Vikträ tehas Pariveres
Eelmisel nädalal, 16. juunil käisid Lihula valla esindajad ning ettevõtjad külastusvisiidil Vikträ OÜ-s, kus tehast tutvustasid ettevõtte rootslasest juhatuse liige Jan Manninger ning tootmisjuht Avo Kiisk.
Vikträ – ainulaadsed puitlahendused
Enamiku Vikträ toodangust moodustavad kaubastendid kauplustele, mööbel, erinevad sisustusdetailid ja muud puidust valmistatavad tooted. Kõik tooted valmistatakse Eestis, kuid Skandinaavia turu jaoks on ettevõttel Stockholmis müügiosakond ja disainer.
Mõned olulised aastaarvud
1994 Holger Wachtmeister ostab Pariveres hooned.
2013 Wanda Wachtmeister Manninger (Holgeri õde) võtab peale Holgeri surma juhtimise üle.
2014 Jan Manningerist (Wanda abikaasa) saab mõlema ettevõtte, Vikträ ja Sereeteri, juht.
Holger Wachtmeistri esimene surma-aastapäev
2014. aasta kevadel, tehase looja Holger Wachtmeistri esimesel surma-aastapäeval, otsustas Holgeri õde Wanda Manninger Lihula vallale annetada Rootsi riigi matusetoetuse, millele lisandusid perekonna ja sõprade annetused, sest Holger hoolis Lihulast väga.
Õe sõnul oli vend Eestis õnnelik. „Talle meeldisid eestlased. Ta tahtis Lihulat aidata ja anda inimestele tagasi eneseusu,” ütles Manninger. Annetus läks Penijõe teel asuva noortemaja remondi omaosaluse katteks.
2013. aasta mais, päeva peale enda 60. sünnipäeva ootamatult surnud Wachtmeistrist jäi valda tegutsema kaks ettevõtet, mis annavad tööd peaaegu 50 kohalikule inimesele. Tuudil tegutseb plaastrite ja muude esmaabitarvete pakendamise ning erinevate toodete õmblemisega tegelev OÜ Sereeter ja Pariveres puidust tooteid valmistav OÜ Vikträ.
Kui Tuudil asuvat Sereeterit juhtis juba tollal (nagu ka praegu) kohalik elanik Karmen Laev, siis Vikträt oli juhtinud Holger Wachtmeister ise, nii et esialgu tekkis juhita jäänud ettevõttes peataolek ja kaos. „Aga Holgeri jaoks ei olnud lootusetust kunagi olemas olnud. Ja kaks tugevat firmat jätkavad,” märkis Wanda Manninger.
Allikas: Lääne Elu
INTERVJUU: Jan Manninger
Jan Manninger
Jan, kuidas see juhtus, et Sa siia Lihulasse ettevõtte juhiks sattusid?
Peale Holgeri surma 2013. aastal otsustasime abikaasa Wandaga (Holgeri õega), et mina võtan Vikträ ning tema Sereeteri. Töötasime nende firmadega enda töökohtade kõrvalt, kuid siis, eelmise aasta augustis, otsustasime, et kui midagi teha, peaksime seda tegema 100%.
Sealt tuli ka meie ühine otsus, et mina peaksin jätma oma senise põhitöö ning hakkama mõlemat firmat juhtima, ja see ongi see, mida ma praegu teen. Mul on Stockholmis kontor, kuid igal kuul töötan ühe nädala Eestis.
Kas olid varem selle valdkonnaga kokku puutunud?
Ei, ma alustasin täiesti nullist ega teadnud tootmisest mitte midagi. Samas, kuna olen turunduse ja reklaami taustaga, oli mul korralik võrgustik koostööpartnereid ja see oli see, kuidas mina panustada sain. Mul õnnestus leida uusi kliente ja tänu oma varasemale kogemusele Põhjamaade turundusjuhina (Nordic marketing manager) teadsin, kuidas anda neile seda infot, mida nad vajavad.
Sa oled praeguseks olnud sellel positsioonil peaaegu aasta, mismoodi seda perioodi iseloomustad?
Eks see, kui on vaja tegeleda teises riigis asuva ettevõtlusega, on alati natuke keeruline ja selles olukorras on omad väljakutsed, kuid üldiselt mulle väga meeldib. Alguses oli raske aru saada, kuidas teil Eestis asjad toimivad, aga Sereeteris on meil Karmen, kes on väga tubli ja see on ettevõte, mida nad on sisuliselt alati ise juhtinud. Vikträs panustas Holger rohkem, kuid sellegipoolest ei saaks ma hakkama ilma Eva, Eriku, Avo ning teiste töötajate abita.
Oled nädala Eestis ja 3 nädalat Stockholmis, kuidas selline tasakaal toimib?
See on olnud siiani hea viis, kuidas neid ettevõtteid juhtida ja kindlasti on see üks põhjus, miks meil on õnnestunud saada neid kliente ja tellimusi, mis meil praegu töös. Niisuguse Eesti ja Rootsi sümbioosi eeliseks on see, et meie kliendid, kellest enamik on Rootsi ettevõtted, saavad Stockholmis täistoe. Lisaks külastan sageli kõiki meie kliente ning hoian nendega pidevalt kontakti.
Kliendid hindavad meie etttevõtete poolt tehtava töö kvaliteeti kõrgelt ning arvavad, et teeme väärt tööd. See, et suudame pakkuda samaväärset või kõrgemat kvaliteeti kui teised selle valdkonna alltöövõtjad, on peamine põhjus, miks jätkuvalt uusi tellimusi saame. Seega, siinsed inimesed teevad head tööd.
Mis on teie ettevõtte igapäevane töökeel?
Vaatamata sellele, et minu eesti keele oskus on minimaalne, suhtuvad inimesed minusse kenasti ja positiivselt. Üldjuhul suhtleme inglise keeles, sest suur osa eestlasi räägib ju väga hästi inglise keelt. On töötajaid, kes räägivad nii inglise kui rootsi keelt, kuid selleks, et ka teised end suheldes mugavalt tunneksid, toimub mõlemas ettevõttes kord nädalas inglise keele tund. See pole ainult selleks, et nad minuga suhelda saaksid, vaid loodetavasti vajalik ka nende enda jaoks.
Lisaks, kuna kõik meie kliendid on kas Rootsi või Soome firmad, siis kui kliendid tulevad tehasesse tootmist vaatama, on hea, kui töötajad oskavad kasvõi natukene inglise keeles suhelda.
Mis mulje Eesti ja Lihula elu Sulle jätnud on?
Meie oleme üks siinsetest ettevõtetest, kes annavad inimestele tööd ning seeläbi anname neile loodetavasti ka tunde, et Lihulal on tulevikku. Me ju ei investeeriks siia nendesse firmadesse, kui me seda ei usuks. Tänasel päeval annab Vikträ tööd umbes viiteistkümnele ja Sereeter kaks korda nii suurele arvule inimestele. Kohati on meil raskusi Vikträsse oskustööjõu leidmisega, kuid siiani oleme kenasti hakkama saanud.
Kui rääkida Eestist üldisemalt, siis mulle tundub, et siin on alati midagi toimumas ja midagi on vahepeal jälle tehtud. Kui ma jälle, üle kuu aja tulen, on mõned majad üle värvitud, uue välimuse saanud või on midagi muud edasi arendatud. Minu jaoks on see märk sellest, et Eesti inimesed usuvad oma tulevikku ja mõtlevad positiivselt.
Intervjueeris: Kristi Märk
