Lääneranna Teataja veebiportaal on nüüd avatud

Tänane päev on mitmes mõttes märgiline – täpselt 9 päeva tagasi tähistas kogukonnaportaal Lihula Teataja oma kolmandat sünnipäeva ning täna, peale 1199 loo ilmumist, annab ta teatepulga edasi oma mantlipärijale.

9. juunil 2015 avati Lihula valla kogukonnaportaal Lihula Teataja. Põhjuseid selleks oli mitu. Ennekõike oli see tingitud reaalsest vajadusest, sest mitte kõik inimesed ei ole Facebookis ega jälgi ka maakondlikku meediat. Ühtlasi võimaldab elektrooniline uudisteportaal infot süstematiseeritult esitada ning hiljem otsingumootori abil ka kergelt leida. Lisaks annab seesugune töövahend uudiste edastamisel oluliselt suurema autonoomsuse ja paindlikkuse.

Heatahtliku ja innustava kogukonnaportaali idee autoriks oli Ain Saare, kelle käe all valmis selle graafiline lahendus.
Portaalile puhus elu sisse valla info- ja arenguspetsialist, Tartu Ülikooli ajakirjanduse ja suhtekorralduse eriala lõpetanud Kristi Märk. Tema oli see, kes innustas siinseid elanikke ja ettevõtteid andma endast märku ning koostöös kirjutama toodete ja teenuste, huvitegevuse, piirkonna ajaloo, ostu-müügi kuulutuste ning muu seesuguse kohta. Praeguseks on kaastööde näol panustanud inimeste arv mitmekümne ringis.

Minu ülikooli lõputöö üheks osaks oli Lihula kuvand vabariiklikus meedias ning olla 10 aastat hiljem see, kes ise seda infot liigutab ning koostöös kohalikega seda kuvandit loob, oli minu jaoks tõeline privileeg.
Jah, mis seal salata, selle oli suur töö, kuid Ainiga koos oli lust tegutseda ning paberlehe osas aitas ju vabatahtlikult palju kaasa keeletoimetaja Anu Rooseniit.
Lisaks oli kogu selles protsessis võtmeroll ka meie tollasel vallavanemal, Varje Ojala-Toosil, kuna tema varasem kogemus ning taustateadmine avalike suhete tähtsusest ja jõust, tegi kogu selle protsessi mitte üksnes võimalikuks, vaid ka ägedaks.
Mis edasisi arenguid puudutab, siis on suur õnn, et kusagil meie valla põldude vahel leidus üks tore kaasamõtleja, kes haakus esmalt kohvikutepäeva ideega ning seejärel ka valla infoliikumise teemaga. Ühesõnaga, mul on hästi hea meel ja olen ääretult tänulik, et Kristina oli valmis selle rolli üle võtma ning olen enam kui kindel, et meie senise portaali mantlipärijat ootab ees sama tähenduslik ja tore tulevik.

– Kristi Märk,
Lihula Teataja portaali pikaajaline toimetaja


Kogukonnaportaal õigustas end igati ja ületas ootusi

Lihula Teataja kogukonnaportaal õigustas igati talle seatud eesmärke. Kolme aasta jooksul on Lihula Teatajas ilmunud 1199 postitust, neist 302 on seotud Lääneranna vallaga. Kuigi päris paljud uudised ületasid maakondliku ja mitmed ka vabariikliku uudiskünnise, jäi enamik lugusid siiski meie enda valla tasandile ja see oligi see, mis selle portaali eriliseks tegi – sellest sai siinse piirkonna oluline infokandja ja inimeste ühendaja, mis andis võimaluse särada ja paista silma kõigil meie valla elanikel, kogukondadel, ettevõtetel ja seltsidel.

1106 päeva jooksul, mil portaal on avatud olnud, on seda külastatud 433 066 korda. Populaarseim lugu, mille lugejate arv küünis koguni 2 791, rääkis Lihula Ristiku 18 maja lammutamisest ning selle protsessi online-ülekandest.

On märgiline, et Hanila, Koonga, Lihula ja Varbla valdade ühinemislepingusse lisati punkt, mille kohaselt luuakse uues vallas oma veebiportaal, mille tegevust jätkatakse Lihula valla loodud ja arendatud uudisteportaali baasil.



Mantlipärija Lääneranna Teataja

Täna, 18. juunil on meil rõõm ja au esitleda Lihula Teataja kogukonnaportaali mantlipärijat, Lääneranna valla elanikele teadete ja uudisteportaali Lääneranna Teataja, mille näol on tegemist kohalikku elu toetava ja jõustava infokandjaga, mis täiendab 11 korda aastas ilmuvat paberlehte.

See on kogukonnaportaal, mille graafilise lahenduse autor on samuti Ain Saare ning nagu ka tema eelkäija, ei saa Lääneranna Teataja kunagi valmis, vaid hakkab erinevate osapoolte koostöös muutuma ja pidevalt täienema. Selle haldamine ja kontseptsiooni edasiarendamine on meeskonnatöö, kus panustavad mitmed inimesed, kuid loomulikult on ALATI oodatud ka kõik uued tegijad, kaastööd ja ettepanekud.

Mis puudutab Lihula Teataja veebiportaali saatust, siis etteruttavalt ütleme, et kuigi uusi artikleid siia enam ei lisandu, jääb see leht arhiivi mõttes aasta lõpuni veel avatuks, misjärel see arhiveeritakse.

 

Kristina Kukk,
Lääneranna valla avalike suhete spetsialist

Uuendatud 02.07.2018! Lõuna-Läänemaa kanged naised

Aino Maasik 1960
Kõrgushüppel Aino Maasik – Lihulas 1960.a. Foto: Erich Kanter

Lõuna-Läänemaa kõigi aegade kergejõustiku edetabel naistele on nüüd samuti valmis. See oli väga mahukas, kuid ka ülimalt põnev töö. Kõige huvitavam osa selle tabeli koostamise juures oli üle poole sajandi vanuste ajalehtede läbitöötamine.

Tunnen suurt aukartust naiskergejõustiklaste ees, kes selles edetabelis on. Paljud tulemused, mis kümne hulka mahuvad, on pärit 1950- ja 60-ndatest.  See on märk, et sport oli vanasti au sees ja sporti suhtuti suure lugupidamisega. Ükskõik, millise ala 10 paremat on kõrgetasemeliste tulemustega.

Näiteks 100, 200, 400 m, 1500m jooksud, kus esimeste ajad on sellised, et praegused meie piirkonna meessportlased peavad väga pingutama, et samu aegu korrata. See kergejõustikku puudutav töö, mida kunagi tehti Lihula, Virtsu, Kasari ja Vatla koolides, oli ikka uskumatult heal tasemel. Praegu pole aga enam Kasari kooligi. Nüüd on nii meeste kui naiste tabelitega pandud lõhkema väikene motivatsioonipomm. On huvitav jälgida, kas meil on kooliõpilasi ja ka täiskasvanuid, kes teadlikult sihivad mõnel alal edetabelisse. Lihula koolis on paar vabariigi tasemel kergejõustikupoissi, nüüd võiks nende varjust välja tulla ka tütarlapsed. Ka kehalise kasvatuse õpetajatel on siin oma roll, suunata, õpetada, motiveerida jne.

Kuigi edetabelid on koostatud, olen kindel, et need pole täielikud ning sinna saab lisada midagi, mida polnud minu võimuses leida. Lisaks võib esineda vigu nimedes, elukohas, soorituse aastaarvudes ja ka tulemustes.  Palun kõiki omapoolsete täiendustega pöörduda  jaanus.getreu@mail.ee või telefonil 52 30131.

Suur tänu abi eest edetabeli koostamisel: Läänemaa Keskraamatukogu, Läänemaa Koolispordi Liit, Spordiliit Läänela, Lihula Gümnaasium, Heli Pukk, Maidu Leever, Väino Põld, Hillar Laos, Martin Vänt.

Jaanus Getreu

Päise foto: Koolinoorte spartakiaadist osavõtjad Lihula rajoonist 05.07.1953, Tallinn / V. Samussenko
Kes ennast antud pildil ära tunneb, andke kindlasti teada!

Viimati uuendatud 02.07.2018
★ (3000m)
Lisaks – Vaata ka meeste tabelit

Naiste sporditulemused

TULEMUS NIMI AASTA KOHT
1. 12.0 Maris Vahar 2004 Lihula
2. 12.1 Merike Õunpuu 1982 Tuudi
3. 12.5 Karin Õunpuu 1983 Tuudi
4. 12.7 Kaja Ilmjärv 1974 Kasari
5. 13.2 Õnneli Maanurm 1977 Lihula
6. 13.2 Päivi Simpson 1969 Lihula KK
7. 13.3 Milvi Heinmaa 1959 Lihula KK
8. 13.4 Kersti Tiirats 1985 Kasari 8.kl
9. 13.5 Cara Somb 1979 Lihula KK
10. 13.5 Karin Madisson 1990 Virtsu 8-kl
TULEMUS NIMI AASTA KOHT
1. 25.2 Kaja Ilmjärv 1974 Kasari
2. 25.2 Merike Õunpuu 1982 Tuudi
3. 26.1 Karin Õunpuu 1982 Tuudi
4. 26.6 Elje Koha 1982 Kasari 8-kl
5. 26.90 (el.aeg) Maris Vahar 2001 Lihula
6. 28.4 Anu Lukk 1986 Lihula KK
7. 28.79 (el. aeg) Kerli Ristikivi 2018 Virtsu kool
8. 28.5 Aime Esko 1966 Kasari 8. kl
9. 28.7 Maie Murumets 1956 Lihula KK
10. 28.9 Päivi Simpson 1970 Lihula KK
TULEMUS NIMI AASTA KOHT
1. 59.1 Kaja Kerson 1980 Kasari
2. 59.4 Merike Õunpuu 1982 Tuudi
3. 60.4 Kersti Tiirats 1985 Kasari 8-kl
4. 62.37 (el.aeg) Maris Vahar 2003 Lihula
5. 62.3 Karin Õunpuu 1982 Tuudi
6. 64.0 Ene Sinikas 1970 Lihula KK
7. 64.2 Aime Esko 1966 Kasari 8. kl
8. 64.2 Anu Lukk 1986 Lihula KK
9. 64.8 Maie Murumets 1956 Lihula KK
10. 65.0 Aino Pääbo 1953 Lihula KK
TULEMUS NIMI AASTA KOHT
1. 2.16.2 Kersti Tiirats 1985 Kasari 8kl
2. 2.28.4 Aino Pääbo 1952 Kirbla
3. 2.31.0 Liia Habak 1991 Kirbla
4. 2.31.1 Aime Esko 1966 Kasari 8kl
5. 2.31.1 Mari Piik 1973 -
6. 2.31.87 (el.aeg) Katrin Piirsoo 2001 Lihula G.
7. 2.33.80 (el.aeg) Piret Teppan 2009 Matsalu
8. 2.36.8 Maie Murumets 1958 Lihula
9. 2.39.3 Annika Gussarova 1985 Lihula KK
10. 2.39.3 Maia Jõemaa 1990 Lihula KK
TULEMUS NIMI AASTA KOHT
1. 3.05.6 Kersti Tiirats 1984 Kasari 8kl
2. 3.26.9 Liia Habak 1989 Kasari 8-kl
3. 3.33.1 Moonika Kubja 1980 Lihula KK
4. 3.38.4 Ragne Roosnupp 1986 Virtsu 8-kl
5. 3.41.0 Maia Jõemaa 1986 Kasari 8-kl
6. 3.42.1 Ene Kast 1983 Kasari 8-kl
7. 3.43.3 Elje Koha 1983 Kasari 8-kl
8. 3.45.0 Lii Kirpu 1986 Kasari 8-kl
9. 3.48.0 Maie Saun 1980 Lihula KK
10. 3.51.0 Kaire Kungla 1986 Kasari 8-kl
TULEMUS NIMI AASTA KOHT
1. 4.42.4 Kersti Tiirats 1985 Kasari 8kl
2. 5.10.4 Liia Habak 1989 Kasari 8-kl
3. 5.11.87 Katrin Piirsoo 2001 Lihula G.
4. 5.30.0 Moonika Kubja 1980 Lihula KK
5. 5.30.0 Ene Pärnpuu 1985 Vatla 8-kl
6. 5.38.6 Annika Gussarova 1985 Lihula KK
7. 5.45.7 Maia Jõemaa 1990 Lihula KK
8. 6.01.0 Liivi Volt 1979 Virtsu
9. 6.23.33 Trinity Õismets 2018 Virtsu Kool
10. 6.24.6 Piia Lehtmets 1983 Lihula KK
TULEMUS NIMI AASTA KOHT
1. 7.35.0 Liia Habak 1987 Kasari 8kl
2. 7.46.0 Kristi Rannuste 1987 Lihula KK
3. 8.18.0 Mari-Ann Laos 1986 Lihula KK
TULEMUS NIMI AASTA KOHT
1. 11.06.0 Kersti Tiirats 1984 Kasari 8kl
2. 11.22.0 Liia Habak 1988 Kasari 8kl
3. 12.35.4 Maia Jõemaa 1990 Lihula KK
4. 16.04.53 Kristiina Kukk 2018 Lihula G
TULEMUS NIMI AASTA KOHT
1. 21.59.7 Maia Jõemaa 1989 Lihula KK
TULEMUS NIMI AASTA KOHT
1. 40.53,9 Katrin Lehtpuu 2017 Lihula
2. 53.07 Pille Kaisel 2017 Matsalu
3. 54.18 Katariina Peksar 2018 Lõo küla
4. 56.14 Hanna Hatto 2017 Lihula Gümnaasium
5. 57.55,7 Minna Veedler 2018 Poanse
6. 59.26 Liispet Kaisel 2016 Matsalu
7. 1.02.38 Teele Trossmann 2016 Lihula Gümnaasium
8. 1.04.26 Grete Kindel 2012 Lihula
9. 1.04.48 Regle Kurnim 2015 Lihula Gümnaasium
10. 1.06.02 Epp Sillukse 2016 Lihula Gümnaasium
TULEMUS NIMI AASTA KOHT
1. 1.33.28 Katrin Lehtpuu 2017 Lihula
2. 1.51,14 Pille Kaisel 2011 Matsalu
3. 2.09,49 Evelin Engel-Lepp 2016 Lihula
4. 2.21.46 Margit Edvand 2015 Virtsu
TULEMUS NIMI AASTA KOHT
1. 3.22,28 Katrin Lehtpuu 2017 Lihula
2. 4.24,36 Pille Kaisel 2012 Matsalu
3. 4.37,15 Meeli Laos 2013 Kirbla
4. 5.17,10 Margit Edvand 2017 Virtsu
TULEMUS NIMI AASTA KOHT
1. 18.9 Kristi Rannuste 1989 Lihula KK
2. 19.1 Maia Jõemaa 1990 Lihula KK
3. 20.4 Ene Siitsmann 1991 Lihula KK
4. 20.9 Anu Lukk 1985 Lihula KK
5. 22.3 Lea Truuver 1970 Lihula
6. 22.8 Ene Pärnpuu 1986 Vatla 8. kl
TULEMUS NIMI AASTA KOHT
1. 77.5 Õnneli Maanurm 1977 Lihula
2. 78.6 Maia Jõemaa 1990 Lihula KK
3. 80.8 Anu Lukk 1985 Lihula KK
4. 82.4 Kristi Rannuste 1989 Lihula KK
5. 85.9 Ene Siitsmann 1990 Lihula KK
TULEMUS NIMI AASTA KOHT
1. 17.36.6 Maia Jõemaa 1991 Lihula KK
2. 21.02.4 Kristi Rannuste 1989 Lihula KK
3. 21.23.0 Anu Lukk 1984 Lihula KK
TULEMUS NIMI AASTA KOHT
1. 2920 Ene Pärnpuu 1987 Vatla
2. 2695 Ene Siitsmann 1991 Lihula KK
TULEMUS NIMI AASTA KOHT
1. 54.55 Krista Viipsi 2017 Kinksi
2. 43.10 Gertu Küttmann 2018 Lihula Gümnaasium
3. 28.34 Reelika Pukk 1997 Kirbla
4. 18.30 Siret Põldäär 2016 Lihula Gümnaasium
TULEMUS NIMI AASTA KOHT
1. 12.28 Reelika Pukk 1998 Kirbla
2. 11.98 Liivi Kepp 1969 Virtsu
3. 11.12 Vilve Nurmela 1963 Lihula
4. 11.02 Merike Õunpuu 1981 Tuudi
5. 10.82 Gertu Küttmann 2018 Lihula Gümnaasium
6. 10.62 Sirje Sinikas 1969 Lihula KK
7. 10.34 Luule Heinsalu 1959 Oidrema
8. 10.20 Heli Pukk 1986 Kasari
9. 10.13 Erna Tõnisson 1951 Lihula
10. 10.11 Ene Siitsmann 1993 Lihula
TULEMUS NIMI AASTA KOHT
1. 44.18 Reelika Pukk 1997 Kirbla
2. 37.36 Liivi Kepp 1969 Virtsu
3. 35.49 Krista Viipsi 2012 Kinksi
4. 33.14 Vilve Raudkivi 1957 Lihula KK
5. 30.66 A. Väinaste 1961 Lihula
6. 29.60 Mai Laineste 1964 Lihula KK
7. 29.24 Ene Siitsmann 1990 Lihula KK
8. 29.00 Gertu Küttmann 2018 Lihula Gümnaasium
9. 28.34 Mare Jürjestaust 1964 Lihula KK
10. 28.34 Õie Habak 1968 Lihula KK
TULEMUS NIMI AASTA KOHT
1. 38.78 Reelika Pukk 1997 Kirbla
1. 35.42 Malle Jaaksmann 1969 -
3. 34.93 Liivi Kepp 1965 Lihula KK
4. 30.80 Hilda Tammann 1951 Lihula
5. 30.50 Olga Kais 1968 Lihula
5. 30.25 H. Laurit 1965 Lihula
7. 29.76 Lea Kadakas 1979 Lihula KK
8. 29.40 Ene Siitsmann 1993 Lihula
9. 29.25 V. Videvik 1960 Lihula
10. 28.36 Ene Pärnpuu 1988 Vatla
TULEMUS NIMI AASTA KOHT
1. 5.24 Merike Õunpuu 1983 Lihula
2. 5.21 Cara Somb 1980 Lihula KK
3. 5.16 Kaja Ilmjärv 1972 -
4. 5.04 Eha Aare 1984 Lihula
5. 4.99 Kerli Ristikivi 2018 Virtsu Kool
6. 4.86 Salme Selberg 1951 -
7. 4.85 Malle Jaaksmann 1969 -
8. 4.74 Aino Nõmm 1973 Lihula KK
9. 4.74 Õnneli Maanurm 1977 Lihula
10. 4.73 Herta Kaer 1960 Lihula KK
TULEMUS NIMI AASTA KOHT
1. 1.65 Kaja Kerson 1982 Kasari
2. 1.55 Kerli Järv 1993 Kasari 9-kl
3. 1.50 Cara Somb 1978 Lihula KK
4. 1.50 Virginia Lillelaid 1992 Kasari 9-kl
5. 1.50 Reelika Pukk 1993 Kasari 9-kl
6. 1.50 Kirsti Liivjõe 2001 Kasari PK
7. 1.50 Trinity Õismets 2017 Virtsu Kool
8. 1.45 Aiti Veltri 1964 Lihula KK
9. 1.45 Tiina Neidorf 1979 Kasari 8-kl
10. 1.45 Anneli Keskküla 1979 Lihula KK

Galerii: Varbla mänguväljak täienes ja muutus erksamaks

Selle aasta mais oli Varbla keskuse mänguväljakul tavapärasest rohkem sagimist, kuna Varbla kogukonnaliikmed paigaldasid mänguväljakule kaks uut kiike.

Kiikede ostuks taotles MTÜ Varbla Külaselts kohaliku omaalgatuse programmist toetust 2 000 € ning omaosaluse aitas katta Lääneranna Vallavalitsus.

Kiikede paigaldamisest ning EV100 ettevõtmistest ajendatuna tekkis lapsevanematel ka mõte mänguväljaku juures asuv ehitis vedi erksamaks muuta ning värvida üks sein Varbla kihelkonnavärvidesse. Mõte viidi kiirelt ellu ning tulemuseks on täienenud ja erksam mänguväljak lastele.

Projekti rahastas rahandusministeerium kohaliku omaalgatuse programmi vahenditest.


Tekst ja fotod: Anna Palusalu ja Maie Ausmeel, MTÜ Varbla Külaselts

Lääneranna Vallavalitsus müüb vallale mittavajalikku vara

Lääneranna Vallavalitsus müüb enampakkumise korras oksjoniportaalis osta.ee vallale mittavajalikku vara.

Oksjonid avatakse 14. juunil kell 10.

Lühike suvepuhkus

Anname teada, et perioodil 4.-17. juuni on Lääneranna valla Facebooki lehel ning siinsel kogukonnaportaalil väike hingetõmbepaus, mille jooksul avaldab toimetus vaid mõne üksiku teate ja infokillu.

Juuni teises pooles ootab aga meie lugejaid suur üllatus – nimelt alustab peagi oma tööd uus kogukonnaportaal, mis hakkab kandma sama nime, mis paberlehtki.

Lääneranna Teataja järgmine paberleht ilmub juuli teises pooles.

Päikeselist esimest suvekuud soovides!

 

Foto: Kristina Kukk

Lihula kohvikutepäeva kaart ja voldik said valmis

Lihula kohvikutepäevani on jäänud veidi alla kahe kuu, mis tähendab, et just praegu on õige aeg avaldada selleaastased kohvikute asukohad ja lahtiolekuajad. Meeskonna turundustiim on sedapuhku saanud valmis voldiku ja veebipõhise kaardiga.

Juuli viimasel laupäeval avavad Lihulas ja selle ümbruses oma uksed 16+1 ühepäevakohvikut, millest kolm asuvad külades ning ülejäänud Lääneranna valla keskuses Lihulas. Kohvikuid avavad nii eraisikud kui ettevõted, küla- ja käsitööseltsid ning tänavuse uuendusena ka ohutuse, riigikaitse ja päästetööga tegelevad organisatsioonid.

Tegevusi jagub nii noortele kui vanematele

Tänavu, nagu ka eelneval kahel aastal, annavad kohvikute meeskonnad endast kõik, et pakkuda armsatele külalistele mõnusaid sööke-jooke ning nendele lisaks ka kultuurilist programmi.

Eelnevalt tutvustasime käesoleva aasta uustulijaid ehk Tegeluskohvikute meeskondi, kuhu kuulusid Politsei- ja Piirivalveamet, Maanteeamet, MTÜ Pärnumaa Merepääste, Lihula Päästekomando ja Hanila Tuletõrjeselts. Nemad ongi see nn +1, kelle kohvikutes ei saa kõhtu kinnitada, kuid see-eest jagub tegevusi kõigile.

Siiski ei ole nemad ainukesed, kes oma kultuurilise programmiga üllatavad, sest ka tavakohvikud on näinud palju vaeva. Külalistele on avatud näitused ja tehnika väljapanekud, toimuvad kontserdid ja sportlikud mängud, tantsitakse tangot, pakutakse tikkimisteraapiat ning asjaolude sobival kokkulangemisel lõbusõitu vanaaegse tuletõrjeautoga.

Menüüs on harjumuspäraseid ja eksootilisi maitseid

Lihula kohvikutepäeval saab kõhu täis nii maiasmokk, kui gurmaan: sefiiritordid, makroonid, rullbiskviidid, suitsukala, krevetid ja isegi Tom Kha supp ehtsa krokodillilihaga Lõuna-Aafrikast! Loomulikult peetakse meeles ka taimetoitlasi – aasiapärased suupisted ja maiused, veganburgerid ja palju muud maitsvat ootab külastajaid.

Veebipõhine kaart

Nagu ka eelnevatel aastatel, on ka tänavu meil valmis saanud veebipõhine kaart, mis koondab endas kohvikute aadresse, lahtiolekuaegu ja tutvustusi. Kaardi lõi alati ääretult tubli ja abivalmis Avo Kiisk kasutades selleks Google Maps rakendust. Lühiviide kaardile on järgmine: https://goo.gl/W6Dzy7.

Nutitelefonide omanikele soovitame kasutada aga QR koodi, sest see hõlbustab kaardirakendusele juurde pääsemist ja õigesse kohta navigeerimist kuna puudub vajadus jätta meelde pikki linke ning tegeleda sõitmise ajal otsimise ja guugeldamisega.

Voldikud

Lisaks kaardirakendusele oleme trükikojast kätte saanud Lihula kohvikutepäeva infovoldikud, millede jagamisega alustame juba üsna pea.
Visuaalide looja on ka tänavu noor ja andekas kunstnik Paula Marit Leiumaa. Keelekorrektuuri tegi oma ala professionaal, alati abivalmis Anu Rooseniit osaühingust Keeletoimetus.

 

 

Kohtumiseni kohvikutepäeval!

 

Kristina Kukk,
Lihula kohvikutepäeva koordinaator

Esimesed Lääneranna valla külade suvemängud toimuvad juunis

30. juunil, algusega kell 10 leiavad Massu mõisa pargis aset esimesed Lääneranna valla külade suvemängud. Meeskondade registreerimine on juba alanud ning seda saab teha 25. juunini.

“Idee korraldada Lääneranna külade suvemängud oli loogiline jätk eelnevatel aastatel toimunud Hanila ja Lihula valla mängudele,” selgitas üks suvemängude peakorraldajatest Ann Meriste-White, “Uue suurema valla puhul on võistkondi rohkem ja see on ka hea moodus ühisvalla sportlastel omavahel korralikult tuttavaks saada.”

Suvemängude kavas on nii võistkondlikud kui individuaalalad, mille hulgast peaksid Anni sõnul endale sobiva leidma kõik, kes vähegi sportliku liikumisega tegelevad.

  • Võistkondlikud alad:
    • sulgpall (paarismäng)
    • võrkpall (võistkonnas 4M+2N)
    • rannajalgpall
    • tänavakorvpall
  • Individuaalalad:
    • noolevise
    • palgitõste
    • jooksukross
    • ratsutamine

“Alad on valitud eelkõige silmas pidades kohalike spordiharrastusi ja kohapeal olevaid võimalusi,” ütles Ann ning lisas, et tänavakorpalli jaoks ehitatakse suisa uus mänguväljak ning rannajalgpalli saab mängida ratsakooli soojendusväljakul.

Võistkondade registreerimine on alanud ning seda saab teha 25. juunini saates e-kirja märksõnaga “Lääneranna suvemängud” aadressile annmeriste@gmail.com.

Võistkondi saab moodustada mitmeti – kas mitme küla peale üks või ühe küla peale mitu meeskonda, minimaalne liikmete arv on seega 6 (neli mees- ja kaks naissoost). Tasub märkida, et iga võistleja saab esindada vaid üht küla.

Korraldusmeeskonna sõnul, kuhu peale Anni kuuluvad veel Kristi-Carolina ja Armand Reinmaa, jagub kohapeal sportlikke tegevusi ka lastele, mis tähendab, et tegemist on kogupereüritusega. “Tuleb tore päev täis sportlikku meelelahutust,” ütles lõpetuseks Ann Meriste-White.

 

Kristina Kukk,
Lääneranna valla avalike suhete spetsialist

 

Fotod: Pixabay.com

Lääneranna vallas asub Eesti üks suuremaid kauni kuldkinga kasvukohti

Kaunis kuldking on ilmselt ainuke Eestis kasvav käpaline, kelle enamik inimesi tunneb eksimatult ära. Eesti Orhideekaitse Klubi valis ta tänavu aasta orhideeks ning seda enam on hea meel selle üle, et nii kauni lille üks suurimaid kasvukohti Eestis asub just Lääneranna vallas.

Kaunis kuldking (Cypripedium calceolus) on vast üks ilusamaid Eestis kasvavaid käpalisi. Tema õied on kuni kuue sentimeetri suurused ja ainulaadse kujuga: sidrunkollane kingakujuline huul on ääristatud pikkade punakaspruunide “paeltega”. Kuldkinga juures torkavad silma veel suured kollakasrohelised lehed, millel on sügavasti sissevajutatud kaarjad rood.

Kuldking õitseb mai lõpust juuni keskpaigani, külma kevade korral ka kauem ja eelkõige võib teda kohata salumetsades, puisniitudel ja kadastikes, samuti loo- ja laanemetsades. Kuigi liik on levinud üle Eesti, on suurem tõenäosus teda kohata Lääne-Eestis ja läänesaartel.

“Kuigi paljudes loodusväljaannetes tuuakse esile just Hiiumaa ja Saaremaa kuldkinga kasvukohti, tasub meeles pidada, et üks kolmest kõige suurema kuldkinga arvukusega kasvukohti asub just Lääneranna vallas,” kinnitab orhideehuviline Arno Peksar.

Galerii: Kristina Kukk

Kas teadsite, kui …

… raske on kaunil kuldkingal paljuneda seemnest? Selleks, et idaneda, peavad seemned leidma endale seenest abilise ja et õitsema hakata, kulub veel vähemalt viisteist aastat. Selline keeruline paljunemine ongi põhjuseks, miks meil iluaedades kuldkinga vähe kasvatatakse ja miks ta ka looduses kõikjal vaid väikeste rühmadena kasvab.

Nagu kõikidel käpalistel, nii on ka kaunil kuldkingal maa sees üks võsu osa – risoom. See on taimele väikeseks abivahendiks. Nimelt uued maapealsed varred võivad kasvada ka risoomi harudest. Kuldkinga risoomi on muide isegi rahvameditsiinis kasutatud, ehkki ta on ka veidi mürgine.

Siiski peab teadma, et kuldking on looduskaitse all, mistõttu ei tohi teda noppida, rääkimata risoomide kogumisest.

Galerii: Kristina Kukk

2007. aastal tegi Eesti Orhideekaitse Klubi kuldkinga inventuuri, mis näitas, et 324 vaadeldud populatsioonist oli enamik heas või rahuldavas seisundis. 10 aastat on möödunud ja olukord võib olla tänaseks muutunud, mistõttu on igati asjakohane vabariigi 100. aastapäevaga koos tähistada ka kuldkinga aastat ja pöörata selle looduskaitse vapilillele rohkem tähelepanu.

Leiukohtade andmeid saab registreerida loodusvaatluste andmebaasi (LVA) elektroonilisse päevikusse kodulehel www.loodus.keskkonnainfo.ee

Samast saab alla laadida ka loodusvaatluste äpi, et nutirakenduse kaudu vaatlus otse leiukohas andmebaasi sisestada.

 

 

Kristina Kukk,
Lääneranna valla avalike suhete spetsialist

Lihulas asuva maja otsaseina kaunistab pea 100ruutmeetrine maal

Lihulas Pärna tänav 6 maja otsaseinal ilutseb möödunud reedest tuntud tänavakunstniku Lex Zoozi maal “Vaala unistus”, mis sümboliseerib mere metafüüsilist liikumist. Oma panuse maali valmimisse andsid Lihula Muusika- ja Kunstikooli õpilased.

Mõte kujundada kunstiliselt oma maja otsasein tuli Pärna tn 6 korteriühistul juba eelmisel suvel. Toona pöördus ühistu juhatuse liige Aarne Korju Lihula Muusika- ja Kunstikooli direktori, kustigalerii omaniku Piia Saaki poole. “Olen Tapamaja Galerii seinale teinud lehmi ja teisi loomi ning seetõttu uuris Aarne, et ehk tahaksin ka nende suurele maja seinale miskit maalida ning kaasata ka kunstikooli lapsi,” selgitas Piia, “Sellele mõeldes meenus mulle Lex Zooz, suurepärane spetsialist, monumentaalmaali õppinud kunstnik Haapsalust.” Plaani pidamine, kavandite kooskõlastamine ja lisarahastuse otsimine võttis Piia sõnul veidi aega, nii et praktilise tööni jõuti alles tänavu kevadel.

15. mail, ehk veidi varem kui esimesed pintslitõmbed Pärna tn 6 maja otsaseinal olid tehtud, külastas nimekas tänavakunstnik Lihula Muusika- ja Kunstikooli õpilasi. “Tänu Eesti Kultuurkapitali toetusele käis Lex meie õpilastele rääkimas kas, kus ja mida võib seintele joonistada, tutvustas Eesti tänavakunstnikke ja näitas tänavakunsti erinevaid võimalusi,” selgitas Piia Saak, “Lisaks lasi kunstnik piiluda tema töö praktilist poolt.”

Lääneranna Teataja küsimusele, kuidas ta hindab meie laste taset, vastas Lex Zooz: “Nad on väga tublid ja teavad erinevaid kunstiliike. Praktikas olid üliaktiivsed ning kui oleks võimalik, siis ilmselt oleksid ka tõstukile roninud.”

Galerii: Piia Saak

Kunstniku saabumine tekitas palju elevust

Juba esimesel päeval, kui Pärna tänava hoone juurde jõudis tõstuk ning maalriteibi ribad majaseinale kleebiti, sai nimetatud hoonest kohalik vaatamisväärsus. Muidu üsna liiklusevaene tänav täitus jalakäiate ning edasi-tagasi sõitvate jalgrataste ja autodega. Paljud inimesed peatusid maja juures, et vaadata tööprotsessi ning öelda paar ergutavat sõna. Ka kunstikooli õpilased elasid kunstiteose valmimisele kaasa ning külasid tänavat iga päev.

“Tore on näha ja oodata, kuidas maal paistab erinevates valgustes ja erinevatel aastaaegadel,” ütles Piia Saak, kes avaldas lootust, et suur meistritöö elab seinal kaua ja õnnelikult. Lex Zooz kinnitas omalt poolt, et kui maja fassaadiga miskit ei juhtu, peaks maal kestma vähemalt 25 aastat, sest tema kasutas oma tööks tugevaid ja püsivaid fassaadivärve, mis ei pleegi ega pudene.

Galerii: Katre Pärnpuu

Lex Zoozi maalingud Haapsalus, Krimmi holmil pälvisid kaks aastat tagasi rahvusvahelist tähelepanu jõudes seeläbi Euroopa mainekatesse kunstikataloogidesse. Lisaks nimetas veebileht Graffiti Kings teda üheks kümnest unikaalseima loominguga tänavakunstnikuks.

Suure kunsti ja hea kunstniku saabumise eest meie linna saab tänada Pärna tn 6 korteriühistut, Lihula Muusika- ja Kunstikooli ja Eesti Kultuurkapitali – kõigi panus projekti on võrdne.

Galerii: Lex Zooz

 

 


Kristina Kukk,
Lääneranna valla avalike suhete spetsialist

Alkoholivaba suvi ehk reeglid, mida järgides saab suvepuhkust meenutada ainult hea sõnaga

Suvi on aeg, mis noortele tähendab vabadust koolikohustustest ning rohkem aega, et koos sõpradega osa võtta erinevatest suveüritustest. Suve saabudes on politsei juba tabanud suuremaid ja väiksemaid seltskondasid noori alkoholi pruukimas ja pidutsemas nii nagu see on lubatud vaid täisealistele. Nende sündmuste valguses tasub meelde tuletada mõningad reeglid, mida järgides saab sügisel suvepuhkust meenutada ainult hea sõnaga.

Kindlasti ei ole alkoholi tarvitamine vajalik peomeeleolu tekitamisel, suhtlemise hõlbustamisel või veel enam janu kustutamiseks kuuma ilmaga. Siinkohal on oluline rõhutada ka lapsevanema eeskuju alkoholi tarvitamisel. Uuringute abil on purustatud müüdid, et kui lapsevanem kodus oma alaealisele lapsele alkoholi tarvitamist lubab, väldib ta sellega lapse väljaspool kodu n-ö paha peale minekut. Seega tuleb kodus kokku leppida reeglid, et koduses baarikapis olevatele pudelitele kätt külge ei pandaks. Mõned reeglid ei ole mõeldud läbi sõrmede vaatamiseks, vaid loodud nimelt noorte kaitseks. Näiteks lastekaitseseaduse järgi on 1. juunist kuni 31. augustini alla 16-aastasel alaealisel keelatud viibida ilma täiskasvanud saatjata avalikus kohas kell 24.00-5.00. Kui laps jääb välja hiljemaks, tuleb juurutada head tava alati enda asukohast teada anda.

Alkoholiseaduse järgi on alaealistel keelatud alkoholi osta, omada, vallata ja tarbida, mistõttu kauplustes küsitakse alkoholi ja tubakatoodete ostmisel isikut tõendavat dokumenti. Nooremad kliendid, kellelt dokumenti küsitakse, võiksid võtta olukorda hoopis huumoriga, kui ostja müüjale noorem tundub. Samuti peavad äsja täisealiseks saanud noored põhjalikult järele mõtlema, enne kui oma sõprade palvel poest siidreid ostma lähevad, sest alkoholiseadus keelab ka alaealisele alkohoolse joogi pakkumise, võõrandamise või üleandmise. Täiskasvanu, kes alkoholi alaealistele kättesaadavaks muudab, peab endale teadvustama oma rolli selles, et noor paneb tarvitades keelatut tegelikult ohtu oma nii oma tervise, kuid halvemal juhul ka palju muud.

Alkoholi tarvitamine mõjutab aju ja närvisüsteemi sedavõrd, et kaduda võib enesekontroll ning käitumine muutub. Alkohol iseenesest ei muuda tarvitajad agressiivseks, külge kleepuvaks või ülevoolavalt lõbusaks, vaid võimendab inimese isikuomadusi. Alkohol on oma olemuselt depressant, mis selgitab hästi, miks võib mõni inimene alkoholi liigselt tarvitanuna hakata nutma, vanu asju meelde tuletama, haledaid sõnumeid saatma, tüli kiskuma või lausa füüsilist vägivalda kasutama. Suhted sõpradega sellise käitumisega tihtipeale ei parane, pigem pannakse end piinlikku olukorda või lausa naeruvääristatakse ennast. Samuti on alkoholijoobes inimese reaktsioonikiirus madal, tekivad raskused ajas ja kohas orienteerumisega. Kontroll oma keha, taju ja mõtlemise üle häirub ning inimene võib sattuda õnnetuse ohvriks (traumad, riskantsed seksuaalsuhted, muude meelemürkide tarvitamine lisaks jm). Kindlasti ei tohi alkoholijoobes minna ujuma!

Tõelised sõbrad hoiavad üksteisel silma peal ja hoolitsevad teineteise eest. Liigsete ülemeelikuste puhul on tihtipeale mõjusam korrale kutsumine lähedaste poolt, võrreldes tundmatute ümberseisjatega. Vältimaks hirmu, et kellegagi on midagi halba juhtunud, võiks seltskonnaga välja minnes eelnevalt kokku leppida, et pärast pidu tullakse koos koju või vähemalt antakse teada, et on kenasti näiteks takso peale jõutud.

Turvalist suve!

 

Karmen Raud,
Pärnumaa piirkonnagrupi noorsoopolitseinik