Loading... (0%)

Lihula jalgpalliväljakutel algasid hooldustööd

01 juuli 2015

StaadionJuulikuu esimesel päeval alustas Eesti Jalgpalli Liit Lihula Gümnaasiumi mõlemal jalgpalliväljakul hooldustöid. Mitte kunagi varem ei ole Lihula jalgpalliväljakud saanud sellist hooldust, mida õige jalgpalliväljak saama peab.

Seega keerati Lihula spordis sellega uus lehekülg. Spordibaaside hea olukord on sama tähtis, kui terve laps väljakul jooksmas.

Plaanitud juba aastaid

Professionaalset hooldust on Lihulasse plaanitud juba aastaid. Selge on, et kui Lihulas tegeleb jalgpalliga umbes 100 huvilist,  siis on väljakute koormus üpris suur. Toimuvad regulaarselt igapäevased treeningud. Väljakutel toimuvad turniirid, võistlused, Eesti noorte ja meeste meistrivõistluste mängud ja lisaks toimuvad seal kooli kehalise kasvatuse tunnid.
Eesti Jalgpalli Liidu infrastruktuuri juht Targo Kaldoja: “Jalgpalliliit püüab aidata. Igale poole ei jõuta ja tehnika on kallis. No seal kus tõsine jalgpallitöö käib, neile lihtsalt tuleb appi minna”.

Masinad, mis hooldavad A. Le Coq Arena muru

Lihula vallavalitsus panustas korraliku muruniitmisega ja muretses hooldustööde alustamiseks 50 tonni kvaliteetset liiva. Lisaks olid valla poolt ka töömehed, keda kaasati tööde teostamisel. Eesti jalgpalli liidu poolt oli Lihulasse toodud kogu töödeks vajalik tehnika. Lihula väljakuid hakkasid hooldama samad masinad, mis hooldavad meie rahvusstaadioni A. Le Coq Arena muru.

Koos tegutsemine ja abiks olemine

Lisaks Eesti jalgpalli liidu staadionimeister Jürmo Lehtsalule, aitavad töid läbi viia Lihula valla töömehed. Jürmo Lehtsalu näitab ja õpetab, kuidas mingit masinat käsitletakse ja peatselt on tööd jaotatud ja kõik laabub libedalt.
Lehtsalu: “Mulle jäi kohe silma, kui saabusin, siis kõik ootasid mind. Väikeses kohas tahetakse koos teha. Kõik on abiks. Linnade väljakutel nii ei laabu”. Kõigepealt tehakse viimane niide suurel jalgpalliväljakul. Samas alustab Lehtsalu harjutusväljaku püstlõikust. See on niitmine, mis jätab muru ja pinnase sisse paari sentimeetri sügavused vaod. Jürmo Lehtsalu: “Jah, see tasandab sooned sisse. Lööb ka mättaid laiali. Ja muidugi tasandab, hiljem saab seeme ilusti sisse minna. Pärast püstlõikust tuleb kõik niidetud ära koristada”.

Üks tähtis ja vajalik töö

Peale seda algab muruseemne külvamine. Spetsiaalne masin teeb töö Jürmo Lehtsalu juhtimisel veatult ära. Samal ajal on suur väljak liivatatud ja liivatamist ootab ka harjutamisväljak. Tegelikult liivatatakse väljakuid peale muruseemne külvamist, kuid suure väljaku töödeks sellel aastal ongi lisaks liivatamisele veel ka õhutamine. Liivatamise eesmärk on just see, et väljak seisaks kuivem. Lehtsalu: “Liivatamine tasandab, väljak on siis kuiv. Kuid peab olema väga ettevaatlik, et liiva väga palju ei panda. Muidu ei hakka muru nii kasvama nagu vajalik.” Peale liivatamist saab alustada õhutamisega. Spetsiaalne masin lööb kuusteist 20 cm pikkust metallmõõka nagu õmblusmasin maa sisse. See on üks tähtsamaid ja vajalikumaid töid.

Väljakud vajavad puhkust

Staadionimeister seletab: “Õhutamine on väga spetsiifiline töö. Väga vajalik ja tähtis. Murujuured saavad õhku, niiskust, väetist, kõik see on vajalik hea muru kasvamiseks. Lisaks õhutamise ajal tõstab õhutaja mingil määral pinda ja see tasandab.”  Kui väljakud on õhutatud saab asuda harjutamisväljaku väetamise juurde. Kui kõik need tööd saavad kahe päeva jooksul tehtud, vajavad väljakud puhkust. Jürmo Lehtsalu: “Väljakud vajavad hingetõmbeperioodi. Muru tahab juurduda. Kui vara peale tulla, lõhub ta juure ära. Paus oleneb ilmast, kastmisest, kuidas väetis sulab jne.”

Staadionikasutajad rahul

Kogu selle kingitusega on Lihula vallavalitsus ja spordimehed rahul. Lihula Valla majandusnõunik Rein Kruusmaa tõdeb, et tööd on korralikult ja professionaalselt tehtud. Lihula Gümnaasiumi direktor Janar Sõber on rahul, et selline töö kooli väljakutele üldse saadi. Jalgpallitreener Jaanus Getreu rõõmustab, et lastele on nüüd sportimiseks paremad tingimused. Kõik kolm aga ütlevad, kui ühest suust: “Peab  mõtlema ja töötama juba praegu, et igal aastal säärane hooldus korraldada.”

 

Jaanus Getreu

Kristi Märk - post author

No other information about this author.