Loading... (0%)

Lääneranna vallas asub Eesti üks suuremaid kauni kuldkinga kasvukohti

30 mai 2018

Kaunis kuldking on ilmselt ainuke Eestis kasvav käpaline, kelle enamik inimesi tunneb eksimatult ära. Eesti Orhideekaitse Klubi valis ta tänavu aasta orhideeks ning seda enam on hea meel selle üle, et nii kauni lille üks suurimaid kasvukohti Eestis asub just Lääneranna vallas.

Kaunis kuldking (Cypripedium calceolus) on vast üks ilusamaid Eestis kasvavaid käpalisi. Tema õied on kuni kuue sentimeetri suurused ja ainulaadse kujuga: sidrunkollane kingakujuline huul on ääristatud pikkade punakaspruunide “paeltega”. Kuldkinga juures torkavad silma veel suured kollakasrohelised lehed, millel on sügavasti sissevajutatud kaarjad rood.

Kuldking õitseb mai lõpust juuni keskpaigani, külma kevade korral ka kauem ja eelkõige võib teda kohata salumetsades, puisniitudel ja kadastikes, samuti loo- ja laanemetsades. Kuigi liik on levinud üle Eesti, on suurem tõenäosus teda kohata Lääne-Eestis ja läänesaartel.

“Kuigi paljudes loodusväljaannetes tuuakse esile just Hiiumaa ja Saaremaa kuldkinga kasvukohti, tasub meeles pidada, et üks kolmest kõige suurema kuldkinga arvukusega kasvukohti asub just Lääneranna vallas,” kinnitab orhideehuviline Arno Peksar.

Galerii: Kristina Kukk

Kas teadsite, kui …

… raske on kaunil kuldkingal paljuneda seemnest? Selleks, et idaneda, peavad seemned leidma endale seenest abilise ja et õitsema hakata, kulub veel vähemalt viisteist aastat. Selline keeruline paljunemine ongi põhjuseks, miks meil iluaedades kuldkinga vähe kasvatatakse ja miks ta ka looduses kõikjal vaid väikeste rühmadena kasvab.

Nagu kõikidel käpalistel, nii on ka kaunil kuldkingal maa sees üks võsu osa – risoom. See on taimele väikeseks abivahendiks. Nimelt uued maapealsed varred võivad kasvada ka risoomi harudest. Kuldkinga risoomi on muide isegi rahvameditsiinis kasutatud, ehkki ta on ka veidi mürgine.

Siiski peab teadma, et kuldking on looduskaitse all, mistõttu ei tohi teda noppida, rääkimata risoomide kogumisest.

Galerii: Kristina Kukk

2007. aastal tegi Eesti Orhideekaitse Klubi kuldkinga inventuuri, mis näitas, et 324 vaadeldud populatsioonist oli enamik heas või rahuldavas seisundis. 10 aastat on möödunud ja olukord võib olla tänaseks muutunud, mistõttu on igati asjakohane vabariigi 100. aastapäevaga koos tähistada ka kuldkinga aastat ja pöörata selle looduskaitse vapilillele rohkem tähelepanu.

Leiukohtade andmeid saab registreerida loodusvaatluste andmebaasi (LVA) elektroonilisse päevikusse kodulehel www.loodus.keskkonnainfo.ee

Samast saab alla laadida ka loodusvaatluste äpi, et nutirakenduse kaudu vaatlus otse leiukohas andmebaasi sisestada.

 

 

Kristina Kukk,
Lääneranna valla avalike suhete spetsialist