Loading... (0%)

Õlg-õla tunne ja ühine pingutus Matsalu rattamaratonil

01 september 2015

Nädalavahetusel sõideti järjekordne Matsalu rattakross, sel korral juba järjekorras kaheksas. Osalejate arv on iga aastaga jõudsalt kasvanud, erandiks polnud ka see kord. Kui eelmisel aastal läbis raja 282, siis sel korral käis rajal ning ületas finišhijoone tervelt 361 ratturit, kus lastesõitudel sõitis 61 väikest rattasõpra.

Mitte kunagi varem

Mitte kunagi varem ei ole abiks olnud nii palju vabatahtlikke kui sel korral. “Kes laenas käru, kes tuli oma ATVga appi, kes müttas meiega koos metsas ja tegi rada. See on ikka vägev, kui palju inimesi sel korral abiks oli,” ütles Janar Sõber, kes on juba aastaid JK Paralepa ning Matsalu etapi peakorraldaja Jaan Saviiri kõrval üks Marimetsa Kapi Matsalu etapi eestvedajatest.

Ilmselt pole mitte kunagi varem olnud ka nii tugevaid tuule- ja vihmapuhanguid, mille tulemusel tuli pooled telgid kokku pakkida, sest need lendasid otseses mõttes minema.

Lisaks, kunagi varem ei ole rattarada olnud sellise pikkusega, kulgedes Kasari jõe Kloostri sillast Kasari äärse Seira küla ning vana Rapla – Virtsu kitsarööpmelise raudtee tammini.

Kohaliku kogukonna valmisolek panustada

Korraldajate algne soov ja üleskutse oli, et vaja on 30 rajakohtunikku. Päev enne võistlust oli Janar Sõbral nimekirjas üle 40 nime.

Rattamaratonile eelnenud kohtunike infotunnil võis kuulda teda juhiseid jagamas: “Lisaks kontrollpunktis olemisele on teie roll ka võistlejaid toetada ja neile kaasa elada, see on ülioluline,” rõhutas ta korduvalt, ise samal ajal järjekordsetele abimeestele kollaseid kohtuniku särke ning raja kaarte välja andes.

“See lõpuosa on kõige raskem, siis tulebki teil öelda, et ettevaatust, läbi metsa, raske tee, võtke hoog maha!”

Märgati ja hooliti

“Edu teile, armsad sõitjad, 48 km on teid ees ootamas, jõudu teile selleks!” olid päevajuhi, Marimetsa Sookolli-Piiga PIPI (Eha Selleri) head soovid, mis enne starti kõlaritest kostusid.

“Märka ja hooli, need on märksõnad, mis kõik rajale kaasa said ning väga armas, et meile anti teada, et sealt on tulemas veel üks rattur, kes parasjagu kummi vahetab. Eks selline see ratturite hing on, et kui Sul on tahe sõita, siis Sa sõidad!”

“Issi, võta jalad kõhu alt välja!” hõikas üks väike poiss mööduvale jalgratturile, kes oli selleks ajaks juba peaaegu üleni poripritsmetega kaetud.

Paljud osalejad olid tulnud terve perega – väiksemad said mõõtu võtta lasteradadel, suuremad lapsed sõitsid 20 km distantsi.

 

Sport on sõprus

“Ilma Sinuta oleksin ma alles poole peal …aitäh, küll Sina oled alles väärt töömees!” oli üks paljudest tunnustavatest kommentaaridest, mida vahetult peale pikamaa sõidu finišit kuulda võis.
“Tänud elupäästja, kui Sind ei oleks olnud, ma oleks pooleli jätnud,” jagus ka teistel, kes peale paaritunnist rattamaratoni lõppu jõudsid, konkurentide aadressil kiidusõnu.

Kõik sõitjad peavad loomulikuks ja enesest mõistetavaks, et ikka hoiad ju rajal silmad lahti ning kui keegi kusagil hädas on, pakud abi.  “Sport on sõprus,” ütles Eda Megi peale sõitu tabavalt ning selle päeva iseloomustamiseks on tabavamat lauset ilmselt raske leida.

Põhisõidu pika distantsi esikolmik: Magnus Krusemann, Dmitri Sõptšenko, Kristo Sepp

Matsalu imetabane loodus

Jaan Saviir, Kirblast pärit mees, kes juba aastaid Marimetsa Kapi Matsalu etappi korraldab, peab seda Kirbla külast algavat rattamaratoni oma südameasjaks.

“Minu soov on seda sõitu teha just siin, just sel moel ja just sellises kohas. Tuua inimesi oma kodukanti, Kirblasse. Näidata ja tutvustada neile Matsalu ilusat loodust: Kasari sild, Kumari kivi, luhaniidud – kõik niisugused kohad, kuhu inimene muidu võib-olla kunagi ei satu,” kirjeldas Jaan Saviir peale järjekordset maratoni suure õhinaga.

Matsalu kaitseala on eriline, puutumatu loodusega paik, kuhu tavaliselt ei tohigi minna. Kaitsealal viibimiseks on vajalik kaitseala valitseja nõusolek, mis rattamaratoni toimumise ajaks on korraldajatel aga taotletud ja kooskõlastatud. Maratonirada tehakse aastas vaid üheks sõiduks, mille jaoks tähistatakse rajad ning avatakse karjamaade aiad, et ratturid saaksid nautida Läänemaa loodusmaastikku ja rattasõitu.

“Meie siinne osalejate arv on iga aastaga kasvanud ja palju kasvanud. Miks tullakse tagasi, ju ikka selle positiivse emotsiooni ning selle õlg-õla tunde pärast.

Ja mitte ainult, et võistlejate õlg-õla tunne, vaid ka korraldajate oma. Siin on suured abistavad jõud selja taga ja igaüks on oluline. Näiteks see kokatädi Marge on sama tähtis kui võistleja,” viipas Jaan Saviir naerdes Kirbla rahvamaja poole, kus osalejaid toitlustati.

Korraldajad tänavad kõiki, kes panustasid, toetasid, aitasid, osalesid ja kaasa elasid!

Kristi Märk
Lihula Teataja toimetaja
Fotod: erakogu

Fotogaleriid:
JK Paralepa lehel
ning lisaks ka selles Fotki albumis


Lisainfo ja tulemused:

Pühapäevasel Matsalu rattakrossil stardivad sajad jalgratturid
Delfi Sport: Läänesport: Matsalu VIII rattamaraton sõideti paduvihmas ja äikesetormis
Lääne Elu: Matsalu rattamaratoni parim läänlane oli Üllar Petrovitš

 

 

Vihm ja positiivsed emotsioonid  – vabatahtlikuna rajakohtunikuks

Koolilehe “Tikker” ajakirjanik Katrin Veek (14)

Rajakohtunike hommikune instrueerimine

Ühel päeval kutsus Janar Sõber mind Matsalu VIII rattamaratoni kohtunikuks. Loomulikult olin ma nõus ja äkki oligi käes 30.august.

Hommikul kohale jõudes oli väikene närv siiski sees, kuid õnneks polnud ma punktis üksi. Veel enne oma paika minemist, toimus rahvamajas väike “koosolek”, jagati kaardid ja särgid ning LÄKS.

Hoiatati, et võib märjaks saada

Mulle osutus joogipunkt, kus hoiatati kohe, et võib märjaks saada. Seega leidus kotis igaks juhuks vihmakeep, eesmärgil, kui joogitopsidest lendab vesi riiete peale. Valasime joogid (morss, vesi) topsidesse ja jäime ootama.

Kui esimesed kümme võitlejat oli mööda läinud ja oma “energia” kätte saanud, hakkas korralikult välku lööma ja müristama. Loomulikult ei puudunud ka vihm – paduvihm, mis tekitas 15 minutiga Kasari baari parkla suureks veeloiguks.

Edasi hakkaski rattureid voorima, ühel hetkel tuli järjest oma 30-40 tükki, teisel 5-10. Veel naersime koos võistlejatega seda, kuidas hoiatati märjaks saamisest, kuid ei osatud oodata, et sellise moega kallamisest. Enne peeti silmas ju seda, kuidas joogitopsidest lendab piiskasid meie endi peale.

Näod naerul ja võistlusvaim sees

Võistlejatel oli kas 14 või 30 km selja taga, aga meie juurde jõudes olid neil ikka näod naerul ning võistlusvaim sees. Ometigi olid nad läbimärjad, sopased või juhtus midagi rattaga..

Nii tore oligi vaadata seda, kuidas konkurendid üksteist aitasid. Juhtus olema kett see, mis maha tuli või hoopis kumm otsustas puruks minna, ikka leidus kedagi, kes oli meelsasti valmis abistama.

Kaasaelamine annab jõudu

Ma tean seda omast käest, kui palju jõudu annab kellegi kaasaelamine. Seega, kui ma nägin neid kaugelt tulemas, karjusin täiest kõrist neile positiivseid sõnu. Jooksin vajadusel nendega kaasa, et nad ikka saaksid oma veetopsi. Plaksutasin hetkel, mil olid mu käed vabad ja lihtsalt olin naerusuine plika, kes oma vihmapiiskadest üleujutatud prilliklaasidega kõigile naeratas.

Kui enam võistlejaid palju polnud tulemas, leidsime, et on veel üks kohustus, mis tuleb ära teha. Meile vaatas vastu parkla, mis ujutas veest ning milles ulpisid tühjad joogitopsid. See töö oli omaette tüütus, sest tuul oli andud neile loa igale poole lennata, seega leidis neid veel kuskilt puude alt ja kraavist.

Läbimärg, kuid õnnelik

Mind väga ei heidutanud see, et päeva lõpuks olin ma läbimärg, minu kõik riided tilkusid veest ja jalanõud lirtsusid jalge all. See, kui mul olid näpud külmast nii punased ja liikusid vaevu. Ometigi lõpetasin ma päeva naerul suuga ja olin õnnelik.

Mulle tegelikult meeldis väga, minu esimene kord ka siiski!! Teiega oli lõbus, aitäh – võistlejad (väikesed ja suured), teised kohtunikud ja armas vanaproua, kes meile, kohtunikele, kaasa tuli elama ja hulganisti pilte klõpsis.
Siinkohal olekski üleskutse, et kui te proua juhtute seda teksti lugema, siis me sooviksime võimalusel väga neid pilte näha.

Kohtumiseni järgmisel aastal!

Kristi Märk - post author

No other information about this author.