Loading... (0%)

Galerii: Lihula lasteaias toimus mängu “Aga Mina” tutvustus

18 jaanuar 2017

Möödunud reedel külastas Lihula lasteaeda Ain Saare, mängu “Aga Mina” graafiline disainer, kes tutvustus lastele seda loovat põrandamängu ning jagas õpetajatele näpunäiteid, kuidas antud abivahendit õppeprotsessis kasutada.

“Aga Mina” mängu eesmärk on mängu kaudu suurendada väikelaste teadmisi, kuidas vältida vigastuste tekkimist nii kodus, mänguväljakutel, rannas, matkal kui ka liikluses olles. Oma teadmisi saab testida nii põletuste, mürgistuste, kukkumiste, liiklus-, tule-, vee-, raudteeohutuse ning muude valdkondade vigastuste ennetamise osas.

13. jaanuaril kogunesidki lasteaia väiksemasse saali kahe vanema rühma lapsed ja nende õpetajad, et üheskoos esimestena see nii-öelda abivahend ära testida ning oma teadmised proovile panna.

Ohutusteadlikud lapsed

“Lapsed, mis te arvate, kas kuumast tassist tohib suurte sõõmudega palavat jooki juua?” küsis mängujuhiks kehastunud Ain. “Ei, sest sa võid suu ära kõrvetada,” vastas Alfred.

“Aga kas vette kukkudes peaks hakkama rabelema?” jätkas Ain. “Ei, siis võib kiiremini ära uppuda,” vastasid lapsed ühest suust ning näitasid küsijale vastusepulgal punast poolt.

Mängu eesmärk ei ole lapsi “mulli sisse panna” ja võimalikke vigastuste tekkimisega seotud tegevusi keelata, vaid pigem õpetada neid ohte märkama ja teadvustama ning ohuolukorda teadlikult vältima.

On rõõm tõdeda, et meie lasteaia lapsed on teadlikud nii ohtudest, mis meid majapidamises ja ka tänaval liigeldes varitsevad.

Nii oli kõigil selge, et ratta, rula ja rulluiskudega liigeldes peab kiiver alati peas olemas. Samuti teadsid pisikesed, et pimedal ajal peab helkur alati nähtav olema: kõik kinnitasid, et neil on oma helkur olemas!

 

Hea abivahend 

Lihula lasteaia Pokude rühma õpetaja Gerda Tominga sõnul on tegemist hea abivahendiga, mida saab loominguliselt kasutada: “See on väga tore mäng. Kui lapsi on rühmajagu, saab seda kohandada vastavalt nende püsivusele.”

Ka direktor Anne Ööpik oli mängu üle väga rõõmus, eriti head meelt valmistal talle see, et kõik vahendid on kauakestvad ning lamineeritud.

Mängu tuuma võti on Ain Saare sõnul see, et laps oskaks end avada ning rääkida tulnukas Aga Minale, millised ohud võivad meid ümbritseda ning kuidas neid vältida: “Kui laps on raskesti avanev, saab ta siiski mängust osa võtta, kuid seda näiteks nii, et räägib nukule, mitte õpetajale. Ülioluline on aga seejuures see, et mängides tekiks dialoog ning lapsed saaksid kaasa mõelda ja arutada.”

Saamislugu ja tulevikuplaanid

Küsimusele, kuidas mängu loomiseni jõuti, vastas Ain Saare nii: “Saime ühe tuttava inimese kaudu teada õnnetust juhusest ühel mänguväljakul, kus kiigelt maha kukkunud laps sai tõsise peatrauma ja mitte kukkumisest, vaid kiigulaua hoobist. Mitmeid näiteid kogunes lühikese aja jooksul veelgi. Kuna aga konkreetset tegevust, mis võtaks kokku just väikelastele suunatud traumade ning vigastuste ennetusalase töö Eestis seni väga levinud ei olnud, oli mängu loomine nii-öelda loogiline jätk.”

“Olen veendunud, et õnne ja juhuse tahtel on saanud kokku väga õiged inimesed, keda antud valdkond eriliselt kõnetab,” lisas Ain ning jätkas: “Sotsiaalministeerium ja Hasartmängumaksu nõukogu toetasid 2014 aastal projekti sündi rahaliselt. Parimad eksperdid Päästeametist, Mürgistusteabekeskusest, Tallinna Lastehaiglast, Tervisearenguinstituudist on olnud meiega koos algusest peale. Tänaseks on häid aitajaid tulnud juurde veelgi näiteks TV3, Elron, Maanteeamet, aga ka teised.”

MTÜ Aga Mina peojektijuht on Getter Toome, kes igapäevaselt suhtleb ja loob uusi kontakte toredate lasteaedadega. Tänaseks kasutavad Aga Mina mängu enam kui 100 lasteaeda üle Eesti.

Tamo Vahemets, kes on aastaid kaasa rääkinud väga erinevates turvalisuse ja ohutusega seotud valdkondades on Aga Mina projekti ühe eestvedajana andnud hindamatu panuse, tuues kokku erinevad ametid nii riigis kui erasektoris ja innustanud kõiki osapooli ühise eesmärgi nimel toimetama.

“Lasteaedadega koostöö on täna kindlasti suurimaks ja olulisemaks eesmärgiks õige sihtgrupini jõudmisel. Siit edasi on juba oluliselt lihtsam kõnetada nii lastevanemaid, vanavanemaid ning tervet perekonda,” märkis Ain Saare.

Tema sõnul on projekti meeskonnal plaanis ka edasi areneda ning nende soov on jõuda mitte ainult lasteni, vaid ka nende vanemateni: “Olukordi, kus lapsed joovad näiteks torusiili või neelavad alla pesugeeli kapslid on murettekitavad juhuses ja tagajärjed võivad olla väga kurvad, tervisekahjustused terveks eluks. Ohutusega tegelemine ja sellest rääkimine lastega, vanematega on ülivajalik, meie teeme seda mängides.”

Lisaks on omaette eesmärk vanematele selgitada, et nende igapäevane käitumine annab eeskuju ka lapsele. “Lasteaias õpetame lastele, kus ja kuidas tuleks teed ületada, kuid ikka näen linna peal liikumas neid vanemaid, kes vales kohas teed ületavad. Siiski loodan, et neid olukordi jääb aina vähemaks ning lapsevanemad toetavad meie õpetusi oma positiivse eeskujuga,” ütles Anne Ööpik.

 

Fotod ja tekst:
Kristina Kukk
Lihula Teataja toimetaja

 

Varasemalt samal teemal:
Lihula lasteaed sai kingituseks “Aga Mina” põrandamängu