Category: Majandus

Sel nädalal, 17. juunil toimus Lihula mõisas Läänemaa Omavalitsuste Liidu eestseisus ning maakondlike omavalitsusliitude kokkusaamine, kus oli osalejaid üle terve Eesti.  Kohal oli ka riigikoguliige Jaanus Karilaid ning haldusreformi ekspertkomisjoni liikmed Neeme Suur ja Mikk Lõhmus.

Päeva avas Lihula vallavanem Varje-Ojala Toos, kes tutvustas Lihula tegemisi ja vallas toimuvat. Kohtumine jätkus riigikogu liikme Jaanus Karilaiu sõnavõtuga, kus ta tõi välja kaks peamist teemat: Lääne maavanema täitmata ametikoht ja Haapsalu raudtee taastamine.

„Võiksime teha ettepaneku, et maavanemaks määratakse Neeme Suur,” oli Karilaiu sõnum kohalviibijatele. Mis raudteed puudutab, siis Karilaiu sõnul on Haapsalu raudtee taastamise toeturühmas praeguseks juba 55 liiget, mis tähendab, et riigikogu enamus on raudtee poolt.

Edasi jätkus päev haldusreformi teemaga, kus ülevaate hetkeolukorrast andsid ekspertkomisjoni liikmed Neeme Suur ja Mikk Lõhmus, kes vastasid ka küsimusele. Kokkusaamine toimus koolituse võtmes ja oli osaliselt toetatud Euroopa Sotsiaalfondi tervislikke valikuid toetavast meetmest.

Lisainfo Lääne Elu artiklist “Karilaid õhutab ministrit Haapsalu raudteed taastama”.

OÜ Lihula Soojus teatab soovist osta 2015/16 kütteperioodiks kuni 1400 tonni kuiva rohtset biomassi, milleks võib olla kas hein või põhk Lihula Aia tn 16 katlamaja kütteks.

Selleks hooajaks on lepinguline keskkütteperiood, mis algas 1. oktoobril, lõppenud. Lihula Soojuse juhatuse liikme Tõnu Teesaare sõnul tulid juba aprillis, kui natukeseks ajaks soojaks läks, esimesed telefonikõned, et keerake küte kinni, sest kes ikka soovib maksta kütte eest, mida reaalselt ei vajata.

Siiski, kuna selle aasta kevad on osutunud kokkuvõttes tavapärasest jahedamaks, ei lõpetatud kütmist mitte 1. mail nagu lepingus kirjas, vaid toimus kokkuleppeline ülekütteperiood kuni 10. maini.

Kõnealuste lepingute sisu tekib Lihula Soojuse juhatuse, korteriühistute esimeeste ja teiste lepinguliste partnerite esindajate läbirääkimiste tulemusel.

Lisainfot hanketeate kohta leiab siit.

Nädalavahetusel peetud messi Maale Elama selle aasta alateema oli Maale ettevõtjaks. Esindatud oli poolsada kogukonda, kes rõhutasid enda tugevustena erinevaid asju.

Kes kutsus metsa või mere äärde elama, kes tõi välja, et selles vallas on lapsed hoitud või et kohapeal jagub vaba aja veetmise võimalusi. Lihula keskendus inimestele ja põhjustele, miks on need ettevõtlikud inimesed, kes vallas juba praegu tegutsemas, just selle koha valinud.

Õhinapõhine meeskond

Kuna noorim osaleja oli vaid pisut üle aasta vana,  oli Lihula kokkuvõttes esindatud nelja põlvkonnaga. Ka tegevusalade mõistes oli kaasatud esinduslik läbilõige, alates õpilasesindusest ja aktiivsetest kodanikest, lõpetades ettevõtjate, volikogu liikmete, vallavolikogu esimehe ning vallavanemaga. Õhinapõhine meeskond, mis kujunes ettevalmistusprotsessi käigus, panustas oma vabast tahtest ja soovist kodukoha arengule kaasa aidata.

Messiboksi ühte seina kaunistasid kohaliku vaibatootja Narma uue kollektsiooni vaibad. Konstruktsiooni ehitasid ja paigaldasid ProDigi noormehed Markko Salm, Mario Veskimäe ning Aivar Meisterson.  Messi slaidiesitluse jaoks panid galeriid kokku ning andsid oma fotode kasutamiseks loa Olev Mihkelmaa , Kaarel Kaisel ja Asso Niin.

See, et Lihula valla suurim varandus ja väärtus on särasilmsed inimesed, ei ole mitte ainult ilus hüüdlause, vaid hoiak ja suund, mille nimel Lihulas aktiivselt tegutsetakse.

Arenev ja uuetele ideedele avatud vald

Lihula vallas on praegu huvitavad ajad ning alguse saanud hulk põnevaid ettevõtmisi.  Lihula laienemisplaane pidav apteek vajab farmatseuti ning proviisorit. Lisaks, aasta lõpus töötuks jäänud kaheksa õmblejat otsisid ning leidsid endale uue tööandja, nii et vähem kui nädalaga on olukord muutunud vastupidiseks, ja nüüd ollakse omakorda juba uute õmblejate otsingul.

Lihulast pärit noored, Tallinna ülikooli õigusakadeemia II kursuse tudengid Piret Rummi ja Mihkel Kivisalu annavad vallasekretäri ja õigusteaduse magistri Ermil Migguri juhendamisel tasuta õigusabi. See teenus on osutunud igati vajalikuks ja populaarseks. Nii olid sel nädalavahetusel kõik ajad täis ning noored töötasid algselt plaanitud kolme tunni asemel peaaegu poole kauem.

Samal ajal, kui enamik Lihula valla esinduse naisi kandis “Maale Elama” messil lilltikandiga rahvariideseelikuid, võtsid Lihula lilltikandi seltsi naised vastu Raplast tulnud 16 külalist. Muuhulgas korraldati neile ka Lihula rahvariideseeliku motiivi tikkimise töötuba. Seltsi jaoks oli see esmakordne kogemus nii suurt seltskonda võõrustada.

Miks maale, miks Lihulasse?

“Mina usun sellesse, et Lihula on perspektiivikas koht, nii inimeste, asukoha, looduse kui ka ajaloo ja kultuuripärandi mõttes. Kui meie enda silmad säravad ja me ise väga-väga usume sellesse, mida me teeme, siis on inimesed nõus kampa lööma, ning üheskoos suudame nii mõndagi.”

Varje Ojala-Toos, Lihula vallavanem, Lõuna-Läänemaa Naiskodukaitse liige, Läänemaa sädeinimene 2011 ja Läänemaa kultuuritegija 2012

~

“Ma ei looda lotoõnnele ega poliitilistele lubadustele, ma usun mind igapäevaselt ümbritsevatesse inimestesse, kellega koos loome oma lastele turvalist ja õnnelikku lapsepõlve. Kui Sa oled ettevõtlik ja soovid inimesi kaasates luua enda võimalustele ja oskustele sobiva hüve, mis on kogukonnale kasulik, kui Sa soovid olla tõeline looja ja maailmamuutja, tule Lihulasse!”

Janar Sõber, Lihula gümnaasiumi direktor, raskejõustikuklubi Leola asutaja ja treener, Läänemaa sädeinimene 2012, kolme lapse isa

~

“Põlise läänlasena pean lugu järjekordade- ja liiklusummikute vabast elukeskkonnast, naudin siinset rahu ja vaikust. Internet on andnud mulle võimaluse tegeleda ettevõtlusega oma kodukohas. Enda kogemusi jagades loodan julgustada ka teisi maale tulijaid.”

Markko Salm, OÜ ProDigi juhatuse liige, telekommunikatsiooniteenused Läänemaal

~

“Oot-oot, kus Sa elad? Sa elad maal ja tahad hakata seal pakkuma paketireise? Kuidas Sa kavatsed ära elada? Arvasin, et kui mul on internet ja telefon, kuidas ma siis ei saa seda teha. Tänaseks olen tõestanud, et see on võimalik ja minu elu on seoses selle tööga kardinaalselt muutunud. Suhtlen pea terve maailmaga, käin Euroopas tööreisidel, messidel, otsustan ise oma asjade üle. Ometi, iga kord, kui jõuan tagasi koju, kus on hea, vaikne ja rahulik, saan aru, kui hea on elada Matsalu Looduspargi südames.”

Marika Mann, Estonian Nature Tours tegevjuht

~

“Tulin Lihulasse tagasi, sest siin on parim koht laste kasvatamiseks. Väga hea lasteaed ja kool kahe minuti kaugusel. Hommikul teen ukse lahti ja saadan pätakad õue mängima, ilma ühegi mureta. Minu töö on väga liikuv, seepärast pole elukohal nii suurt tähtsust ja kulud on väiksemad.”

Olev Mihkelmaa, fotograaf

~

“Soovin oma kodukohale ja nendele lastele, kes siin praegu õpivad, tagasi anda seda, mida siinsed õpetajad ja treenerid kunagi mulle andsid. Selleks, et maalastel oleks teiste piirkondade noortega võrdsed võimalused, on maale vaja inimesi, kes armastavad oma tööd ja läbi oma tegevuse neid võimalusi loovad ja pakuvad.”

Jaanus Getreu, Lõuna-Läänemaa Jalgpalliklubi asutaja ja treener, Läänemaa aasta spordielu edendaja 2014

~

“Lihula on eriline koht keset Läänemaa lagendikke, kus nagu polegi suurt midagi, kuid ometi on siin kõik. Kuna paika peab see, et mida väiksem koht, seda rohkem sõltub üksikisikutest, on Lihula suurepärane paik, kus erinevaid ideid lennutada ning ellu viia! Inimeste inimesena, kes armastab kirjutamist, võimaldab praegune ametikoht mul ühendada töö ja hobi ning kui saan seeläbi ka kodukoha arengule kaasa aidata, on see ju topeltvõit.”

Kristi Märk, Lihula valla info- ja arenguspetsialist, algatuse “Maale Elama” koordinaator ja kontaktisik: kristi.mark@lihula.ee, 5668 8385

Lihula vallas elab kaheksa ettevõtlikku naist, kes on peale seda, kui nende endine tööandja 2014. aasta lõpus oma asjad kokku pakkis ning Lihulas õmbluse sulges, uusi lahendusi otsimas. Koht, kus õmblustöökoda toimetas, on siiani vaba ja saadaval, nii et olemas on nii töötajad kui ka tööruumid, kuid puudu on eraisik või ettevõte, kes hoolitseb selle eest, et õmblusteenust vajatakse ning tellimusi jagub.

Iseseisvad ning hakkajad

“Lihulas on elupäevad õmblus olnud. Praeguseks on jäänud küll kaks erategijat, kuid soovime ka õmblustöökoja uuesti tööle saada,” nentisid naised, kes on nõus kasvõi homne päev uuesti alustama. “Oleme valmis ka ise asju ajama ning oma tööd organiseerima,” ütles Maire Litau, üks kaheksast õmblejast, kes hetkel tööd otsib, “kuid tellimuste hankimise poolega jääme hätta.”

Ka teised naised on seda meelt, et saavad omal käel kenasti hakkama: “Oleme harjunud tööd tegema, mitte tööl käima. Kui me õmbleme, siis me õmbleme.” Ometi annavad nad endale aru, et ainult ettevõtlikkusest ei piisa, vaja on ka ettevõtja vaistu ning oskusi ja mis peamine – tellimusi, mida täita.

Erialased kogemused olemas

Naised, kellest enamik on õmblejana töötanud vähemalt kaheksa aastat, on kamba peale õmmelnud peaaegu kõike, mis võimalik. “Meeste ja naiste triiksärgid, joped, püksid, kittelkleidid, hommikumantlid, põlled, voodipesu, dressid, fliisid, tööriided, tunked, T-särgid, trikotaaž, jakid, soe pesu,” loetlesid naised erinevaid tooteid, mida nad aastate jooksul valmistanud on.

“See on hea tunne, kui ilus asi välja tuleb. Teed toodangu valmis, kellelegi on see ju vajalik ja kasulik. Mõnus omaette nokitsemine,” on mõned vastused, mis tulid küsimuse peale, miks neile õmmelda meeldib. Mitmed naised, kes kunagi alustanud õmbleja õpilasena ehk täitsa nullist, on läbi praktilise kogemuse hakkama kogu õmblustöö protsessiga, juurdelõikusest kuni valmistoodangu pakkimiseni välja.

Töökoht kodu lähedal

Kuigi alati on võimalus hakata mujal tööl käima või sootuks ära kolida, naised seda varianti, vähemalt esialgu, kasutama ei kiirusta. “Lihula on meie kodu ja soovime siin elada ning tööd teha,” kinnitasid nad üksmeelselt.

“Mulle meeldib see töö ja ma saan kodus elada ega pea ära minema,” tõi Tiiu Kappak välja eelised, kui Lihula õmblustöökoda peaks tõesti uue hingamise leidma ning uuesti tööle hakkama. Töö kadumisega kadus ka turvatunne ja kindel sissetulek ning endised õmblejad kardavad, et kui suvised hooajatööd peale tulevad, läheb nende kamp lõplikult laiali ja siis on see rong läinud.

Naised, kelle sõnutsi on juba oodatud küll ning kaua sa ikka seda kodu koristad või süüa teed, küsisid lõpetuseks naljatledes: “Mis kell homme tööle?”

Kuigi õmblus on valdkond, mis nende jaoks kõige südamelähedasem, on nad selle nimel, et kodu lähedal tööd saada, valmis paindlikud olema: “Ei pea tingimata ainult õmblus olema, võib ka midagi muud, millest jõud ja oskused üle käivad, sest kõik on ju õpitav,” on Maire Litau ja Tiiu Kappak ühel meelel ning lootusrikkad.

_____________________

Kui Lihula kaheksa õmbleja lugu kõnetas ja mõtteid tekitas, siis antud teemaga tegeleb ning kõigi kõneisikute kontakte omab Lihula valla info- ja arenguspetsialist Kristi Märk kristi.mark@lihula.ee, 5668 8385

Lihula vald on esindatud ka mõne päeva pärast toimuval messil “Maale Elama”, mille selle aasta alateema on “Maale ettevõtjaks”.

Laupäeval, 11. aprillil, Kalevi spordihallis aset leidev mess kestab kella kümnest viieni ning lisaks 55 kogukonnale, kes on end tutvustama tulnud, on kavas ka ettevõtluskohvik ning seminar “Maale ettevõtjaks”.

Lihula apteek on Lõuna-Läänemaa ainus apteek ning selle teeninduspiirkonnas elab ligikaudu 5000 inimest. Lähimad suuremad apteegid asuvad Haapsalus ja Pärnus.

“Kui nii mõneski kohas ei ole suurt vahet, kas seal on apteek või mitte, siis Lihula on koht, kus apteegil on kandev ja oluline roll,” kommenteeris Lihula proviisor Toomas Talving, kes on võtnud kindlaks sihiks tõsta apteekri amet taas au sisse ja kliente nõustav teeninduskultuur kõrgele tasemele.

Arenev apteek

Lihula apteegi väikese kollektiivi, kuhu kuulub proviisor ja kaks farmatseuti, tööpäevad on tihedad. Praegu saadakse omal jõul hakkama, kuid kuna aprillis on üks farmatseut pensionile minemas ning proviisor Talving soovib oma aega ja energiat panustada ka arendus- ning koostööprojektidesse, otsib apteek nii farmatseuti kui proviisorit. Uute töötajate südameasjaks on hoolida kaasinimeste tervisest, nõustada ja pakkuda uusi lahendusi tervisedendamisel.

Lihula apteek on kahtlemata üks piirkonna auväärsema ajalooga asutusi, mille põhitööks on jäänud valmisravimite müük ja elanikkonna nõustamine. Apteegil on hea koostöö perearstide ja teiste meditsiiniasutustega. Seoses tulevikuplaanidega, kuhu kuulub ka apteegi laiendamine ja kaasaegsemaks muutmine, toimub aktiivne koostöö kohaliku vallavalitsusega.

Maale elama

Vaatamata sellele, et otsitakse kahte erialainimest, usub Toomas Talving, et mõlemad ametikohad suudetakse täita.

“Loodame, et need pakkumised võimaldavad kellelgi tagasi kodukohta pöörduda või siis kaaluda Läänemaad kui võimalikku uut elukohta,” oli Talving lootusrikas, lisades, et teretulnud on ka noor proviisor või farmatseut, kes saabub otse koolipingist.

Maale elama asumise soodustamine on Lihula vallas aktuaalne teema. “Järjest enam inimesi otsib turvalist, rahulikku ning looduslähedast elupaika, kus on võimalik midagi käegakatsutavat ära teha ja korda saata. Meil Lihulas on see võimalus olemas. Lisaks on siin kohapeal, teineteisest mõneminutilise jalutuskäigu kaugusel, kättesaadavad kõik eluks vajalikud teenused,” julgustas vallavanem Varje Ojala-Toos apteegi tööpakkumist kaaluma. Lihula vald on esindatud ka 11. aprillil toimuval “Maale Elama” messil, mis toimub Tallinnas Kalevi spordihallis.