Loading... (0%)

Ajalooklubi alustab uut hooaega juba sel pühapäeval

24 september 2016

Ajalooklubi, mis alustas oma tegevust aastal 2009, saab taas kokku juba sel pühapäeval. Avaüritusel jätkub möödunud hooajal alustatud loengutesari “Võimalik vaid Nõukogude ajal”. Sel korral esineb luuletaja, esseist ja kirjanduskriitik Andres Langemets, kes räägib Eesti Kirjanike Liidu suhetest Moskvaga Nõukogude ajal.

Ajalooklubi idee autor oli toona Lihula Muuseumi juhataja, praegune vallavanem Varje Ojala-Toos. “Ajalugu peab mäletama ning sellest on palju õppida,” selgitas ta ning lisas: “Kuna tegemist on ajatundliku ning olulise infoga, tekkis soov tuua see Lihula inimestele lähemale, pakkudes teadmiste täiendamise võimalust oma ala asjatundajate abil.”

“Varje ja Helen Põldmäe (Vaabi) muuseumist lahkudes oli selge, et Ajalooklubi tegevuse jätkamiseks on tarvis luua juriidiline ühendus,” meenutas Larissa Mandel ning lisas: “19. veebruaril 2011 kutsusimegi Mati Mandeliga kokku Ajalooklubis käijad, et arutada mittetulundusühingu või seltsingu loomist. Ühise otsusena asutati Vana-Läänemaa Ajaloo Selts.” Lepingule kirjutasid toona alla neliteist inimest, kuid tänaseks on neid juba 30.

Aitab tutvustada ning kaasab

Seltsingu ürituste eesmärgiks on tutvustada vana Läänemaa ajalugu ning kaasata inimesi oma kodupaiga ajaloo uurimisse. Nii on sündinud raamatud Vana-Läänemaa ajaloo radadel I, II, ja III. Lisaks loengutele on organiseeritud ka ekskursioone mööda Läänemaad.

Ajalooklubis, nagu seda lühidalt nimetatakse, on keskmiselt kuulajaid 40 ringis: üritused on populaarsed ning lisaks Lihula inimestele tullakse kohale ka Virtsust, Vigalast ja isegi Taeblast.  “Mulle teeb head meelt see, et 2/3 neist on mehed,” ütles Larissa ning lisas: “Järelikult oleme suutnud leida põneva vabaaja veetmise võimalust ka neile, kes pole Soome kalevipoegadeks läinud.”

Mati Mandel meenutab, et algusaastatel oli ürituste kava kirju: räägiti teemadel muinasajast kuni metsavendluseni, kuid siiski enamasti Läänemaa kontekstis.

“Tänavu otsustasime läbi viia temaatilise loengusarja pealkirjaga Võimalik vaid Nõukogude ajal,” ütles Mati ning lisas: “Kevadel käisid rääkimas David Vseviov, Tiit Noormets ja Olev Remsu. Pühapäeval tuleb Eesti Kirjanike Liidu suhetest Moskvaga rääkima Andres Langemets.”

“Oktoobris esineb Maie Pihlamägi ning teeb ettekande Nõukogulikust tööstusest 1940. aastal; novembris aga Elvi Nassar, kes räägib Nõukogulikest põllumajandusnäitustest,” selgitas Mati ja lisas: “Detsembris on külla oodata olümpiavõitja Mait Riismanni, kes pajatab spordist Nõukogude ajal.”

Suur vabatahtlik panus

Ajalooklubi näol on tegemist suure hulga vabatahtliku töö ja panustamisega. Mati Mandel otsib oma võrgustiku kaudu lektorid, kes esinevad küll tasu saamata, kuid Lihula vallavalitsuse toel saavad siiski sõidukulude kompensatsiooni.

Larissa Mandel vastutab esitlustehnika toimimise eest. Elen Apsalon kujundab kuulutusi. Lihula muuseumi nüüdne juht Maarja Jõevee koostöös Mati ja Larissaga tegelevad lektorite kingitusena mõeldud raamatute otsimise ja hankimisega. Ene Hanson peab kassat, maksab arveid ning kogub liikmemaksu. Seltsi liikmed ja ajalooklubi kuulajad toovad kohvilauale võileivad, koogid, puuviljad ning muu hea ja parema.

 

Kristina Kukk
Lihula Teataja kaastoimetaja

 

Fotod: erakogu