Loading... (0%)

Orkestrid laulupeolainel ehk Hullumeelne, kuid edukas nädalalõpp

20 veebruar 2017

Veebruaris algasid eelproovid ka pillimeestest laulupeole pürgijate jaoks. 12. veebruaril kohtusid Pärnu kontserdimajas puhkpilliorkestrid Lihulast ja Pärnust ning sümfooniaorkestrid Pärnu-, Lääne-, Saare- ja Hiiumaalt koos Nõmme muusikakooli orkestriga.

Kui võrrelda lastekooride või algklasside rahvatantsurühmadega, on pillimäng laulmisest-tantsimisest kahjuks oluliselt vähemviljeldav tegevus, mis tähendb, et tegelikult on pillimeestel juba registreerudes laulupeopilet peaaegu et käes. Ometi – mütsiga lööma minek ja kodutöö tegematajätmine on taunitud nendeski liikides; noodid tuleb hästi selgeks saada ikka.

Lihula muusika- ja kunstikooli orkestril on koguni kaks komplekti noote – seda seetõttu, et praktiliselt kogu puhkpilliorkestri koosseis osaleb edukalt ka Pärnu regiooni noorte sümfooniaorkestri töös.

Nii algaski nädalavahetuse maraton juba 11. veebruari hommikul, siinkirjutaja jaoks isegi 10. veebruari õhtul, sest pidin proovipäeva korraldusmeeskonda kuulujana hoolitsema vajalike muusikariistade installeerimise eest.


Laupäev: veel viimane lihv

Regionaalne noorte sümfooniaorkester on projektipõhiselt kooskäiva kollektiivina ja samal ajal paljudele noortele esimest kogemust andva orkestrina keskendunud sel hooajal täielikult laulupeoteoste õppimisele.

Lihula rahvas on selles koosluses pigem liikumapanevaks ja kogemusi jagavaks jõuks, seda eriti õigete töövõtete omandamise osas. Siiski tasub ära märkida veel Vändra metsasarvekoolkonda ja Pärnu tšelloklassi; ka kõik ülejäänud on muidugi püüdlikud.

Dirigent Edmar Tuule seekordne eesmärk oli saavutada hea ansambel ning päeva lõpuks selleni ka jõuti. Andes veel mõned näpunäited, kuidas ennast oodatava 200 noore muusiku seltskonnas hästi tunda, selgus kella vaadates tõsiasi, et viis tundi proovi oli läinud täiesti märkamatult; ent Lihula pillimeestel polnud päev sellega veel kaugeltki läbi.

Eelmise õppeveerandi lõpus selgus rõõmustav tõsiasi, et siinsed pillimehed on kõvad tegijad ka üldhariduses. Orkestrite maikuu eelproov oli ajastatud vabariikliku geograafiaolümpiaadi finaaliga samale päevale, mis tähendas, et meie kaks noormeest Silver Nikkel ja Samuel Kastepõld peaksid korraga olema kahes kohas. Ei kommenteeri erinevate ametkondade omavahelise suhtlemise võimekust ent kaks puuduvat keskregistri orkestranti oleks 20-liikmelise koosseisu jaoks väga suur kõlakaotus (tavaline matemaatika siin ei toimi) ja teadupärast on keelatud ka inimeste kloonimine.

Õnneks pakkus puhkpilliorkestrite liigijuht Hando Põldmäe välja võimaluse sooritada 12. veebruaril ka maikuu ettemäng. Julguse tema poolt seda pakkuda ning meie poolt see pakkumine vastu võtta põhjustas tõsiasi, et novembrikuu jooksul külastasid Lihulat kõik laulupeo orkestrijuhid ning meie hea ettevalmistus oli nende jaoks seetõttu teada.

Pärast kiiret kehakinnitus- ja majutuspausi tuli keskenduda veel ühele kahetunnisele meeldetuletusproovile, mis viis kell 11 alanud tööpäeva lõpukellaaja kuskile 21:30 kanti. Jah, täiskasvanute elu on mõnikord tõesti kergem, ent see oli alles käepärane sissejuhatus.


Pühapäev vol. 1 – Lihula pasunistid eeskujuks kogu vabariigile

12. veebruaril kell 10 alanud eelproovi jõudis formaalselt kuus puhkpilliorkestrit, neist viis Pärnust. Kasutan meelega sõna „formaalselt“, sest tegelikult ei ole Pärnus viie orkestri jagu mängijaid ning seetõttu toimub pidevalt ja toimus sellelgi korral pillimeeste liigutamine orkestrite vahel. Sellel paranähtusel siin ja edaspidi pikemalt ei peatu: iga linn ajagu oma asjad korda ise. Lihula orkester ennast taolistest asjadest igatahes segada ei lasknud ning tegi omade jõududega oma sooritust.

Nagu juba mainitud, tuli meil esitada lisaks esimese ettemängu kohustuslikule teosele ka kaks teise ettemängu loosiga võetud pala. Kuigi igaühel on laulupeolugudest omad lemmikud, siis üldiselt polnud mingit põhjust kartmiseks, sest kõik teosed olid ilusti selgeks õpitud; tulgu, mis tuleb.

Ettemängimiste lõpus selgus, et Lihula orkestri sooritus oligi päeva parim.

Tagasiside hakkab alles laekuma, kuid seni andnutest tsiteeriksin siinkohal rahvusvaheliselt tunnustatud dirigenti Bert Langeleri: „Hea tempo. Hea näide, kui väike koosseis mängib ja naudib. Energia on suurepärane ja noored püüavad lõpuni. Dünaamika ja artikulatsioon on hästi välja töötatud. Tehnilised kohad ja intonatsioon kasvavad kindlasti laulupeoks.“

Pühapäev vol. 2 – 120% sooritus regionaalselt sümfooniaorkestrilt

Pärast paarikümneminutilist pausi liitusid puhkpillimängijatega keelpillimängijad. Meie Margot Männik vahetas flöödi vioola vastu ning maksimaalses, koondorkestrite faasis, võis Pärnu kontserdimaja laiendatud laval olla umbes 200 orkestranti.

Kõlas igatahes vägagi võimsalt. Loomulikult ei saa kuhugi peita tõsiasja, et mõnd pilli õpitakse rohkem ja mõnd väga vähe, ent siiski kõlas kogu partituur. Ehkki seda mõningate ekstraordinaarsuste hinnaga, näiteks sümfooniakontsertidel kuut timpanit korraga laval reeglina ei näe. Aga mida pillimees teha saab, kui helilooja just selliseid passaaže nõuab…

Sellest ligi neljatunnises proovis õppisime kõik midagi, kaasa arvatud seda, kuidas käituda, kui üht teost pole jõudnud vaadatagi – mis seal ikka, noodilugemisoskused proovile ja sõbra õlg alla.

Ettemängudeni jõuti alles kella 18 paiku õhtul (nii et jälle üheksatunnine tööpäev) ja komisjon kuulas kõikide orkestrite esituses Rasmus Puuri teost „Tärkamine“. Vaatamata hilisele ajale ning kõvasti vatti saanud puhkpillimängijate huultele ja löökpildurite kätele, oli regionaalse sümfooniaorkestri esinemine igati nauditav.

Oma aja võttis ka kogu laval vaja läinud kola kokkupakkimine, nii et tagasi Lihulasse saabusid noored muusikud alles kella 21 paiku. Loodetavasti jõudsid nad siiski õhtul veel esmaspäevased õppetükid ühe silmaga üle vaadata.

Igatahes – puhkpilliorkestril on juba kindel laulupeole minek ja ka sümfooniaorkestril pigem vormistamise vaev. Selle eest suured tänud:

Liisa Sammelselg, Margot Männik, Marie Põdra, Hanna Malk, Piia Saat, Svea Stahlman, Anneli Murs, Kulla Saatmäe, Laura Lepik, Tõnis Lepp, Samuel Kastepõld, Mart Erik Põdra, Mark Ra Vilbiks, Silver Nikkel, Erik Mikkus, Birgit Mikkus, Tuuli Pikkmets, Hugo Noormets, Ralf Pindis, August-Melvin Pajumets, Kristiina Johanson, Laura Ulm ja kaks noorhärrat Häädemeeste muusikakoolist, kellest ühe puhul unustasin küsida nime ja teise puhul ei suutnud aru saada, kumma kaksikvennaga tegu.

Orkestrante aitasid ette valmistada kolleegid Taavi Reimets ja Gunnar Grenčstein, klaverimänguga toetas (ja mitte ainult meie orkestrit) Merje Vahula.

Laulupeol näeme!

 

 

Mati Põdra
Lihula puhkpilliorkestri dirigent

 

Fotod: Pärnu Muusikakool