Oktoobris lisandus sigade Aafrika katkuga taudistunud piirkondade hulka ka Läänemaa, kus viirus tuvastati toona kokku viiel kütitud metsseal. Nüüdseks on see arv kasvanud veelgi ning seetõttu on hea tuletada meelde, mida teha, kui leiate looduses viibides metsseakorjuse.

Läänemaa näol on tegemist 33. taudistunud alaga. „Leiud näitavad taudi laialdast levikut metssigade hulgas ja seetõttu tuleb olla jätkuvalt hoolas ja ettevaatlik kõigil, nii loomapidajatel kui ka kõigil metsas toimetajatel, et vältida taudi levikut koduseafarmidesse,“ ütles Veterinaar- ja Toiduameti peadirektori asetäitja Olev Kalda.

Taudi leviku tõkestamiseks tuleb jätkata ka metssigade arvukuse vähendamist ning nakkusohtlike korjuste kõrvaldamisega loodusest. „Oleme väga tänulikud inimestele, kes meile metsas leitud korjustest juba teada on andnud. Helistage julgelt maakondlikku veterinaarkeskusesse, jahiseltsi või jätke teade Veterinaar- ja Toiduameti vihjetelefonile numbril 605 4750. Sellega aitate oluliselt kaasa seakatku edasise leviku takistamisele,“ lisas Kalda.

Inimestele sigade Aafrika katk ohtu ei kujuta, kuid võib põhjustada ulatuslikku majanduslikku kahju nii seakasvatussektorile kui jahimajandusele. Sigade Aafrika katku puudutav teave on koondatud samanimelisele veebilehele ning leitav ka Eesti Jahimeeste Seltsi kodulehelt.

Kuidas viirus levib?

Haigusetekitaja levib otsesel kontaktil haige loomaga või tema eritistega. Sead võivad nakatuda ka kaudselt – näiteks nakatunud loomadelt pärinevat liha sisaldava sööda või toidujäätmete söömisel; haigustekitajaga saastunud sööda, joogivee, sõiduvahendite, sisseseade, joogivee või riiete vahendusel.

Kuidas kaitsta oma loomi sigade Aafrika katku eest?

Loomade kaitsmiseks sigade Aafrika katku eest tuleb järgida vähemalt järgmisi bioohutusmeetmeid:

• ära luba kõrvalisi inimesi loomapidamishoonesse;
• enne loomapidamishoonesse sisenemist vaheta riided, desinfitseeri või vaheta jalanõud;
• hoia karja juurde toodav loom karantiinis, eraldi karjas olevatest loomadest;
• hoia haige loom eraldi tervetest;
• väldi viiruse pääsu loomapidamishoonesse sööda, allapanu või inventariga;
• ära sööda sigadele toidujäätmeid;
• tee tõrjet näriliste vastu;
• takista metsloomade ja teiste koduloomade pääsemist loomapidamishoonesse;
• nõua nende meetmete järgimist kõigilt, kes sinu loomadega tegelevad.

Mida teha kui leiate metsas surnud metssiga?

• Hoidke leitud metsseakorjusest eemale ning vältige kontakti võimaliku nakkusohtliku materjalige (nt. eritised).
• Jätke meelde koht, kus leid oli tuvastatud ning helistage julgelt maakondlikku veterinaarkeskusesse, jahiseltsi või jätke teade Veterinaar- ja Toiduameti vihjetelefonile numbril 605 4750.
• Pärast looduses viibimist puhastage oma riided ning jalanõud.

Läänemaa jahiseltside kontaktid

KULLAMAA JAHI- JA KALAMEESTE SELTS
505 8924 või einar@kullamaa.ee

LIHULA JAHISELTS
513 1632 või toomas@kirbla.ee

LINNAMÄE JAHI- JA KALAMEESTE SELTS
502 3980 või ahto.jogi@gmail.com

LÄÄNEMAA JAHINDUSKLUBI
502 2756 või aarne.taal@mail.ee

MASSU JAHISELTS
503 7401 või veikolaev@gmail.com

PALIVERE-PIIRSALU JAHISELTS
518 5265 või elvoleppmaa@gmail.com

TAEBLA JAHISELTS
5362 7418 või taeblajahiselts@gmail.com

TUUDI JAHISELTS
524 9136 või raivov@yle.ee

VATLA JAHISELTS
504 3230 või enn.mahoni@gmail.com

VORMSI JAHISELTS
5650 3471 või jahiselts@vormsi.ee

Kristina Kukk
Lihula Teataja toimetaja

Päise pilt: Freeimages.com