Loading... (0%)

Läänemaa laulupidu paneb sel laupäeval Lihula linnusemäe helisema

25 mai 2016

Juba sel laupäeval, 28. mail on Lihula linnusemägi laulupeoliste päralt. Läänemaa laulupidu, mis kannab sel korral nime”Õhtu ilu”, toob lavale 39 koori 700 lauljaga. Ühtlasi tähistatakse seekordse peoga 120 aasta möödumist  Läänemaa esimesest laulupäevast.

Läänemaa laulupidu peetakse juba teist korda järjest Lihulas. Läänemaa rahvakultuurijuhi Marju Viitmaa sõnul on Haapsalu linnuseõu laulukooridele liiga suur. „Ühendkoor ühendkooriks, aga kui meil maakonnas tegutseb ainult üks meeskoor, kaob ta lavale ära,” rääkis ta.

Viitmaa hinnangul sobib Lihula linnusemäe lava laulupeoks ideaalselt ja samal arvamusel olid ka eelmisest Lihula laulupeost osavõtjad.

Lihula laululava. Foto: Olev Mihkelmaa

39 koori ja 700 lauljat

“Õhtu ilu” kunstiline juht on Ulrika Grauberg, liigijuhid Inge Sinimeri, Kirsti Tammeniit, Sirje Kaasik, Pille Saatmäe ja Ulrika ise. Üles astub 36 maakonna koori, kellest kõige rohkem, 15, on mudilaskoore, ning Haapsalu puhkpilliorkester.

Lisaks on osalemas kolm külaliskoori, kellest kaks on Läänemaa ainsa meeskoori, Lihula meeskoori sõpruskoorid: Runo Tallinnast ja Mihkel Lüdigi meeskoor Pärnust. Kolmas külaline on Pärnu segakoor Endla, kelle dirigent Toomas Voll dirigeerib kahte enda kirjutatud laulu.

Kokku astub lavale 700 lauljat ja vahepaladega esinevad noorterühma Läki Tantsule rahvatantsijad. Lauljaid saadab Läänemaa muusikutest moodustatud saateansambel. Loomulikult ei möödu ükski laulupidu ilma traditsioonilise rongkäiguta, mis algab tänavu kell 17.30 ja kus teeb muusikat Hanila laulu- ja mänguseltsi kapell. Laulupeo proovidega alustatakse juba laupäeva hommikul kell 9.00.

120 aastat esimesest Läänemaa laulupäevast

Läänemaa I laulupidu 1896. Foto: Läänemaa muuseum

1896. aasta Läänemaa laulupäeva korraldas Kungla Karskuse Selts. Seltsi algatas ülemtalurahvakohtunik Karl Hellat, kes sõnastas ka laulupäeva eesmärgi: „Lootuse jõul saab võimalik olema selgeks teha, et Läänemaa mitte nii pime nurk ei ole, nagu seda tihtipeale nimetatakse.”

Laulupäeva kava koostas Miina Härma, kes korraldas ka nootide trükkimise, koorijuhtide õpetamise, tegi kooridega eelproove ja kirjutas peo tarvis kolm laulu: „Lauliku lapsepõli”, „Ei saa mitte vaiki olla” ja „Varajane õis”.

Lihula I Laulupäeva rongkäik 1930

Laulupäevale registreerus toona 37 laulu– ja pasunakoori. Kui palju neist osales, pole päris täpselt teada.

 

Pidu algas 23. juuni hommikul, kui pasunakoorid linna tornidest kirikulaulu puhusid, ja kestis kaks päeva.

Esimesel päeval müüdi rahvale maha 1266 piletit, teisel päeval 1720 piletit. Kõige kallim peopilet maksis kaks rubla, odavaim 20 kopikat.

Lihula I Laulupäev 1930

 


Kristina Kukk ja Kristi Märk
Lihula Teataja toimetajad

 

Pildid: Lihula Kohinad, Lääne Elu
Ajaloolise teksti allikas: Mare Räis „23. ja 24. juunil 1896 toimunud Läänemaa I laulupeo ülevaade”

 

Läänemaa laulupidu