12. aprillil võttis Riigikogu vastu seaduse, mille eesmärgiks on muuta huviharidus ja huvitegevus noortele paremini kättesaadavaks ning laiendada tegevuste spektrit. Ainuüksi kahel järgneval aastal saab noorsootöövaldkond juurde 21 miljonit eurot. 

Nimetatud seaduse algataja ja eestvõitleja on Sotsiaaldemokraatlik erakond, mille üks tähtsamaid punkte 2015 aasta valimisprogrammi lubadus see oli. Antud seaduse mõju meie laste tulevikule on palju suurem, kui see esmapilgul paistab. Käesoleva aasta 1. septembrist on kõigil 7-19aastastel noortel võimalus osa saada huvitegevusest, millest nad on siiani erinevatel põhjustel kõrvale jäänud.

Täna oleme olukorras, kus 10% lastest on jäänud erinevatel põhjustel kõrvale osa saada huvitegevusest ja seda kas puhtalt seepärast, et perel puudub selleks raha või on vahemaa jõudmaks kooli/treeningpaigani liiga pikk.

Ka ei ole harvad juhused, kus puudub vajalike oskustega inimene, kes lastega saaks tegeleda või puuduvad õppevahendid. Eesti rahva väiksust arvestades ei tohi me endale aga lubada, et tuhanded noored jäävad kõrvale võimalusest leida enda jaoks köitev huviala ning oma annet arendada; võib-olla just nendest sirguvad uued tipptegijad kultuuri- või spordivallas. Alates septembrist ei tohi enam sellised põhjuseid olla ega ka tekkida.

2017. a riigieelarveseaduses on huvihariduse ja huvitegevuse täiendavaks toetamiseks ette nähtud 6 miljonit eurot ning riigi eelarvestrateegias 2017-2020 alates 2018. aastast 15 miljonit eurot aastas.

Huvitegevuse toetusprogramm loob kõigile lastele võimaluse võtta osa regulaarsest, juhendatud, kvaliteetsest ning nende loovust arendavast huvitegevusest, mis peab olema tagatud kolmes põhivaldkonnas – kultuur, sport ning loodus- ja täppisteadused.

Vajadustepõhine lähenemine

Nii huvitegevuse pakkujate kui ka osasaajate võimalused piirkonniti ei ole võrdsed, seetõttu ei ole mõistlik jagada valitsuse poolt täiendavat ressurssi kõigi laste vahel võrdselt. Appi tuleb minna sinna, kus vajadused ning probleemid on kõige suuremad. Siinkohal on olulised koostööpartnerid kohalikud omavalitsused, kes panustavad laste huvitegevusse juba praegu ning teevad seda ka siis, kui riik lisarahastust annab. Kes siis veel peale kohaliku omavalitsuse kõige paremini teab, kuidas huvitegevust vajavad lapsed ja arendavate tegevuste pakkujad kokku viia?

Meie tänast valda ja tulevast suurvalda silmas pidades on kõikide selliste valupunktide ja soovide kaardistamine väga oluline. Lihula Vallavalitsus koostöös allasutustega asub sellega koheselt tegelema. Selle käigus kutsutakse üles kõiki lapsi, lapsevanemaid ja õpetajaid treenereid antud teemadel suhtlema ja oma soovidest teada andma, et meie omakorda suudaksime antud vajadused lisarahastuste osas korrektselt edastada. Täpsem info on kättesaadav allasutuste kaudu.

Soovid ja vajadused kaardistame maikuu jooksul, mil toimub paralleelselt ka noorsootöö kvaliteedihindamine, kus Lihula vallavalitsus kaardistab koostöös koolide, huvikooli, noortemaja, ringijuhtide, treenerite, lastevanemate ning noorte endiga hetkeolukorra, kitsaskohad ja arenguvajadused.

Toetuse eesmärk

Suurendada laste ja noorte osalemist huvitegevuses, tagades:

• LIGIPÄÄS. Lastele ja noortele tuleb olenemata perede sotsiaalmajanduslikust olukorrast, erivajadusest,  regionaalsetest ja teistest olulistest erisustest võimaldada tegelemine soovitud huvialaga.
• MITMEKESISUS. Arendada huvitegevuse pakkujate keskkonda, mis tagaks erinevad võimalused lastele ja noortele olenemata regionaalsest paiknemisest.

Ettepanek selleks rakendada vajaduspõhist toetusmudelit.

Kuidas saab toetust kasutada?

Kättesaadavuse edendamisel:

• ringiraha tasumine
• õppevahendite muretsemine
• transpordi tagamine jms

Mitmekesisuse parandamisel:

• õpetajate ja juhendajate töötasu
• õpetajate ja juhendajate transpordikulud
• täiendkoolitus
• sihtotstarbeline tegevus – või starditoetus jms

Toetust ei kasutataks infrastruktuuri investeeringuteks

Jaak Kastepõld
Lihula Vallavolikogu esimees