Juba kolmandat aastat toimus Alaküla krossirajal Lihula motokross, mida korraldab MTÜ Alaküla Moto. Algselt oma klubi liikmetele väikese võistlusmomendina mõeldud motokross on kasvanud suureks ja rahvarohkeks ettevõtmiseks, kus esimesel aastal startis 49, teisel 79 ning sel korral, 8. augustil, oli võistlustules tervelt 84 sõitjat.

Mairo ja Enn Kanter ning Mikk Tiits (2014)

Selleks aastaks oli neid, kes aitasid seda sündmust korraldada, päris palju, kuid põhiraskus lasus kahel peakorraldajal, kelleks olid Mikk Tiits ja Enn Kanter.

Mikk, kust ja kuidas niisugune mõte, et Lihulas motokross korraldada?

Idee tekkis 2013. aasta nädalavahetusel, kui rajal treeningsõite tegime. Ilm oli ilus ja trenni olid tulnud tegema ka Haapsalu (Motoklubi Lääne) sõitjad. Ka trennis on toredam sõita kui on rohkem sõitjaid, sest nii tekib ka seal väike võistlusmoment.
Väikese võistluse idee käis tol korral minu mäletamist mööda välja Janek Soidla: “Kaua me käime ja hõõrume seda rada trenniga, et võtaks natuke mõõtu ja tekitaks võistlusmomendi.”

Ja sellest natukesest on kasvanud päris suur asi?

Jah, esialgne plaan oli teha võistlus kohalikele sõitjatele ning kaasata ka huvilisi Haapsalust. Juhtus nii, et kui Haapsalus jutud levisid, tekkis huvilisi juba rohkem ja seda ka teistes masinaklassides (pite, laste quad jne). Koos neid klasse sõitma panna ei saa ning nii tekkiski kohe mitu masinaklassi.

Praeguseks oled Sa kolm aastat seda võistlust korraldanud ja tead, mida Sa teed, kuid mismoodi see algus välja nägi?

Kuna meil endal oli alustades võistluse korraldamisel null kogemust ja ka krossidel olin pealtvaatajana käinud ainult kaks korda, siis mul võttis ikka põlve värisema, et kuidas me sellega hakkama saame, sest suur soovi oli see, et kui teha, siis juba hästi.
Esimesel kahel aastal oli kõige olulisem tugi Janek Soidla, kellelt tuli kogu know-how, kuidas ühte motokrossi võistlust korraldada.

2014. aastal nägin, et registreerujaid tuli juba tunduvalt rohkem. Tellida tuli ajavõtt ja koolitada rajakohtunikud.

Mismoodi kogu see protsess välja nägi?

Siinkohal tuli mul ennast koolitada, et saada teadmisi kohtuniku tööst, et need seejärel võistluspäeval rajakohtunikele edasi anda. Selles osas palusin oma teadmisi jagada Marko Saarekesel ja heal sõbral Raido Kiisal, kes on suurte kogemustega FIM’i kohtunikud. 2014. aasta võistluste hommikul oli nii palju pisiprobleeme, et ma ei teadnud enam, kus suunas joosta, aeg hakkas otsa saama ning stardid pidid algama, kuid mul veel kohtunikud koolitamata ja paika panemata.

Selgus, et Raido otsustas ka võistlema tulla. Haarasin Raidol varrukast ja ütlesin talle: “Mehed on siin ja rada on seal, ole hea, aita hädast välja!” ning mõne aja pärast olid mehed paigas ja koolitatud”.
Lisaks on Raido lahkesti jaganud kogemusi ajakava paika panekul, et kõik jõuaks õigel ajal tehtud ning et päev samas ka venima ei jääks.

Nr 144, Lihula Motokrossi väärtuslik abimees RAIDO KIISK (2014)

Mõte sai teoks ning veeres lumepallina suureks

Praeguseks on sellest uitmõttest, mil mõned mehed rajal arutasid, et korraldaks väikese võidusõidu, välja kasvanud tuntud ja tunnustatud motokross, kus sel aastal startis üle 80 krossisõitja ning müüdi 450 piletit pealtvaatajatele.

Koos sõitjate meeskondadega ning Kaitseliidu esindusega, kes oli seal väljas oma tehnika ja näitustega, oli Alakülas krossiraja ääres pea tuhat inimest.
“Kuna seniste võistluste tagasiside on olnud hästi positiivne, on tekkinud kuuldusi, et kohati on mõnel Eesti nimekaimadel etapidel vähem pealtvaatajaid ja võistlejaid kui meil siin, nii et selles osas võime uhked olla,” ütles Mikk Tiits.

Terve kogukonna ühine panus ja pingutus

Teine peakorraldaja, Enn Kanter, hoolitseb raja korrashoiu, kohalikega suhtlemise ning kohalike sponsorite leidmise eest: “Mitte ükski toetaja ei ole ära öelnud, see on uskumatu. See aasta, müts maha, olid ka muud asjad väga hästi ja abilisi palju,” oli ta kõigile tänulik, sest ega motokross pole ainult võidu sõitmine, vaid ka suur töö raja ning muude asjadega.

Mõlemad korraldajad kinnitasid kui ühest suust, et väga palju asju on saadud „Aitähi” eest: raja kastmised, külamehed veepüttidega, kopad, kütused, linttraktor, kolm traktori kärutäit heinapalle ja mis kõik veel. “Me peame toetajaks ka seda, kes andis oma reha, et rada ettevalmistades oleks piisav kogus tööriistu. Iga lüli on oluline,” kommenteeris Mikk Tiits, “eks ta üks suur ühine ja mõnes mõttes oma rõõmuks tegemine ole, ise sellega tulu ei teeni, pigem tühjendab pisut isiklikku taskut.”

Pileti hind on meelega sümboolne, et kellelgi ei oleks kahju pileti eest maksta, kuid et mingid kulud saaks siiski kaetud.

Lihula motokrossi traditsioon

Tiina Lobja ja Janek Soidla (2015)

“Isad ja pojad Lihulast on meeletult panustanud, et see rada saaks selline nagu see täna on,” ütles Lihula kultuurikeskuse karikatele sõidetud krossi avakõnes Tiina Lobja, kelle isa oli eluaegne motokrossi peakohtunik.

“Lihula motokross oli Karuse surnuaiapüha kõrval teine oluline sündmus, mis puhul tüdrukutele igal aastal uued kleidid õmmeldi – niivõrd tähtis oli motokross omal ajal,” meenutas Lihula gümnaasiumi huvijuht Hilje Tammaru aastakümnete tagust aega, kui Lihula mõisamäel motokrossi sõideti.

Lihula motokrossi traditsioonide ning võistluste taastamises on suurt rolli mänginud kohalik professionaalne krossisõitja Kert Pääbo, kes koos isa Veikoga on selle raja loomiseks väga palju ära teinud.
“Veiko hankis suure kopp-laaduri, vedas pinnast ette, Enn aga lükkas selle linttraktoriga hüppeks ning Kert oli rattaga kõrval ja kohe katsetas, kas element (hüpped, lained jne) said head või oli tarvis veel kohendada,” kirjeldasid Lihula motokrossi korraldajad Mikk Tiits ja Enn Kanter, kellel abilistena selja taga ja kõrval terve Kanterite perekond: Marko, Mairo, Maris, Ülli, Sirja.
Kes teeb sekretäritööd, kes hoiab lapsi, kes organiseerib muusikat, tassib asju või teeb mida iganes muud, mis parasjagu vaja teha.

2014. aasta krossi võistlejad, abistajad ja töötajad

Omad ja võõrad

“Sealt nad tulevad, omad ja võõrad,” kommenteeris päevajuht Paavo Veermäe esimest auringi, kus kõik võistlusklassid üheskoos rajal olid. Kohalikke, Alaküla motoklubisse kuuluvaid või siinse päritoluga sõitjaid, oli stardis üksjagu.

85ccm:  Gerdo Karl Koldits
Quad: Berta-Benita Kalmet (tema oli ainuke naisesindaja sel aastal)
Hobby: Andry Raudkivi, Kauri Tsetsin, Joosep Bork, Raiko Söötmaa, Mikk Tiits
Veteranid: Kalvi Kalmet, Enn Kanter, Indrek Bork, Marek Koldits, Rivo Raudkivi

Kui nimekirju vaadata, on tore tõdeda, et tervelt neljal veteranil olid rajal ka pojad ja tütar. Lisaks on sealt näha, et rajal käisid ka korraldajad Mikk Tiits ja Enn Kanter. “Ega see korralik võistlus polnud, pea on muid asju täis. Kord on kiiver kadunud, siis sokid autos. Jah, sõidu ajal läheb küll pea tühjaks, kuid see pole ikkagi see, kus korralikku tulemust püüdma minna,” kirjeldasid mehed, tänu kellele on Lihulas taastatud paarikümne aasta tagune motokrossi traditsioon.

Lihula motokrossi tulemused leiate SIIT.

Korraldajad tänavad kõiki abilisi ning toetajaid, kes nõu ja jõuga panustasid ning muidugi ka võistlejaid ja pealtvaatajaid!