Täna toimub rahvusvaheline noortepäev, kus sel aastal on fookuses noorte osalemine kogukonna tegemistes.  Sellega seoses võtsime meie, kolm hakkajat noort, kes kuuluvad koolilehe “Tikker” toimetusse, Kristi Märgilt üheks päevaks valla uudisteportaali teatepulga üle ning edastame ise Lihula uudiseid.

Enne, kui asume tänaseid lugusid kirjutama, tutvustame teile, kes me oleme ning vastame olulisele, täna teemasse minevale küsimusele, “Miks meile meeldib kirjutada?” 

Nagu on öelnud üks inglise romaanikirjanik William Makepeace Thackeray – „Inimeses on peidus tuhandeid mõtteid, millest tal pole enne sulepea kättevõtmist aimugi.“ Just, täpselt! Nii see on! Liitusin kooli ajalehega aasta tagasi ning mul ei olnud aimugi, kuhu ma jõuan tänaseks.

Olen teinud inimestega intervjuusid ja niisama jutte, ja seda juba nii noorelt. Sellega seoses olen saanud väga palju positiivset tagasisidet ja just see innustabki mind kirjutama. Ma võtan endale sellised väljakutsed, et algul ise ka ei usu, aga nüüd olen tohutult õnnelik, et seda teinud olen.

Tänane päev, see tähendab palju. Olla Lihula Teataja toimetaja, see on midagi uskumatut. See on midagi, mille jaoks ei ole sõnu! Ma olen väljavalitu, ma olen selle üle uhke ning teen seda suurima hea meelega nii palju, kui oskan.

Ma ei võta kunagi kirjutamist kui kohustust, vaid teen seda omast vabast tahtest.
Leia Sinagi omale sulepea ning imestad, mis Sinus peidus on!

Katrin Veek (14)

Miks mulle kirjutamine meeldib? Hea küsimus!
Ausalt öeldes – pole aimugi, kuid ma arvan, et kirjutamise ilu ja võlu peitub minu jaoks kahes asjas. Eelkõige vast selles, et sõnadega on võimalik väga palju mängida, kuid samal ajal pugeda inimeste mõtetesse ja südametesse ja seal nö mägesid liigutada.

Lisaks jõuab minuni suur hulk tagasisidet, milliseid positiivseid emotsioone minu kirjatükid inimestes on tekitanud. Kõik see tekitab ülihea ja mõnusa tunde, mida on väga raske kirjeldada, aga see on see teine põhjus, miks mulle meeldib väga kirjutada.

Svea Stahlman (15)

Miks mulle meeldib kirjutada, miks üldse kellelegi meeldib kirjutada? … Mõne jaoks on see ühtmoodi, mõni arvab teisiti, põhjuseid on mitmeid. Kuid kindlasti ei ole tegemist tühipalja tegevusega – kirjutamine on üks kaunitest kunstidest. Kas see võib olla põhjus, miks ma kirjutan? Kas see võib olla seetõttu, et kirjutades loon ma tegelikult kunsti?

Kui nüüd mõtlema hakata, võiks arvata, et see ongi see põhjus. Kuid … see oleks valetamine. Sõnad võivad valetada, kirjutistel ei pruugi olla mingit tõepõhja all. Ning alles hiljuti kuulsin kedagi tarka ütlemas, et sõnadel on tegelikult väga suur jõud. Kas see võib olla tähekombinatsioonide võimas võime panna inimesi mõtlema midagi muud, mis mind paelub? Tõenäoliselt siiski mitte.

Kuid siiski paelub mind kirjutamise juures miski muu. Samas … see ei ole mulle hobi ega huvi – sedasi klassifitseerimine ei tundu õige. Mulle ei meeldi kirjutamine. Ma armastan seda kunsti, seda võimsat jõudu. See on sama loomulik kui hingamine, osa minu elust. Võib-olla ma ei peakski otsima põhjust, miks mulle kirjutamine meeldib? Võib-olla ei ole sellele küsimusele vastust ning pole ka vaja?

Seda tunnet, mis mind kirjutades valdab, võiks kirjeldama jäädagi, teha seda lausa tunde järjest, pausi pidamata. Lühike kokkuvõte ei oleks piisav. Kuid seda kirjeldust seoks üks mõte, üks tunnusjoon, üks pealkiri – kirjutamine on terapeutiline. Kirjutamine ei ole lihtsalt tähtedest ühtsete tervikute või suuremate üksuste moodustamine. Ükskõik, kuidas inimene kirjutab, tema isiksusest jääb tekstis jälg. Tema sisemus tõuseb esile.

Ning kas see pole justkui teraapia? Igas kirjutatud lauses peegeldub tegelikult enda hing, enda usk, enda lootus, enda piin, mis kokku ongi see inimene ise. Sõnu ei panda ritta lihtsalt niisama; me kirjutame hingega. Iga inimene, kes seda mõistnud ja kogenud on, võib öelda, et kirjutades vabanebki inimene sellest, mis tema sees peidus oli. Justkui oleks kirjutamine avanud sinu puuri ukse ja andnud loa lahkuda sellest vangikoopast täis ahelaid, mis sind enne hoidsid.

Kas vabanemise tunne ongi see, mille pärast ma kirjutan? Ma ei ole kindel. Kuid tõenäoliselt.

Erik Mikkus (16)

Samal teemal: Homsel noortepäeval on Lihula valla infokanalid koolilehe ajakirjanike päralt