Lääneranna Vallavalitsus võtab täiskohaga tööle vallasekretäri abi, kelle peamiste tööülesannete hulka kuulub dokumendihalduse korraldamine, rahvastikuregistri kannete teostamine, valla ametiasutuse personalitöö korraldamine ja jooksvate küsimuste lahendamine.
Ootame Sind kandideerima, kui:
omad ametialal töötamiseks sobivat haridust/ettevalmistust (kasuks tuleb eelnev töökogemus KOV-is)
orienteerud seadustega valla pädevusse antud küsimustes oma töövaldkonnas, tunned ja oskad rakendada valdkonda reguleerivaid õigusakte
suudad koostada oma töövaldkonna üld- ja üksikakte
suudad asendada teist teenistujat
valdad vähemalt C1-tasemel eesti keelt
omad väga head sõnalise eneseväljendamise oskust
oskad kasutada tööks vajalikke tehnilisi vahendeid, arvutiprogramme ja andmebaase (kasuks tuleb dokumendihaldussüsteemi DELTA tundmine)
oskad planeerida tööprotsessi
omad head suhtlemisoskust
omad võimet stabiilselt ja tulemuslikult töötada ka pingeolukorras, efektiivselt kasutada aega
omad kohusetunnet, otsustus- ja vastutusvõimet, sealhulgas suutlikkust võtta iseseisvalt vastu otsuseid oma teenistuskoha pädevuse piires, võimet näha ette otsuste tagajärgi ja vastutada nende eest
Omalt poolt pakume:
mitmekülgset ja vastutusrikast tööd
stabiilset ning konkurentsivõimelist töötasu
toetavat kollektiivi
kaasaegseid töötingimusi
ametialase täiendkoolituse võimalust
Tööle asumise aeg:
Nii pea kui võimalik
Kandideerimiseks vajalikud dokumendid:
CV
kaaskiri
Haridust tõendava dokumendi koopia
CV, kaaskiri ja haridust tõendava dokumendi koopia tuleb esitada Lääneranna Vallavalitsusele 11. juuniks 2018 aadressile Jaama 1, Lihula linn 90302, Lääneranna vald, Pärnumaa või e-posti aadressil vallavalitsus@laaneranna.ee
Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühingu aastakonverentsil anti üle esimesed “Tõhusa kaugkütte” märgised, mis tõendavad kaugküttesüsteemi tõhusust ehk taastuvenergia või koostootmise osakaalu võrgu kaudu edastatavas soojuses. 14 Eesti võrguettevõtte 41 kaugküttesüsteemi seas pälvis märgise ka Lihula Soojus.
Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühingu (EJKÜ) tegevjuht Andrus Pirso sõnas, et märgis “Tõhus kaugküte” omistatakse kaugküttesüsteemile, milles, lähtudes Euroopa Liidu energiatõhususe direktiivis 2012/27/EL sätestatust, kasutatakse soojuse tootmiseks vähemalt 50% taastuvenergiat või 50% heitsoojust või 75% koostoodetud soojust või 50% sellise energia ja soojuse kombinatsiooni.
Lääneranna valla ettevõte Lihula Soojuse katlamaja on ainuke katlamaja Eestis, mis kütab luhaheinaga.
Märgisega “Tõhus kaugküte” soovib EJKÜ tunnustada ja motiveerida kaugküttesüsteemides taastuvenergia kasutust, efektiivset soojuse tootmist ja jaotamist ning tõsta esile kaugkütet kui tõhusat, keskkonnasõbralikku, mõistliku hinnaga ja mugavat soojusvarustuse viisi.
Foto: Aleksander Kuruson
Taastuvenergiale üleminek ja energiatõhususe suurendamine on üks kõige suuremaid eesmärke Euroopa kliima ja energiapoliitikas. Kaugkütte- ja jahutussüsteemidel on seetõttu oluline tähtsus majanduse dekarboniseerimisel, so CO2 jalajälje vähendamisel. Soojus moodustab Eestis ligi poole kogu energia lõpptarbimisest ning omakorda ligi kaks kolmandikku sellest moodustab kaugküttesoojus. Üle poole tänasest kaugküttesoojusest toodetakse taastuvenergiaallikatest ning ligi pool tõhusal elektri- ja soojuse koostootmisel. Ligi 60% Eesti hoonetest on ühendatud kaugküttega. Kaugküttesüsteemidel on olnud ja saab ka tulevikus olema määrav roll Eesti taastuvenergiaeesmärkide täitmisel.
Märgisega “Tõhus kaugküte” soovib EJKÜ tunnustada ja motiveerida kaugküttesüsteemides taastuvenergia kasutust, efektiivset soojuse tootmist ja jaotamist ning tõsta esile kaugkütet kui tõhusat, keskkonnasõbralikku, mõistliku hinnaga ja mugavat soojusvarustuse viisi. Märgis võimaldab suurendada ka kaugküttetarbijate teadlikkust ja huvi kasutatava soojuse allikate suhtes. Uue koostatava EL taastuvenergia direktiivi kohaselt saab kaugkütte võrguettevõtetel olema ka kohustus tarbijaid teavitada kaugküttesoojuse tootmisel kasutatud energiaallikatest ning süsteemide energiatõhususest. Märgis on hea võimalus kaugküttesüsteemide tõhusust tõendada ning eksponeerida.
Pirso lisas, et märgist “Tõhus kaugküte” annab välja EJKÜ juurde moodustatud ekspertkomisjon kaugkütte võrguettevõtte taotluse alusel. Märgise kasutamise õigus kehtib väljaandmisest viis aastat. Märgise saanud kaugkütteettevõte peab märgise tingimustele vastavust tõendama vähemalt kord aastas.
Konverentsil anti märgise “Tõhus kaugküte” tunnistused üle ettevõtete Kuusalu Soojus OÜ, Kiviõli Soojus OÜ, ESRO AS, Lihula Soojus OÜ, Danpower Eesti AS, Fortum Eesti AS, Rakvere Soojus AS, Narva Soojusvõrk AS, Utilitas Tallinn AS, Utilitas Eesti AS, Tartu Keskkatlamaja AS, Kuressaare Soojus AS, SW Energia AS ja Adven Eesti AS kaugküttesüsteemidele.
“Varasemate aastate andmete alusel teame, et tõhusaid kaugküttesüsteeme on Eestis veel mitmetes asulates. Loodame, et märgise taotlemine jätkub aktiivselt ning kõik tõhusad kaugküttesüsteemid saavad nähtavaks. Usume, et seeläbi aitame kaasa sellele, et tõhusaid kaugküttesüsteeme arendatakse järjest juurde ja edasi ning seeläbi aidatakse kaasa nii energiatõhusale kui ka keskkonnasõbralikule soojuse tootmisele,” sõnas Pirso.
“Tõhus kaugküte” märgisega tunnustatud Fortum Eesti AS juhatuse esimehe Margo Külaotsa sõnul annab märgis palju infot nii ettevõtjale kui ka kliendile. “Täna on kliendid järjest rohkem huvitatud sellest, kus ja kuidas on nende tarbitav soojus toodetud. Seega annab hoone energiamärgis aimu, kui palju maja energiat tarbib ja tõhusa kaugkütte märgis annab teada, et see energia on toodetud efektiivselt ja puhtalt,” sõnas Külaots.
Alates homsest, 25. maist muutuvad neljal maakonnaliinil – 63-3, 64, 66 ja 67 – nii busside väljumise kui saabumise kellaajad. Ühtlasi lisandub uus liin.
“Liinimuudatus sai alguse Soomra kandi inimeste soovist saada Pärnu ka õhtuti Pärnu,” selgitas Pärnumaa Ühistranspordikeskuse (PÜTK) vanemlogistik Avo Rahu, “Lisaks tulime vastu Varbla piirkonna inimestele, kellel nende enda vajadusi arvestades oli pärast Pärnu–Tõstamaa–Varbla kiriku bussiliini pikendamist Virtsu ja Lihulani läinud bussi Pärnusse tagasi tuleku aeg üle tunni hilisemaks, mistõttu ei saanud varblased enam lõuna ajal linnast tagasi, vaid pidid ootama õhtust bussi.”
Varbla jaoks pikendas PÜTK Pärnu-Tõstamaa-Kastna liini väljumisega Pärnust 16.35 Varblani ja sealt tagasi 19.40 nii, et ka tagasituleku marsruut ja ajad jäävad Kastnast alates endisteks. Uus liin sai numbriks 68.
Selleks, et Soomra piirkonnast saaksid inimesed õhtul linna, oli PÜTK sunnitud muutma mitut liini:
Pärnu-Kavaru liini 63-3 õhtune väljumine Pärnust kell 17.10 pikendati Tõstamaani
Tõstamalt saab Pärnusse tagasi maakonnaliiniga nr 64, mis väljub kell 19.30 ning sõidab Soomra kaudu
“Et Kavaru ja Liu kandi rahvas ei jääks hoopis ilma Kavarust Pärnus kell 18.30 naasvast bussisist, asendasime selle Tõstamaalt 17.00 väljuva ning läbi Munalaiu Pärnusse tuleva bussiga,” selgitas Avo Rahu ning lisas, et viimane on muudatuste tõttu nüüd Kavarus 49 minutit varem ehk 17.41, kuid kuna sealt mere äärest tuleb veel õhtul ka hilisem buss, otsustati osavaldade juhtidega läbi rääkides sellise uuenduse kasuks.
Reisijatel on võimalik uuenenud graafikutega tutvuda peatus.ee lehel.
Lääneranna Vallavalitsus võtab tähtajatu töölepinguga tööle ehitaja, kelle ülesanneteks on üldehitus- ja remonditööd Lääneranna vallas.
Nõuded kandidaadile
Töökogemus samal ametialal vähemalt 2 aastat
B-kategooria juhtimisõigus
Iseseisev mõtlemine, korrektsus, vastutusvõime ja kohusetunne
Omalt poolt pakume
Stabiilset ning konkurentsivõimelist töötasu (kuni 1100 bruto)
Meeldivat kollektiivi
Kaasaegseid töötingimusi
Tööle asumise aeg
Nii pea kui võimalik
Kandideerimise info
CV esitada Lääneranna Vallavalitsusele 14. juuniks 2018 aadressile Jaama 1, Lihula linn 90302, Lääneranna vald, Pärnumaa või e-posti aadressil vallavalitsus@laaneranna.ee
Lääneranna Vallavalitsus võtab tähtajalise töölepinguga (01.07.2018–31.01.2019) tööle tugiisiku (0,5 koormusega) ja sotsiaalhooldaja (0,5 koormusega).
Töö sisu:
Läänemaa Omavalitsuste Liidu projekti “Läänemaa vajaduspõhised ühtlustatud hoolekandeteenused” raames:
tugiisik juhendab ja abistab täisealist isikut kodus ning väljaspool kodu asjaajamisel ja suhtlemisel ning probleemolukordade lahendamisel
sotsiaalhooldaja pakub kõrvalabi täisealisele isikule iseseisva ja turvalise toimetuleku tagamiseks kodustes tingimustes ja väljaspool kodu Lääneranna valla territooriumil (endine Lihula ja Hanila piirkond).
Soovi korral võib üks isik kandideerida mõlemale töökohale üheaegselt.
Tööle asumise aeg:
01.07.2018−31.01.2019
Nõuded kandidaatidele:
soovitatavalt vähemalt keskharidus
soovitatavalt kutsealase ettevalmistusega või valmisolek vajalikeks koolitusteks
sotsiaalhooldaja kutsestandardis kirjeldatud isikuomadused (abivalmidus, suhtlemisoskus,
kasuks tuleb juhiloa olemasolu ja isikliku sõiduauto kasutamise võimalus
puuduvad kehtivad kriminaalkaristused
Töötasu:
Täiskoha määr 700 eurot (bruto)
Kandideerimiseks esitatavad dokumendid:
CV
haridusttõendav dokument
Dokumendid esitada Lääneranna Vallavalitsusele 15. juuniks 2018 aadressile Jaama 1, Lihula linn 90302, Lääneranna vald, Pärnumaa või e-postiaadressil vallavalitsus@laaneranna.ee. Info tel 5307 8166
Pärnumaa Ühistranspordikeskus annab teada, et alates esmaspäevast, 14. maist täieneb maakonnaliini nr 55 (Pärnu-Paadremaa) senise kahepäevalise sõiduga Lihulasse lisaks ka kolmel päeval Virtsu.
“Kui seni sõitis lõunane buss kaks korda nädalas, esmaspäeval ja neljapäeval, Paadremaalt edasi Lihulasse, siis nüüd muudame Mõtsu rahva soovil Lihulasse sõidupäevad teisipäevaks ja neljapäevaks. Esmaspäeval, kolmapäeval ja reedel pikeneb liin Paadremaalt Virtsu sadamani,” selgitas Pärnumaa Ühistranspordikeskuse vanemlogistik Avo Rahu.
Tähelepanuks niipalju, et kui Lihulas seisab buss tund ja 45 minutit, siis Virtsus vaid pool tundi, misjärel tuleb kohe jutiga Pärnusse välja. Viimase tõttu muutuvad kõik ajad kolmel päeval ka alates Paadremaa sillast Pärnuni. “See muudatus võimaldab sõitjatel kauem linnas omi asjatoimetusi toimetada ja Virtsu poisid saavad sõita purjetrenni. Lisaks kiirendame õhtuse tagasisõidu aegu, Pärnust 19.30 maale sõidul, alates Liiva peatusest.” täheldas Avo Rahu.
Kristina Kukk, Lääneranna valla avalike suhete spetsialist
Riigimetsa Majandamise Keskus korraldab avaliku kirjaliku enampakkumise riigi omandis ja Keskkonnaministeeriumi valitsemisel olevate kinnisasjade müügiks.
Enampakkumisel võivad osaleda ja riigimaad osta nii Eesti kui ka välisriikide kodanikud ja äriühingud, kui seadus ei sätesta neile kitsendusi kinnisasjade omandamisel. Kinnisasja omandamise kitsendamise seadusest (KAOKS) tulenevad kinnisasjade omandamise piirangud on täpsemalt kirjeldatud enampakkumise tingimustes.
Pakkumised peab esitama või saatma postiga kirjalikult, 22.05.2018. a hiljemalt kella 11.00-ks aadressil RMK, Toompuiestee 24, 10149 Tallinn.
22.05.2018 kell: 11:00 avalikul kirjalikul enampakkumisel on müügis alljärgnevad kinnisasjad, millede kõikide sihtotstarve on maatulundusmaa (M)(011) ning mis asuvad Lääneranna vallas:
Pärnumaa, Lääneranna vald, Kirbla küla (registriosa number 4116350, katastritunnus 41103:001:0069, pindala 6,78 ha). Alghind 18 310 eurot, ettemaks 1 831 eurot, osavõtutasu 10 eurot, katastriplaan.
Pärnumaa, Lääneranna vald, Kirbla küla (registriosa number 4123750, katastritunnus 41103:001:0056 , pindala 5,05 ha). Alghind 13 640 eurot, ettemaks 1 364 eurot, osavõtutasu 10 eurot, katastriplaan.
Pärnumaa, Lääneranna vald, Lihula linn (registriosa number 10573450, katastritunnus 41101:001:0355, pindala 17,31 ha). Alghind 46 740 eurot, ettemaks 4 674 eurot, osavõtutasu 10 eurot, katastriplaan.
KredEx avab lasterikastele peredele suunatud kodutoetuse taotlusvooru 7. mail, taotluste esitamise tähtaeg on 11. juuni 2018.
Riiklik tagastamatu toetus eluasemetingimuste parandamiseks ja kaasajastamiseks on mõeldud lasterikastele peredele, kus kasvab vähemalt kolm kuni 19-aastast (kaasa arvatud) last ning kelle 2017. aasta keskmine maksustatav tulu ühe leibkonnaliikme kohta on kuni 355 eurot.
Toetusskeemi sihtgrupiks on madala sissetulekuga leibkonnad, kellel puudub kas leibkonna vajadustele vastav eluase või olemasolev eluase ei vasta elementaarsetele elamistingimustele (sealjuures puudub vee- ja kanalisatsioonisüsteem või pesemisvõimalus, katus ei ole vettpidav või küttekolded ei taga eluaseme optimaalset siseõhu temperatuuri).
Ühe projekti maksimaalseks toetussummaks on 8 000 eurot. Taotleja, kellele on varasemalt kodutoetust eraldatud mitte rohkem kui ühe korra, võib toetust taotleda kuni 5 000 eurot.
Korduva toetuse taotlemise hetkeks peab eelmine toetus olema kasutatud sihtotstarbeliselt, projekt tähtaegselt lõpetatud ja KredExile esitatud toetuse kasutamise lõpparuanne.
„Kodutoetus lasterikastele peredele“ taotlemise täpsemad tingimused on saadaval KredExi kodulehel.
Toetuskõlblikud tegevused:
Ehitamisega seonduvad tegevused: eluaseme püstitamine, ümberehitamine või laiendamine, renoveerimine, eluaseme tehnosüsteemide või –võrkude rajamine, muutmine või asendamine, projekti elluviimiseks vajaliku ehitusprojekti koostamisega, omanikujärelevalvega ja ehitusloa taotlemise esitamisega seotud kulude katmine
Eluaseme soetamine leibkonnale
Nõuded taotlejale:
Toetuse taotleja on üksikvanem, abielus või vabas kooselus elavad vanemad, lapsendajad, kasuvanemad, eestkostjad ja/või võõrasvanemad, kelle leibkonda kuulub vähemalt kolm kuni 19-aastast (k.a) taotlejaga samal elamispinnal elavat, taotleja praegusest või varasemast kooselust pärinevat bioloogilist, lapsendatud, eestkostel olevat või hoolduslepingu alusel kasvavat last, s.h lapsed, kellele on arstliku ekspertiisi otsusega määratud raske või sügav puue.NB! Juhul, kui leibkonnas on kaks vanemat, käsitletakse neid koos taotlejana, mõlemad peavad vastama taotlejale esitatavatele nõuetele ning esitama taotluse ühiselt.
Leibkond peab moodustamise ühise majapidamise ja elama või eluaseme soetamise korral asuma elama toetuse objektiks olevale elamispinnale.
Taotleja kõik leibkonna liikmed (k.a täiendavad leibkonnaliikmed) on registreeritud rahvastikuregistris toetuse aluseks olevale elamispinnale. Eluaseme soetamisel, poolelioleva eluaseme püstitamisel või elamiskõlbmatu eluaseme renoveerimisel peavad kõik leibkonna liikmed olema registreeritud ühele aadressile, kus reaalselt elatakse. Nõue ei kehti taotleja leibkonnas kui kasuperes kasvavate laste kohta.
Taotleja leibkonna 2017. aastal saadud maksustatav tulu leibkonna ühe liikme kohta kuus ei ole suurem kui 355 eurot (a. eelnevalt eraldatud kodutoetus).
Maksustatava tulu (bruto tulu, millelt on maksud maha arvestamata) hulka arvestatakse leibkonna kõikide täisealiste liikmete poolt füüsilise isikuna Eestis ja/või mitteresidendina välisriigis saadud tulu, ettevõtlustegevuse tulemusel saadud dividendid ja omakapitalist tehtud väljamaksed. Sissetulekute tõendamiseks esitatakse KredExile taotleja kõikide täisealiste leibkonnaliikmete maksuandmete tõendid ja/või välisriigi maksuameti poolt väljastatud füüsilise isiku tuludeklaratsioon(id).
Taotleja või tema kuni 15-aastane laps on toetuse aluseks oleva eluruumi omanik või kaasomanik (ehitamisega seotud tegevuste korral). Kaasomandi puhul toetatakse eluasemetingimuste parandamisele suunatud projektide kulusid proportsionaalselt toetuse saajale või tema kuni 15-aastasele lapsele kuuluva eluaseme kaasomandiosale, sealjuures peab kaasomandisse kuuluva eluaseme puhul olema seatud notariaalne kasutuskord kaasomandi kasutamiseks.
Taotleja ja/või tema kuni 15-aastase lapse omandis ei ole rohkem kui üks eluruumina kvalifitseeruv kinnisomand v.a kõrvuti või üksteise peal paiknevad korteriomandid või majaosad, mis on omavahel ühendatud või juhul, kui toetust taotletakse nimetatud elamispindade ühendamiseks. Juhul, kui taotleja omandis on kinnisasi, mis on omandatud pärandvara ühisuse teel, ei võeta seda omandite arvu määramisel arvesse.
Taotlemise õiguse tekkimiseks ei saa eluaseme omanikust taotlejaks olla isik, kellel on krediidiinfo andmetel võlgnevusi (maksehäireid) suuremas summas kui 1500 eurot, kelle vastu on algatatud täitemenetlus(ed) võlgade katteks, kelle suhtes on jõustunud kohtuotsus füüsilise isiku pankrotimenetluse algatamiseks ja/või pankroti väljakuulutamiseks, kelle omandis ja toetuse aluseks olevale eluasemele on kinnistusraamatus seatud piiranguid, s.h areste, võõrandamise keelumärget jne.
Eelnimetatud piiranguid ei kohaldata juhul, kui toetusealune elamispind kuulub taotleja kuni 15-aastase lapse omandisse; eluase soetatakse taotleja kuni 15-aastase lapse omandisse; tegemist on abikaasade lahusvaraga, abikaasade vahel on sõlmitud abieluvaraleping ning toetusealune elamispind kuulub abikaasale, kes on eelnimetatud piirangutest vaba;
Vähemalt ühe vanema elamisõiguse või elamisloa kehtivusaeg peab ületama toetuse eraldamisel taotluse rahuldamise otsuses märgitud kohustuste täitmise tähtaega (taotlemisel vähemalt 3 aastat). Nõue kehtib taotlejatest Euroopa Liidu või muu välisriigi kodanikele, kes elavad Eesti Vabariigi territooriumil kehtiva elamisõiguse või elamisloa alusel.
Taotlejaks ei saa olla isik, kelle suhtes on algatatud või läbi viidud käesoleva meetme raames eraldatud toetuse tagasinõude menetlus.
Nõutavad dokumendid:
taotlus (veebivormil e-teenuste keskkonnas või KredExi vormil);
Maksuandmete tõendid taotleja kõikide täisealiste leibkonna liikmete aastal saadud maksustatava tulu kohta Maksu- ja Tolliameti vormil;
Tuludeklaratsioon välisriigi maksuametist – esitatakse juhul, kui täisealised leibkonna liikmed töötasid 2017. aastal mitteresidendina välisriigis. Esitatakse koos Eesti Maksu-ja Tolliameti maksuandmete tõendiga, ka juhul, kui 2017. aastal Eestis maksustatavat tulu ei saadud;
Ehitamisega seonduvate tegevuste korral:
Ehitustööde eelarve (veebivormil e-teenuste keskkonnas või KredExi vormil). Ehitustööde eelarve täidab taotleja eelnevalt hangitud hinnapakkumiste alusel;
Hinnapakkumised vähemalt kahelt tööde teostajalt, kui tööde teostamiseks kasutatakse teiste isikute teenuseid, hinnapakkumine vähemalt ühelt ehitusmaterjalide müüjalt, kui tööd tehakse ise;
1 – 2 fotot iga ehitustööde eelarvesse märgitud toetusealuse töö/puuduse kohta.
Eluaseme soetamise soovi korral soovitava eluaseme kirjeldus (veebivormil e-teenuste keskkonnas või KredExi vormil), kuhu märgitakse esialgse nägemusena kinnisvara müügipakkumiste hulgast valitud kinnisasja tüüp, asukoht, suurus, seisukord, sissekolimisvalmidus, remondivajadus ja selle hinnanguline maksumus. Taotluse võib esitada ka konkreetse objekti soetamiseks, mida leibkond kasutab näiteks üürilepingu alusel.
Fotod soovitavast elamispinnast ei ole nõutavad ning neid esitama ei pea.
Vajadusel esitatavad dokumendid:
kaasomandi korral notariaalne kasutuskord või kaasomanike vahel sõlmitud kirjalik kasutuskorra kokkulepe koos eluaseme plaaniga
täiendava leibkonnaliikme puhul õppeasutuse tõend või arstliku ekspertiisi otsus, mis kinnitab leibkonnaliikme vastavust juhendi punktis 1.2.5 toodud nõuetele;
raske või sügava puudega lapse puhul arstliku ekspertiisi otsus puude määramise kohta;
kasuvanemaks või eestkostjaks määramise otsus;
eluruumina mittekvalifitseeruva lisakinnisvara olemasolul vabas vormis eluaseme kirjeldus ja fotod või omavalitsuse tõend, mis kinnitab, et tegemist on eluruumina mittekvalifitseeruva kinnisasjaga;
võlanõudja poolt väljastatud tõendid võlgnevuste reaalse jäägi tõendamiseks juhul, kui eluaseme omanikust taotlejal on krediidiinfo andmetel võlgnevusi suuremas summas kui 1500 eurot ning krediidiinfos kajastatud võlgnevuse ja reaalse võlgnevuse osas on vastuolu, mis võib mõjutada taotleja nõuetele vastavaks tunnistamist. Võla jäägi tõendamine on vajalik vaid juhul, kui võlgnevuse sissenõudmiseks ei ole alustatud täitemenetlust.
Taotlejate isikut tõendavate dokumentide koopiaid, laste sünnitunnistusi, abielutunnistusi või abielutõendeid esitama ei pea.
Taotluse esitamine:
Taotlus koos lisadokumentidega tuleb esitada KredExile digitaalselt allkirjastatuna e-teenuste keskkonnast või e-posti aadressil toetused@kredex.ee või paberkandjal Eesti Posti kaudu tähitud kirjana aadressil „Kodutoetus“, SA KredEx, Hobujaama 4, Tallinn, 10151. Taotlus koos lisadokumentidega esitatakse kompleksselt, kõik nõutavad dokumendid korraga.
Taotlusvooru sulgemise ja taotlusvoorus laekunud taotluste menetlemise järgselt küsib KredEx üksivanemate poolt esitatud ja tingimustele vastavate taotluste osas taotleja elukohajärgselt kohalikult omavalitsuselt hinnangu leibkonna reaalse liikmelisuse kohta.
Toetuse täpsed tingimused on sätestatud ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri poolt kinnitatud juhendis „Kodutoetus lasterikastele peredele”. Juhend, taotlemiseks vajalik info ja korduma kippuvate küsimuste rubriik on leitav KredExi kodulehel www.kredex.ee. Lisaküsimuste korral vastavad taotlejate küsimustele kodutoetuse haldurid:
Rahandusministeerium avaldas Eesti merealaplaneeringu lähteseisukohad ja mõjude hindamise väljatöötamiskavatsuse. Erinevate ametiasutuste, huvigruppide ja omavalitsuste arvamusi ning seisukohti oodatakse mai keskpaigaks.
„Mereala planeeringu eesmärk on kindlaks määrata Eesti mereruumi kasutamise alused, mis aitavad suunata inimtegevust ja realiseerida maksimaalset potentsiaali mereressursi kasutamisel. Soovime seeläbi saavutada merekeskkonna hea seisundi ja seda ka säilitada,“ ütles planeeringute osakonna nõunik Anni Konsap. „Planeeringu koostamisel hinnatakse kõikide merealal juba praegu toimuvate ja tulevikuks kavandatavate tegevuste koosmõju. Sealhulgas hinnatakse nende tegevustega kaasnevaid keskkonnamõjusid ning ka majanduslikke, sotsiaalseid ja kultuurilisi mõjusid.“
Mereala planeeringu lähteseisukohtades pannakse paika detailsed eesmärgid ja ülesanded mereala planeeringu koostamiseks ning määratletakse planeeringu koostamise korralduslikud küljed, muu hulgas näiteks ajakava ja kaasamise põhimõtted. Planeeringu mõjude hindamise väljatöötamiskavatsuses kirjeldatakse, milliseid mõjusid ja kuidas planeeringu koostamisel hindama hakatakse.
Mereala planeeringu koostamise ja lähteseisukohtade tutvustamiseks korraldab rahandusministeerium meremaakondades avalikud arutelud. Aruteludel viiakse läbi ka rühmatööd mereala väärtuste kaardistamiseks, et välja selgitada mereala tähendus kohalikele elanikele ja mereala kasutajatele, mis omakorda annab sisendi kultuuriliste mõjude käsitlemiseks planeeringu koostamisel.
Avalikud arutelud toimuvad:
Harjumaa, Tallinn, Viimsi Rannarahva muuseum, 30.05 kell 10.00
Ida-Virumaa, Toila, Toila SPA, 05.06 kell 13.00
Lääne-Virumaa, Vergi sadam, 06.06 kell 11.00
Läänemaa, Haapsalu, Rannarootsi muuseum, 11.06 kell 13.00
Saaremaa, Kuressaare, Väikelaevaehituse kompetentsikeskus, 12.06 kell 11.00
Kehtestatud mereala planeering on tulevikus aluseks erinevate mereala kasutamist lubavate otsuste langetamisel nii ministeeriumidele kui ametitele. Samuti on see aluseks ettevõtjatele, investoritele, kohalikele omavalitsustele ja rannikukogukondadele oma tegevuste suunamisel merealal. Mereala planeering plaanitakse kehtestada 2020. aastaks. Varasemalt Pärnu ja Hiiu maakondadega piirnevatel merealadel kehtestatud mereala planeeringud jäävad kehtima ka edaspidi.
