Loading... (0%)

Lihula ja Kirbla rahvariietega postmargid

13 aprill 2015

14. aprillil annaLihula markb Eesti Post välja kaks Läänemaa rahvariietega postmarki, millega tähistatakse Eesti Rahva Muuseum 106. sünnipäeva. Lihula rahvariietega postmargi nominaalväärtus on 55 senti ja trükiarv 60 000. 40 000 tiraažiga Kirbla rahvarõivaste postmargi nominaalhind on 1.20.

Mõlemad postmargid kujundas Mari Kaarma. Postmarkidega koos ilmub homme esimese päeva ümbrik, lüüakse vastavat eritemplit ja antakse välja maksimumkaart.

Esimese päeva ümbrikul on osa Kirbla naistesärgi rinnalapi ristpistetikandist ja esimese päeva templil on kujutatud Lihula ja Kirbla tikitud seelikutel kõige sagedamini esinev motiiv.

Lilleliste tikitud seelikute mood tekkis Lihulas 19. sajandi lõpul. Alguse sai see vaipade kaunistamisest lilltikandiga ehk roosimisest. Roositud vaibad levisid mujalegi, aga roositud seelikuid tehti vaid Lihulas ja naaberkihelkonnas Kirblas.

19. ja 20. sajandi vahetuse Lihula ja Kirbla rahvarõivad on äravahetamiseni sarnased, sageli samade meistrite tehtud. Varem kooti triibulisi, ruudulisi ja lapilisi seelikuid, neid kanti ka samaaegselt lillelistega. Üks lapiline seelik on näha Lihula tüdruku seljas postmargil. Lemmikvärv oli uuemal ajal säravpunane, leidub siiski ka näiteks tumedamale punasele ja eresinisele kangale tikitud seelikuid.

Tähelepanu äratab veel ehete rohkus, vahel oli kogu rind rahadega kaetud. Abielunaiste mütsid olid laia pitsi ja laiade ning pikkade lintidega. Põllekangaks kasutati sageli kardinapitse. Lihula ja Kirbla särkidel on hästi laiad kätised. 19. sajandi lõpul hakati särke kaunistama punase ristpistetikandiga. Eriti uhked olid peigmeeste särgid.

Muidu kandis aga Läänemaa mees tollal üsna linlikku ülikonda, moepeakatteks oli terves Eestis nokkmüts.

Allikas: Läänlane

Kristi Märk - post author

No other information about this author.