tõi näiteks küla, kus on kümme hoonet, kuid liituda soobib neist vaid üks. „Siis sinna me ei saa rajada,“ lausus Harjo ja lisas, et viie liituja puhul oleks sinna külla internetikaabli viimine juba mõistlik.
Soovi avaldanud majapidamised ja ettevõted. Kaart on ajas muutuv.
Kristina Kukk
Lihula Teataja toimetaja
Varem samal teemal:
Lihula valla kodud ja ettevõtted saavad ülikiire interneti
