Eesti suurimal äriideede konkursil Ajujaht on teiste seas üles astunud hiljuti Lihulasse laienenud ettevõtte GreenCube OÜ meeskond, kelle idee pääses 100 parima hulka.
Ajujaht on Eesti suurim äriideede konkurss, kus saab end turvalises keskkonnas proovile panna. Lisaks kandideerivad osalejad 60 000 euro suurusele auhinnafondile.
GreenCube soovib hakata tootma kriisipiirkondadesse mõeldud kokkupandavaid hooneid, mis toimetatakse sihtkohta merekonteinerites. Looduskatastroofid või sõjad tekitavad kriisipiirkondi, kus suur hulk inimesi jääb peavarjuta. Seega on oluline, et turul oleks pakkumine võrdlemisi madala kuluga lihtsasti kokkupandavaks peavarjuks, mis oleks ühtlasi ka inimväärikas elukeskkond.
Lihula Teataja uuris ettevõte omaniku ja juhatuse liikme Henri Bekmanni käest mis, kuidas ja milleks.
Henri, selgitage palun, kuidas Te selle ideeni jõudsite?
Idee tekkis mitme asjaolu kokku langemisel. Kõige enam andis ideele tõuke Itaalias toimunud maavärin: tegemist on kriisiga, mis võib tekkida ka meie enda lähistel, sisuliselt igal pool. Ettearvamatud loodusnähtused, sõjaolukorrad, inimränne. Selliste mõtete valguses tõstatas Greencube majatehase meeskond küsimuse, kuidas saaksime meie antud olukorras neid inimesi aidata? Sealt jõudsimegi nö jalgratta leiutamiseni – pakkuda inimväärikat keskkonda inimestele, kes jäid peavarjuta.
Ometigi saab olukorda ajutiselt lahendada telgi või hotelliga?
Kindlasti ei ole ma nõus väitega, et telgid lahendavad olukorra ja jõukam läheb hotelli. Nii lihtne ja mustvalge elu kindlasti ei ole. Meie soov on välja töötada majalahendus, mis ühelt poolt oleks kokkupandav nagu Lego, piisavalt soojapidav, mitte väga kallis ning vastavalt eelarvele ja vajadustele laiendatav.
Mis materjale te plaanite kasutada?
Materjaliks plaanime kasutada puitu. Nimelt CLT liimpuitplaat, mis lihtsustatuna öeldes on ühes tükis olev viimistletud sein või seina osad. Plaanime seinadetailid kokku komplekteerida akende ja kõige muu vajalikuga, et klient saaks vajadusel hoone sihtkohas ka ise kokku panna.
Miks mitte freespalkmaterjali, millest täna mitmed majatootjad hooneid teevad?
Selleks, et piisav seinapaksus ja välja töötatud seinadetail annavad hoonele parema heliisolatsiooni, termoisolatsiooni, turvatunde, tugevuse ja lihtsuse kokku panemisel. Hoone peab olema lisaks ka visuaalselt kena, sest hoone peab saama peale kriisiolukorras kasutamist vajadusel ümber teha kasvõi saunamajaks. Kõik oleneb sihtkohast ja piirkonna iseärasustest. Meie tänane raskeim ülesanne on leida see keskmine, mis sobiks nii põhjamaadesse kui soojadesse piirkondadesse.
Plaanite transportida hooneid merekonteinerites – miks?
Hoonete paigaldamie merekonteineritesse annab multifunktsionaalsuse logistilistes küsimustes ning seeläbi oleme kättesaadavad lihtsal moel erinevates maailmajagudes. Majanduslikus võtmes oleks selline toode ka Eesti ekspordiartiklina kindlasti väga kasulik, elavdades sellega majandust.
309 ideed
Käesoleval Ajujahi 10. hooaajale tuli kokku 309 ideed, millest 121 pärineb info- ja kommunikatsioonitehnoloogia, 47 tööstuse ja disaini, 40 turismi- ja teenusmajanduse, 36 sotsiaalse ettevõtluse, 28 tervise ja biomeditsiini, 20 loomemajanduse ning 17 energeetika ja keskkonna valdkonnast.
Eesti suurima äriideede konkursi ellukutsuja on EAS, partner SEB ja suurtoetaja Elisa. Lisaks neile toetavad Ajujahti: Levira, Nasdaq, Elering, Tehnopol, Sihtasutus Kodanikuühiskonna Sihtkapital, Tartu Loomemajanduskeskus, Ülemiste City, Pärnu linn, Tallinna linn, Tartu linn, Viimsi vald ja Võru maavalitsus. Ajujahi elluviimist rahastatakse Euroopa Regionaalarengu Fondi vahenditest.
26.-27. novembrini toimub Top100 tiimide pitch, kus meeskonnad esitlevad oma ideed žüriiliikmetele. Kaalul on pääse Ajujahi arenguprogrammi ehk Top30 hulka. 27. novembri õhtul selgub, kes jätkab jahti 60 000 eurose auhinnafondi nimel ning milliste meeskondade ees uks kinni jääb.
Kristina Kukk
Lihula Teataja toimetaja
