Loading... (0%)

Ristiku 18 lammutamise protsessi saab veebi vahendusel jälgida

01 detsember 2015

Mõned päevad tagasi alanud lammutustööde tulemusel on Ristiku 18 korrusmaja praeguseks juba ilma katuseta. Tööde edenemist on võimalik jälgida OÜ ProDigi poolt spetsiaalselt selle protsessi jäädvustamiseks paigaldatud kaamera vahendusel.

ProDigi time-lapse otsepilt: http://kaamerad.prodigi.ee/ristiku/

Järgnevad lingid ei toimi 24/7, kuid aeg ajalt on võimalik seda, kuidas kopp maja lammutab, jälgida ja reaalajas http://bbb.prodigi.ee:8090/ või  http://bbb.prodigi.ee:8090/hls/livestream.m3u8 (VLC-ga vaatamiseks).

Kaamera asub 30m kõrguse masti otsas ning pildi värisemine on tingitud tugevast tuulest.


Lihula sai toetust kahe maja lammutamiseks

Lihula vald esitas sel aastal ohtlike hoonete lammutamiseks mõeldud KredExi taotlusvooru kaks projekti, mille tulemusel eraldati vallale toetus summas 26 237 eurot, mis moodustab 70% lammutamiseks vajaminevast 37 482 eurost.  Mõned päevad tagasi alustas tööde teostaja OÜ Aspen Grupp Ristiku 18 lammutustöödega, Kirbla lagunenud korrusmaja ootab oma järge.

„See on teema, mis juba kaua aega õhus ja valla seisukohast ülioluline. Selle projekti tulemusel lammutame kaks inimestele ja keskkonnale ohtlikku kortermaja,”  ütles vallavanem Varje Ojala-Toos.

Lammutusprojektid ei jää kohati ehitusprojekti mahule suurt alla. Nii sisaldavad need muuhulgas sellised töid nagu projekteerimine, hoone osade demontaaž, virnastamine ja utiliseerimine, kivimaterjali purustamine killustikuks, rasketehnika treilertransport ning jäätmete sorteerimine.

Jäätmed saavad töödeldud ning maa-ala korrastatud

Kõnealune Lihulas asuv Ristiku 18 ei ole kunagi päris valmis saanudki, ning teine, Kirbla kortermaja, on osaliselt sissevarisenud ning eluohtlik. „Sarnases olukorras hooneid, mis vajavad elukeskkonna ohutuse huvides lammutamist, on oluliselt rohkem, kuid need kaks objekti on hea algus,” kirjeldas Lihula valla majandusnõunik Rein Kruusmaa.

Lihula vald on otseselt vastutav nii projekti ettevalmistamise kui juhtimise eest, tagades ka 30% omafinatseeringut ning selle, et elamu lammutamisel tekkivad jäätmed käideldakse vastavalt jäätmeseadusele ja keskkonnasäästlikult ning et võimalusel suunatakse tekkivad jäätmed taaskasutusse. Lisaks peab Lihula vald korrastama vabastatud maa-ala.

Kolemajade lammutustoetus

Toetuse saamiseks kinnitas majandusministeerium tingimused, mille kohaselt oli omavalitsustel võimalik taotleda riigilt tuge tühjaks jäänud ja risustavate hoonete lammutamiseks.
Sihtasutus KredEx avas 20. veebruaril 2015 taotlusvooru, kus oli sellele meetmele eraldatud 700 000 eurot. Suurim võimalik toetus taotleja kohta oli 60 000 eurot ja maksimaalne toetusmäär 70% abikõlbulikest kuludest.
2013. aastal läbi viidud uuringu andmetel on Eestis lammutamist vajavaid hooneid üle 250. Uuringus prognoositi, et aastail 2015–2030 võib lisanduda veel üle 600 lammutamist vajava korterelamu.

 

Kristi Märk - post author

No other information about this author.