Category: Lääneranna

Posted on

Lääneranna Teataja veebiportaal on nüüd avatud

Tänane päev on mitmes mõttes märgiline – täpselt 9 päeva tagasi tähistas kogukonnaportaal Lihula Teataja oma kolmandat sünnipäeva ning täna, peale 1199 loo ilmumist, annab ta teatepulga edasi oma mantlipärijale.

9. juunil 2015 avati Lihula valla kogukonnaportaal Lihula Teataja. Põhjuseid selleks oli mitu. Ennekõike oli see tingitud reaalsest vajadusest, sest mitte kõik inimesed ei ole Facebookis ega jälgi ka maakondlikku meediat. Ühtlasi võimaldab elektrooniline uudisteportaal infot süstematiseeritult esitada ning hiljem otsingumootori abil ka kergelt leida. Lisaks annab seesugune töövahend uudiste edastamisel oluliselt suurema autonoomsuse ja paindlikkuse.

Heatahtliku ja innustava kogukonnaportaali idee autoriks oli Ain Saare, kelle käe all valmis selle graafiline lahendus.
Portaalile puhus elu sisse valla info- ja arenguspetsialist, Tartu Ülikooli ajakirjanduse ja suhtekorralduse eriala lõpetanud Kristi Märk. Tema oli see, kes innustas siinseid elanikke ja ettevõtteid andma endast märku ning koostöös kirjutama toodete ja teenuste, huvitegevuse, piirkonna ajaloo, ostu-müügi kuulutuste ning muu seesuguse kohta. Praeguseks on kaastööde näol panustanud inimeste arv mitmekümne ringis.

Minu ülikooli lõputöö üheks osaks oli Lihula kuvand vabariiklikus meedias ning olla 10 aastat hiljem see, kes ise seda infot liigutab ning koostöös kohalikega seda kuvandit loob, oli minu jaoks tõeline privileeg.
Jah, mis seal salata, selle oli suur töö, kuid Ainiga koos oli lust tegutseda ning paberlehe osas aitas ju vabatahtlikult palju kaasa keeletoimetaja Anu Rooseniit.
Lisaks oli kogu selles protsessis võtmeroll ka meie tollasel vallavanemal, Varje Ojala-Toosil, kuna tema varasem kogemus ning taustateadmine avalike suhete tähtsusest ja jõust, tegi kogu selle protsessi mitte üksnes võimalikuks, vaid ka ägedaks.
Mis edasisi arenguid puudutab, siis on suur õnn, et kusagil meie valla põldude vahel leidus üks tore kaasamõtleja, kes haakus esmalt kohvikutepäeva ideega ning seejärel ka valla infoliikumise teemaga. Ühesõnaga, mul on hästi hea meel ja olen ääretult tänulik, et Kristina oli valmis selle rolli üle võtma ning olen enam kui kindel, et meie senise portaali mantlipärijat ootab ees sama tähenduslik ja tore tulevik.

– Kristi Märk,
Lihula Teataja portaali pikaajaline toimetaja

Kogukonnaportaal õigustas end igati ja ületas ootusi

Lihula Teataja kogukonnaportaal õigustas igati talle seatud eesmärke. Kolme aasta jooksul on Lihula Teatajas ilmunud 1199 postitust, neist 302 on seotud Lääneranna vallaga. Kuigi päris paljud uudised ületasid maakondliku ja mitmed ka vabariikliku uudiskünnise, jäi enamik lugusid siiski meie enda valla tasandile ja see oligi see, mis selle portaali eriliseks tegi – sellest sai siinse piirkonna oluline infokandja ja inimeste ühendaja, mis andis võimaluse särada ja paista silma kõigil meie valla elanikel, kogukondadel, ettevõtetel ja seltsidel.

1106 päeva jooksul, mil portaal on avatud olnud, on seda külastatud 433 066 korda. Populaarseim lugu, mille lugejate arv küünis koguni 2 791, rääkis Lihula Ristiku 18 maja lammutamisest ning selle protsessi online-ülekandest.

On märgiline, et Hanila, Koonga, Lihula ja Varbla valdade ühinemislepingusse lisati punkt, mille kohaselt luuakse uues vallas oma veebiportaal, mille tegevust jätkatakse Lihula valla loodud ja arendatud uudisteportaali baasil.

Mantlipärija Lääneranna Teataja

Täna, 18. juunil on meil rõõm ja au esitleda Lihula Teataja kogukonnaportaali mantlipärijat, Lääneranna valla elanikele teadete ja uudisteportaali Lääneranna Teataja, mille näol on tegemist kohalikku elu toetava ja jõustava infokandjaga, mis täiendab 11 korda aastas ilmuvat paberlehte.

See on kogukonnaportaal, mille graafilise lahenduse autor on samuti Ain Saare ning nagu ka tema eelkäija, ei saa Lääneranna Teataja kunagi valmis, vaid hakkab erinevate osapoolte koostöös muutuma ja pidevalt täienema. Selle haldamine ja kontseptsiooni edasiarendamine on meeskonnatöö, kus panustavad mitmed inimesed, kuid loomulikult on ALATI oodatud ka kõik uued tegijad, kaastööd ja ettepanekud.

Mis puudutab Lihula Teataja veebiportaali saatust, siis etteruttavalt ütleme, et kuigi uusi artikleid siia enam ei lisandu, jääb see leht arhiivi mõttes aasta lõpuni veel avatuks, misjärel see arhiveeritakse.

 

Kristina Kukk,
Lääneranna valla avalike suhete spetsialist

Posted on

Galerii: Varbla mänguväljak täienes ja muutus erksamaks

Selle aasta mais oli Varbla keskuse mänguväljakul tavapärasest rohkem sagimist, kuna Varbla kogukonnaliikmed paigaldasid mänguväljakule kaks uut kiike.

Kiikede ostuks taotles MTÜ Varbla Külaselts kohaliku omaalgatuse programmist toetust 2 000 € ning omaosaluse aitas katta Lääneranna Vallavalitsus.

Kiikede paigaldamisest ning EV100 ettevõtmistest ajendatuna tekkis lapsevanematel ka mõte mänguväljaku juures asuv ehitis vedi erksamaks muuta ning värvida üks sein Varbla kihelkonnavärvidesse. Mõte viidi kiirelt ellu ning tulemuseks on täienenud ja erksam mänguväljak lastele.

Projekti rahastas rahandusministeerium kohaliku omaalgatuse programmi vahenditest.

dav
sdr
dav
dav
dav
dav
sdr
dav
dav
dav
dav
dav

Tekst ja fotod: Anna Palusalu ja Maie Ausmeel, MTÜ Varbla Külaselts

Posted on

Lääneranna Vallavalitsus müüb vallale mittavajalikku vara

Lääneranna Vallavalitsus müüb enampakkumise korras oksjoniportaalis osta.ee vallale mittavajalikku vara.

Oksjonid avatakse 14. juunil kell 10.

Posted on

Lühike suvepuhkus

Anname teada, et perioodil 4.-17. juuni on Lääneranna valla Facebooki lehel ning siinsel kogukonnaportaalil väike hingetõmbepaus, mille jooksul avaldab toimetus vaid mõne üksiku teate ja infokillu.

Juuni teises pooles ootab aga meie lugejaid suur üllatus – nimelt alustab peagi oma tööd uus kogukonnaportaal, mis hakkab kandma sama nime, mis paberlehtki.

Lääneranna Teataja järgmine paberleht ilmub juuli teises pooles.

Päikeselist esimest suvekuud soovides!

 

Foto: Kristina Kukk

Posted on

Lihula kohvikutepäeva kaart ja voldik said valmis

Lihula kohvikutepäevani on jäänud veidi alla kahe kuu, mis tähendab, et just praegu on õige aeg avaldada selleaastased kohvikute asukohad ja lahtiolekuajad. Meeskonna turundustiim on sedapuhku saanud valmis voldiku ja veebipõhise kaardiga.

Juuli viimasel laupäeval avavad Lihulas ja selle ümbruses oma uksed 16+1 ühepäevakohvikut, millest kolm asuvad külades ning ülejäänud Lääneranna valla keskuses Lihulas. Kohvikuid avavad nii eraisikud kui ettevõted, küla- ja käsitööseltsid ning tänavuse uuendusena ka ohutuse, riigikaitse ja päästetööga tegelevad organisatsioonid.

Tegevusi jagub nii noortele kui vanematele

Tänavu, nagu ka eelneval kahel aastal, annavad kohvikute meeskonnad endast kõik, et pakkuda armsatele külalistele mõnusaid sööke-jooke ning nendele lisaks ka kultuurilist programmi.

Eelnevalt tutvustasime käesoleva aasta uustulijaid ehk Tegeluskohvikute meeskondi, kuhu kuulusid Politsei- ja Piirivalveamet, Maanteeamet, MTÜ Pärnumaa Merepääste, Lihula Päästekomando ja Hanila Tuletõrjeselts. Nemad ongi see nn +1, kelle kohvikutes ei saa kõhtu kinnitada, kuid see-eest jagub tegevusi kõigile.

Siiski ei ole nemad ainukesed, kes oma kultuurilise programmiga üllatavad, sest ka tavakohvikud on näinud palju vaeva. Külalistele on avatud näitused ja tehnika väljapanekud, toimuvad kontserdid ja sportlikud mängud, tantsitakse tangot, pakutakse tikkimisteraapiat ning asjaolude sobival kokkulangemisel lõbusõitu vanaaegse tuletõrjeautoga.

Menüüs on harjumuspäraseid ja eksootilisi maitseid

Lihula kohvikutepäeval saab kõhu täis nii maiasmokk, kui gurmaan: sefiiritordid, makroonid, rullbiskviidid, suitsukala, krevetid ja isegi Tom Kha supp ehtsa krokodillilihaga Lõuna-Aafrikast! Loomulikult peetakse meeles ka taimetoitlasi – aasiapärased suupisted ja maiused, veganburgerid ja palju muud maitsvat ootab külastajaid.

Veebipõhine kaart

Nagu ka eelnevatel aastatel, on ka tänavu meil valmis saanud veebipõhine kaart, mis koondab endas kohvikute aadresse, lahtiolekuaegu ja tutvustusi. Kaardi lõi alati ääretult tubli ja abivalmis Avo Kiisk kasutades selleks Google Maps rakendust. Lühiviide kaardile on järgmine: https://goo.gl/W6Dzy7.

Nutitelefonide omanikele soovitame kasutada aga QR koodi, sest see hõlbustab kaardirakendusele juurde pääsemist ja õigesse kohta navigeerimist kuna puudub vajadus jätta meelde pikki linke ning tegeleda sõitmise ajal otsimise ja guugeldamisega.

Voldikud

Lisaks kaardirakendusele oleme trükikojast kätte saanud Lihula kohvikutepäeva infovoldikud, millede jagamisega alustame juba üsna pea.
Visuaalide looja on ka tänavu noor ja andekas kunstnik Paula Marit Leiumaa. Keelekorrektuuri tegi oma ala professionaal, alati abivalmis Anu Rooseniit osaühingust Keeletoimetus.

 

 

Kohtumiseni kohvikutepäeval!

 

Kristina Kukk,
Lihula kohvikutepäeva koordinaator

Posted on

Esimesed Lääneranna valla külade suvemängud toimuvad juunis

30. juunil, algusega kell 10 leiavad Massu mõisa pargis aset esimesed Lääneranna valla külade suvemängud. Meeskondade registreerimine on juba alanud ning seda saab teha 25. juunini.

“Idee korraldada Lääneranna külade suvemängud oli loogiline jätk eelnevatel aastatel toimunud Hanila ja Lihula valla mängudele,” selgitas üks suvemängude peakorraldajatest Ann Meriste-White, “Uue suurema valla puhul on võistkondi rohkem ja see on ka hea moodus ühisvalla sportlastel omavahel korralikult tuttavaks saada.”

Suvemängude kavas on nii võistkondlikud kui individuaalalad, mille hulgast peaksid Anni sõnul endale sobiva leidma kõik, kes vähegi sportliku liikumisega tegelevad.

  • Võistkondlikud alad:
    • sulgpall (paarismäng)
    • võrkpall (võistkonnas 4M+2N)
    • rannajalgpall
    • tänavakorvpall
  • Individuaalalad:
    • noolevise
    • palgitõste
    • jooksukross
    • ratsutamine

“Alad on valitud eelkõige silmas pidades kohalike spordiharrastusi ja kohapeal olevaid võimalusi,” ütles Ann ning lisas, et tänavakorpalli jaoks ehitatakse suisa uus mänguväljak ning rannajalgpalli saab mängida ratsakooli soojendusväljakul.

Võistkondade registreerimine on alanud ning seda saab teha 25. juunini saates e-kirja märksõnaga “Lääneranna suvemängud” aadressile annmeriste@gmail.com.

Võistkondi saab moodustada mitmeti – kas mitme küla peale üks või ühe küla peale mitu meeskonda, minimaalne liikmete arv on seega 6 (neli mees- ja kaks naissoost). Tasub märkida, et iga võistleja saab esindada vaid üht küla.

Korraldusmeeskonna sõnul, kuhu peale Anni kuuluvad veel Kristi-Carolina ja Armand Reinmaa, jagub kohapeal sportlikke tegevusi ka lastele, mis tähendab, et tegemist on kogupereüritusega. “Tuleb tore päev täis sportlikku meelelahutust,” ütles lõpetuseks Ann Meriste-White.

 

Kristina Kukk,
Lääneranna valla avalike suhete spetsialist

 

Fotod: Pixabay.com

Posted on

Lääneranna vallas asub Eesti üks suuremaid kauni kuldkinga kasvukohti

Kaunis kuldking on ilmselt ainuke Eestis kasvav käpaline, kelle enamik inimesi tunneb eksimatult ära. Eesti Orhideekaitse Klubi valis ta tänavu aasta orhideeks ning seda enam on hea meel selle üle, et nii kauni lille üks suurimaid kasvukohti Eestis asub just Lääneranna vallas.

Kaunis kuldking (Cypripedium calceolus) on vast üks ilusamaid Eestis kasvavaid käpalisi. Tema õied on kuni kuue sentimeetri suurused ja ainulaadse kujuga: sidrunkollane kingakujuline huul on ääristatud pikkade punakaspruunide “paeltega”. Kuldkinga juures torkavad silma veel suured kollakasrohelised lehed, millel on sügavasti sissevajutatud kaarjad rood.

Kuldking õitseb mai lõpust juuni keskpaigani, külma kevade korral ka kauem ja eelkõige võib teda kohata salumetsades, puisniitudel ja kadastikes, samuti loo- ja laanemetsades. Kuigi liik on levinud üle Eesti, on suurem tõenäosus teda kohata Lääne-Eestis ja läänesaartel.

“Kuigi paljudes loodusväljaannetes tuuakse esile just Hiiumaa ja Saaremaa kuldkinga kasvukohti, tasub meeles pidada, et üks kolmest kõige suurema kuldkinga arvukusega kasvukohti asub just Lääneranna vallas,” kinnitab orhideehuviline Arno Peksar.

Galerii: Kristina Kukk

Kas teadsite, kui …

… raske on kaunil kuldkingal paljuneda seemnest? Selleks, et idaneda, peavad seemned leidma endale seenest abilise ja et õitsema hakata, kulub veel vähemalt viisteist aastat. Selline keeruline paljunemine ongi põhjuseks, miks meil iluaedades kuldkinga vähe kasvatatakse ja miks ta ka looduses kõikjal vaid väikeste rühmadena kasvab.

Nagu kõikidel käpalistel, nii on ka kaunil kuldkingal maa sees üks võsu osa – risoom. See on taimele väikeseks abivahendiks. Nimelt uued maapealsed varred võivad kasvada ka risoomi harudest. Kuldkinga risoomi on muide isegi rahvameditsiinis kasutatud, ehkki ta on ka veidi mürgine.

Siiski peab teadma, et kuldking on looduskaitse all, mistõttu ei tohi teda noppida, rääkimata risoomide kogumisest.

Galerii: Kristina Kukk

2007. aastal tegi Eesti Orhideekaitse Klubi kuldkinga inventuuri, mis näitas, et 324 vaadeldud populatsioonist oli enamik heas või rahuldavas seisundis. 10 aastat on möödunud ja olukord võib olla tänaseks muutunud, mistõttu on igati asjakohane vabariigi 100. aastapäevaga koos tähistada ka kuldkinga aastat ja pöörata selle looduskaitse vapilillele rohkem tähelepanu.

Leiukohtade andmeid saab registreerida loodusvaatluste andmebaasi (LVA) elektroonilisse päevikusse kodulehel www.loodus.keskkonnainfo.ee

Samast saab alla laadida ka loodusvaatluste äpi, et nutirakenduse kaudu vaatlus otse leiukohas andmebaasi sisestada.

 

 

Kristina Kukk,
Lääneranna valla avalike suhete spetsialist

Posted on

Lihulas asuva maja otsaseina kaunistab pea 100ruutmeetrine maal

Lihulas Pärna tänav 6 maja otsaseinal ilutseb möödunud reedest tuntud tänavakunstniku Lex Zoozi maal “Vaala unistus”, mis sümboliseerib mere metafüüsilist liikumist. Oma panuse maali valmimisse andsid Lihula Muusika- ja Kunstikooli õpilased.

Mõte kujundada kunstiliselt oma maja otsasein tuli Pärna tn 6 korteriühistul juba eelmisel suvel. Toona pöördus ühistu juhatuse liige Aarne Korju Lihula Muusika- ja Kunstikooli direktori, kustigalerii omaniku Piia Saaki poole. “Olen Tapamaja Galerii seinale teinud lehmi ja teisi loomi ning seetõttu uuris Aarne, et ehk tahaksin ka nende suurele maja seinale miskit maalida ning kaasata ka kunstikooli lapsi,” selgitas Piia, “Sellele mõeldes meenus mulle Lex Zooz, suurepärane spetsialist, monumentaalmaali õppinud kunstnik Haapsalust.” Plaani pidamine, kavandite kooskõlastamine ja lisarahastuse otsimine võttis Piia sõnul veidi aega, nii et praktilise tööni jõuti alles tänavu kevadel.

15. mail, ehk veidi varem kui esimesed pintslitõmbed Pärna tn 6 maja otsaseinal olid tehtud, külastas nimekas tänavakunstnik Lihula Muusika- ja Kunstikooli õpilasi. “Tänu Eesti Kultuurkapitali toetusele käis Lex meie õpilastele rääkimas kas, kus ja mida võib seintele joonistada, tutvustas Eesti tänavakunstnikke ja näitas tänavakunsti erinevaid võimalusi,” selgitas Piia Saak, “Lisaks lasi kunstnik piiluda tema töö praktilist poolt.”

Lääneranna Teataja küsimusele, kuidas ta hindab meie laste taset, vastas Lex Zooz: “Nad on väga tublid ja teavad erinevaid kunstiliike. Praktikas olid üliaktiivsed ning kui oleks võimalik, siis ilmselt oleksid ka tõstukile roninud.”

Galerii: Piia Saak

Kunstniku saabumine tekitas palju elevust

Juba esimesel päeval, kui Pärna tänava hoone juurde jõudis tõstuk ning maalriteibi ribad majaseinale kleebiti, sai nimetatud hoonest kohalik vaatamisväärsus. Muidu üsna liiklusevaene tänav täitus jalakäiate ning edasi-tagasi sõitvate jalgrataste ja autodega. Paljud inimesed peatusid maja juures, et vaadata tööprotsessi ning öelda paar ergutavat sõna. Ka kunstikooli õpilased elasid kunstiteose valmimisele kaasa ning külasid tänavat iga päev.

“Tore on näha ja oodata, kuidas maal paistab erinevates valgustes ja erinevatel aastaaegadel,” ütles Piia Saak, kes avaldas lootust, et suur meistritöö elab seinal kaua ja õnnelikult. Lex Zooz kinnitas omalt poolt, et kui maja fassaadiga miskit ei juhtu, peaks maal kestma vähemalt 25 aastat, sest tema kasutas oma tööks tugevaid ja püsivaid fassaadivärve, mis ei pleegi ega pudene.

Galerii: Katre Pärnpuu

Lex Zoozi maalingud Haapsalus, Krimmi holmil pälvisid kaks aastat tagasi rahvusvahelist tähelepanu jõudes seeläbi Euroopa mainekatesse kunstikataloogidesse. Lisaks nimetas veebileht Graffiti Kings teda üheks kümnest unikaalseima loominguga tänavakunstnikuks.

Suure kunsti ja hea kunstniku saabumise eest meie linna saab tänada Pärna tn 6 korteriühistut, Lihula Muusika- ja Kunstikooli ja Eesti Kultuurkapitali – kõigi panus projekti on võrdne.

Galerii: Lex Zooz

 

 

Kristina Kukk,
Lääneranna valla avalike suhete spetsialist

Posted on

Alkoholivaba suvi ehk reeglid, mida järgides saab suvepuhkust meenutada ainult hea sõnaga

Suvi on aeg, mis noortele tähendab vabadust koolikohustustest ning rohkem aega, et koos sõpradega osa võtta erinevatest suveüritustest. Suve saabudes on politsei juba tabanud suuremaid ja väiksemaid seltskondasid noori alkoholi pruukimas ja pidutsemas nii nagu see on lubatud vaid täisealistele. Nende sündmuste valguses tasub meelde tuletada mõningad reeglid, mida järgides saab sügisel suvepuhkust meenutada ainult hea sõnaga.

Kindlasti ei ole alkoholi tarvitamine vajalik peomeeleolu tekitamisel, suhtlemise hõlbustamisel või veel enam janu kustutamiseks kuuma ilmaga. Siinkohal on oluline rõhutada ka lapsevanema eeskuju alkoholi tarvitamisel. Uuringute abil on purustatud müüdid, et kui lapsevanem kodus oma alaealisele lapsele alkoholi tarvitamist lubab, väldib ta sellega lapse väljaspool kodu n-ö paha peale minekut. Seega tuleb kodus kokku leppida reeglid, et koduses baarikapis olevatele pudelitele kätt külge ei pandaks. Mõned reeglid ei ole mõeldud läbi sõrmede vaatamiseks, vaid loodud nimelt noorte kaitseks. Näiteks lastekaitseseaduse järgi on 1. juunist kuni 31. augustini alla 16-aastasel alaealisel keelatud viibida ilma täiskasvanud saatjata avalikus kohas kell 24.00-5.00. Kui laps jääb välja hiljemaks, tuleb juurutada head tava alati enda asukohast teada anda.

Alkoholiseaduse järgi on alaealistel keelatud alkoholi osta, omada, vallata ja tarbida, mistõttu kauplustes küsitakse alkoholi ja tubakatoodete ostmisel isikut tõendavat dokumenti. Nooremad kliendid, kellelt dokumenti küsitakse, võiksid võtta olukorda hoopis huumoriga, kui ostja müüjale noorem tundub. Samuti peavad äsja täisealiseks saanud noored põhjalikult järele mõtlema, enne kui oma sõprade palvel poest siidreid ostma lähevad, sest alkoholiseadus keelab ka alaealisele alkohoolse joogi pakkumise, võõrandamise või üleandmise. Täiskasvanu, kes alkoholi alaealistele kättesaadavaks muudab, peab endale teadvustama oma rolli selles, et noor paneb tarvitades keelatut tegelikult ohtu oma nii oma tervise, kuid halvemal juhul ka palju muud.

Alkoholi tarvitamine mõjutab aju ja närvisüsteemi sedavõrd, et kaduda võib enesekontroll ning käitumine muutub. Alkohol iseenesest ei muuda tarvitajad agressiivseks, külge kleepuvaks või ülevoolavalt lõbusaks, vaid võimendab inimese isikuomadusi. Alkohol on oma olemuselt depressant, mis selgitab hästi, miks võib mõni inimene alkoholi liigselt tarvitanuna hakata nutma, vanu asju meelde tuletama, haledaid sõnumeid saatma, tüli kiskuma või lausa füüsilist vägivalda kasutama. Suhted sõpradega sellise käitumisega tihtipeale ei parane, pigem pannakse end piinlikku olukorda või lausa naeruvääristatakse ennast. Samuti on alkoholijoobes inimese reaktsioonikiirus madal, tekivad raskused ajas ja kohas orienteerumisega. Kontroll oma keha, taju ja mõtlemise üle häirub ning inimene võib sattuda õnnetuse ohvriks (traumad, riskantsed seksuaalsuhted, muude meelemürkide tarvitamine lisaks jm). Kindlasti ei tohi alkoholijoobes minna ujuma!

Tõelised sõbrad hoiavad üksteisel silma peal ja hoolitsevad teineteise eest. Liigsete ülemeelikuste puhul on tihtipeale mõjusam korrale kutsumine lähedaste poolt, võrreldes tundmatute ümberseisjatega. Vältimaks hirmu, et kellegagi on midagi halba juhtunud, võiks seltskonnaga välja minnes eelnevalt kokku leppida, et pärast pidu tullakse koos koju või vähemalt antakse teada, et on kenasti näiteks takso peale jõutud.

Turvalist suve!

 

Karmen Raud,
Pärnumaa piirkonnagrupi noorsoopolitseinik

Posted on

Juunis toimub Lääneranna valla esimene Oma Pidu

Laupäeval, 2. juunil on Lihula täis siginat-saginat: taamalt kõlavad lauluhääled ning siin-seal on näha tantsusamme harjutavaid inimesi. Nimelt toimub sel päeval Lihula kõlakojas Lääneranna valla ühispidu, millest võtavad osa kõik meie valla taidluskollektiivid.

“Idee korraldada üks suur nn. oma pidu sai alguse Lääneranna eakate jõulupeost, kui adusin kui palju meid tegelikult on ja et me ei tunnegi kõik kõiki,” selgitas Lihula Kultuurimaja juhataja Tiina Lobja, “Kultuuriasutuste juhatajate kokkusaamisel võtsin teema üles ja kolleegid kiitsid idee heaks.” Nii kutsutigi peole kõik meie taidlejad, keda tundsid Lääneranna valla rahvamajade juhatajad.

“Kui suuline reklaam hakkas levima, tuli taidlejaid juurdegi,” selgitas Tiina ning lisas, et kuigi tänaseks on kontserdikava paigas ja üheskoos õhtujuhiga, kelleks on näitleja ja lavastaja Raivo Trass tegeletakse kontsertetenduse tekstidega, on peole teretulnud ka need kollektiivid, keda veel mingil põhjusel ei tunta.

Ootame lauljaid, pillimängijaid ja kõiki huvitavaid inimesi endast märku andma telefonil 477 8191 või e-postiga kultuurimaja@lihula.ee.

– Tiina Lobja,
Lihula Kultuurimaja juhataja

Rongkäik

Lääneranna valla esimene Oma Pidu algab laulu- ja tantsupeole kohaselt rongkäiguga, mille start antakse kell 16.30 Lihula õigeusu kiriku juurest. Korraldajate sõnul on rongkäigule oodatud ka kõik Lääneranna valla huvitavad ja omapärased sõidukid.

Esinejad

  1. Naiskoor Leelo
  2. Segaansambel Ei või olla
  3. Tütarlastekoor Reede
  4. Rahvatantsurühm Tantsulust 60+
  5. Segarahvatantsurühm Kirivöö
  6. Rahvatantsurühm Midli-Madli
  7. Naisrahvatantsurühm Haniale
  8. Hanila Laulu- ja Mänguseltsi tantsurühm Värten
  9. Paadrema tantsurühm Härmalõng
  10. Memmede tantsurühm Koonga Kabujalakesed
  11. Rahvatantsurühm Lõpe Lustilised
  12. Memmede tantsurühm Eideratas
  13. Segaansambel Randlane
  14. Anne Vatter ja Mary-Helena Veerits
  15. Hanila Laulu- ja Mänguselts
  16. Metsik Lääs
  17. Route 60
  18. Andri Lobjakas
  19. Liivi Volt
  20. Üllatusesinejad

 

Kristina Kukk,
Lääneranna valla avalike suhete spetsialist

 

Päise pilt: Kaarel Kaisel

Proudly powered by WordPress