Lihula tähistas ajaloopäevaga vabadussõja mälestussamba aastapäeva

11 August 2015

Ajaloopäeva ettevalmistamisega alustas korraldustoimkond kevadel, et tähistada vabadussõja mälestussamba avamise 80. aastapäeva Lihulas. Vabadussammas avati 4. augustil 1935, kommunistlik kord purustas samba 1949. aasta kevadel ja vabadussamba taasavamine oli 23. juunil 1993.

Ajaloopäeva peakorraldajad olid Kaitseliidu Lääne malev ja Lihula vald. Üritus algas alati korras ja kaunistatud Lihula vabadussamba pargis kell kolm.

Ajaloolisel ajaloopäeval heiskasid vabadussamba pargis Eesti lipu Läänemaa kodutütred Keitlin Nikkel ja Kaloliina Bachaus, lipurivis olid Liisa Raavel ja Anett Aavik. Liputoimkonna vanem oli n-ltn Sulev Luiga.

Lipurivis olid korraldajate ja osalejate lipud: Kaitseliidu Lääne malev, Lihula vald, Naiskodukaitse Lääne ringkond, Läänemaa Kodutütred, Läänemaa Noorkotkad, Eesti Endiste Metsavendade Liit, Läänemaa Vabadusvõitlejate Ühenduse, Läänemaa Memento, Tallinna Vabadusvõitlejate Ühendus ja Raplamaa Vabadusvõitlejate Ühendus.

Laulis Läänemaa ainus meeskoor, Lihula Meeskoor – dirigendid Andreas Rahuvarm ja Pille Saatmäe.

Lääne maleva Lihula üksikkompanii võitlejad saabusid aastapäeva tähistamisele täies varustuses ja lahingutehnikaga hommikul alanud motokrossilt, kus sai näha ja vaadata kaitseliidu varustuse–, relvastuse– ja tehnika näitust. Üksikkompanii võitlejad olid rivistatud vabadussamba pargis ja lahingtehnika kattis kogu maantee – ääre pargist vaadates.

Rahvast oli kogunenud Lihulast, Läänemaalt ja ka kaugemalt. Vabadusvõitluse mälestusest lugupidavaid inimesi oli Hiiumaalt, Raplamaalt, Pärnumaalt, Harjumaalt, Tallinnast ja Järvamaalt.

Vabadussamba avamise 80. aastapäeval kõnelesid Kaitseliidu Lääne maleva pealik major Mehis Born ja Lihula vallavanem Varje Ojala-Toos.

Eesti eest elanud inimeste mälestuseks asetasid vabadussamba jalamile pärja korraldajate nimel Lihula üksikkompanii mälestussaluudi saatel Kaitseliidu Lääne maleva pealik mjr Mehis Born ja Lihula vallavanem Varje Ojala–Toos.

Mälestuslilled asetasid: Eesti Sõjameeste Mälestuskirik Toris – nõukogu esimees Jüri Kask, Eesti Endiste Metsavendade Liit, Läänemaa Memento – esimees Arnold Aljaste, Hiiumaa Vabadusvõitlejate Ühendus ja Tallinna Vabadusvõitlejate Ühendus.
Paljud inimesed asetasid vabadussambale mälestusküünla Eesti eest elanud lähedase mälestuseks.
Seejärel kogunes rahvas vabadussamba pargi äärde ja saatis kaitseliidu kolonni teele Lihula mõisa poole, kus näitused taas rahvale vaatamiseks avati.

Kell 16 algas Lihula mõisa saalis ajalookonverents, kus peateemaks oli Lihula vabadussamba elu ja lugu, tema elulugu. Põhjaliku ettekande tegi koduloolane Mai Schröder, kes on samba ajalugu kogunud ja uurinud aastakümneid.

Pärast Vabadussõja võitu püstitati ajaloolase Mati Straussi andmetel Eestis kokku 170 Vabadussõjaga seonduvat mälestusmärki. Neist elas okupatsiooni terviklikuna üle vaid 8 ja rikutuna 13 mälestusmärki. Vähe, väga vähe on Eesti ajaloos säilinud pilte õhitud vabadussõja mälestussammastest. Veel päev enne ajaloopäeva ilmus välja üks foto õhitud vabadussõja mälestussambast Lihulas. Sellel fotol on hindamatu väärtus.

Konverentsi teine teema oli naiskodukaitse loomine Läänemaal, sisutiheda ettekande tegi ajaloolane ja Eesti Akadeemiline Sõjaajaloo seltsi esimees Merike Jürjo. Läbilõige naiskodukaitse loomisest kuni selle ajutise peatamiseni aastal 1940
Ja ajaloopäeva kolmas teema oli samuti naiskodukaitse, Lõuna Läänemaa naiskodukaitse ajalugu. Ettekande koostasid Naiskodukaise Lõuna – Läänemaa ringkonna esinaine Kaja Lotman ja aseesinaine Kersti Täht. Ettekande tegi Kaja Lotman.
Konverentsi lõpul andis Kaitseliidu Lääne maleva pealik mjr Mehis Born üle maleva ja koostööpartnerite tunnustused ajalugu talletanud inimestele.

Lihula mõisas oli avatud rikkaliku valikuga naiskodukaitse kohvik.

Ajaloopäeva korraldustoimkonnas osalesid: Kaitseliidu Lääne malev; Naiskodukaitse Lääne ringkond; Lihula vald; Läänemaa Kodutütred ja Noorkotkad; Vabadusvõitlejate Läänemaa Ühendus; Eesti Endiste Metsavendade Liit; Läänemaa Memento; Eesti Akadeemiline Sõjaajaloo Selts; Eesti Eruohvitseride Kogu ja EROK Läänemaa osakond.
Ajaloopäev Läänemaal, Lihulas 8. augustil on nüüd ajalugu. Usun, et nii mõnigi, kes osales ajaloopäeval ja jalutas enne vabadussamba pargist mööda, teeb seda nüüd teisiti. Vabadussamba pargis oli palju noori, kelle sünniaasta on 1993 ja peale seda, tore oli Teid selle üritusel näha. Teie mälupildis pole ju vabadussammas kunagi ära olnud, ajaloopäev oli eelkõige just järeltulevale põlvele mõeldud.

Järgmisel aastal möödub 90 aastat Läänemaal ühe vabadussamba avamisest. Ajaloost on teada, et sellel suurejoonelisel üritusel osales üle 1000 inimese, rahvas tuli kokku juba eelneval päeval, ööbides tuttavate juures põrandal ja lakas, et hommikul ikka kohal olla.