Loading... (0%)

Kuidas Lihula rahvas Madridi jalutas…

17 november 2015

…ehk just sellise vahemaa, umbes 3800km, on inimesed napi 3,5 kuu jooksul läbinud Lihula discgolfi rajal. Kokku on rada läbitud 2679 korda ja selle jooksul on kulutatud umbkaudu 761 820 kalorit, nii et kamba peale oleme ilmselt kevadeks jõudmas järele Lihulast pärit Meigo Märkile, kellel on praeguseks läbitud üle 7000km.

DSC_7266-viKõigepealt lõi jumal taeva ja maa…

Ma nüüd ei oska öelda ajaliselt, kas maa ja taeva loomine klapib meie universumi vanusega, aga igatahes 13,5 miljardit aastat Lihulas discgolfi väljakut ei olnud. Vahemärkusena võib öelda, et Lihulas elavad eriti tublid naised, nii talgutest osavõtu, ürituste fotojäädvustamise, kui ka mängimise suhtes annavad meite naised paljude teiste piirkondade naistele silmad ette.

Teadagi, kõvema iseloomuga naiste puhul võis taldrikute pildumine koduses keskkonnas juba varemgi esineda ja esimesed korvid Lihulas ilmselt asusid kraanikaussides. Seda me ei saa aga kindlalt väita ja seetõttu tuleb leppida tõigaga, et esimene discgolfi rada Lihulas valmis 2015 aasta juuli viimastel päevadel. Kes selles siis „süüdi“ on?

Lihula uus tunnuslause

Kes internetis Lihula teabekanaleid jälgib, teab et Lihula otsib endale tunnuslauset. Usun et ka Lihulale sobiks tunnuslauseks „Heade mõtete linn“, kuid kahjuks on Tartu selle juba võtnud ning tundub et õigusega, sest hea mõtte importijaks Lihulasse oli endine vallasekretär, Tõnis Veltmann.

Idee pani idanema aga seltskond, kes juba püsivamalt Lihulas resideerub. Indrek Rajamets, kes küsis esmase hinnapakkumise ja Uku Ehasalu, kelle ideest hakkas juba midagi konkreetsemat vormuma ning vormimist jätkab.
Ta ka juba ettevõtlusvaldkonnas, kuna tema ja Martin Volli loodud ettevõte Discbirdie OÜ oli suureks toeks Lihula raja valmimisel. Samuti on Discbiride OÜ’l valmimas netipood ning rada on üles pandud ka Tallinnas, Maarjamäel.

…ja siis hakkasid inimesed tegutsema

Oli talvine aeg – jaanuari keskpaik – kui kuulsin korvpallitrenni järgselt arutelu kooli direktor Janar Sõbra ja Uku Ehasalu vahel, kes rääkisid midagi KOP taotlusest ja discgolfist. Olin antud alast ainult kuulnud ja mitte kunagi mänginud, aga Mõisamäe efektiivsemast kasutamisest olin juba varemgi mõelnud (footgolfi nimelise mängu ja jooksuradade kontekstis).
Külm aeg, lahkudes panin mütsi pähe ja seal oli mõte sees, sai hakatud uurima ja mõtlema. Edasi läks juba libedalt. Saime kokku, seltskonnaga, kes varem mänginud ja hakkasime siis ühel laupäeval plaani pidama.

Raja esimene versioon

DSC_7100-viRaja esmase versiooni paika panijateks olid: Tõnis Veltmann, Uku Ehasalu, Indrek Rajamets, Ivar Rajamets, Aimar Alesmaa ja Mart Urb. Järgneva sammuna sai mindud nõu küsima valda, kus arendusnõunik Margus Källe ning keskkonna-ja maaspetsalist Helen Mihkelson andsid häid näpunäiteid, kuidas edasi minna.
Ja edasi me läksime, sai koostatud eelprojekt ja esimene radade kaart. Radade asukohale nõusoleku saamiseks esitasime need Keskkonna – ja Muinsuskaitseametile.

Kooskõlastused käes, nüüd oli vaja veel vaid raha. Kui hinnapakkumised koDSC_7265-virvide ostmise tarbeks võetud, selgus et ega raha korvide ostust eriti üle ei jäägi ning suur osa tööst tuleb teha ise.
Siin tuli meile appi Lihula Lions Klubi, kes lubas maksta omaosaluse ja andis sellele lisagi.
Kuna iga „mats“ KOP’ist raha küsida ei saa, tuli seda teha MTÜ Lihula Valla Spordiklubi kaudu. Spordiklubi esindaja antud projektis oli Katrin Lehtpuu, kelle abi antud projekti ellu viimsel oli nii kogemuse, kui ametkondadega suhtlemise näol väga suur.

Muinsuskaitse kooskõlastus

Rada sai mitmel korral ümber tehtud, järgides Keskkonnaameti ja Muinskuskaitse soovitusi ning tänu Kalli Petsile ja Helle Rennule sai rada ja pargi valitsejate silmis sellise väljanägemise ja kujunduse, et looduslik ja ajalooline pärand jääks kahjustamata.
Projekteerimise juures tuleb ära märkida kindlasti Cardo Jurs, kes andis oma mobiilse korvi, mida kasutades sai rada nii korduvalt läbi mängitud kui pildid projekti tarvis.

Poole odavamalt kui muidu

Korraldati mitmeid talguid, võeti maha võsa, toodi Tallinnast kunstmuru matid. Suures osas jäi entusiastide tuumik samaks, samas laienes veelgi, ning oma abikäe osutas „Teeme ära!“ talgute raames Atmar Lobja, kes talgud organiseeris, tehnika ja toiduga varustas ning tänu millele sai võssa kasvanud viinaköök varjust välja toodud.

Lihula discgolfi rada sai valmis umbes poole odavamalt, kui seda on saanud enamik Eesti radu ja seda just tänu kohalike entusiastide panusele. Olgu need nimed ära märgitud ja igaveseks ajalookroonikatesse kantud: Janar Smõtškov, Ivar Rajamets, Tõnis Veltmann, Indrek Rajamets, Aimar Alesmaa, Madis ja Martin Sibul, Uku Ehasalu, Cardo Jurs, Liset Kuusik, Jaak Kastepõld jt, kes osalesid talgutel, andisid oma tehnikat, paigaldasid tiialasid, mõtlesid ning aitasid muul moel kaasa. Kõik panustasid ka üksjagu oma isiklikku raha.

Ja siis hakkasid nad mängima ja neid tuli juurde…

Ühel ilusal juulikuu päeval, milleks oli 25. juuli, said korvide paigaldustööd valmis ja sai teha rajal esimesed ringid. Lõpuks saabus päev, mil ei pidanud mängimseks sõitma enam Paliverre, Pärnusse, Jõulumäele, Keilasse või mujale.

Oli olemas täiesti oma rada. Ja inimesed hakkasid mängima ja neid tuli juurde. Nad on mänginud palju ja nad on kõndinud ja looduses viibinud palju, kohe väga palju. Enne raja valmimist arvasid nad, et Läänemaa nädalavõistluse sari tuleks käima lüüa nagu see on paljudes maakondades Eestis ja seda nad ka tegid – praeguseks on toimunud 15 nädalavõistlust, milles on osalenud kokku 104 erinevat inimest ja võistluste raames on Lihula ja Palivere radu läbitud 768’l korral.

Ja need, kes tulid juurde, tulid appi…

Mõisamägi on järjest avaram ja vähem võsastunud, kahe tulevase raja koridorid on puhastatud ja töö tulevastel nädalavahetustel jätkub. Nendel, kes on käinud tööd tegemas, on ka nimed ja nad on tublid: Jaak Kastepõld ja Ilona Kastepõld lasteDSC_7153-viga, Janar Smõtškov, Katrina Ihermann, Kari Kallioniemi, Priit Raud, Liset Kuusik, Anne Ööpik, Evelin Kappak, Riin Oosim, Andrus Ihermann, Andero Polberg, Henry Põld, Karel Üksvärav, Andry Raudkivi, Margus Källe, Oliver Koppel, Renee Pärnpuu, Joosep Bork, Karl Tšekejnuk, Reno Mark, Reilo Mark ja ehk keegi veel, keda mitte just kõige noorem pea ehk enam mäletada ei suuda.

Mängijaid on veel rohkem ning rada on väisanud ka sellised Eesti tippmängijad nagu Marko Narits, Markus Dvinjaninov, Taavi Kallas jt.

Suund täismõõtmetes raja poole

Nüüd mõtlevad need aktivistid sellest, et rada võiks olla täismõõtmetes, nad on läbirääkimisi pidanud teiste linnuse mäge ümbritsevate kinnistute omanikega ning saavutanud suusõnalised kokkulepped Mika Pieti ja Arti Arakasega, et laiendada park 18-rajaliseks ja nad on pargi laiendamiseks korraldanud kahed talgud, esimese „Lions klubi“ eestvedamisel ja teise läinud pühapäeval oma algatusel.

Läänemaa nädalavõistluste sari ei plaani otsi kokku tõmmata ja jätkab praegusel kujul vähemalt aasta lõpuni, et järgmisel aastal edasi minna. Lisaks sellele on toimumas üle-eestiline discgolfi talvesari nimega „KÄPIK“.

Võistlussarjal on 12 osavõistlust ja 2016 aasta 9. jaanuaril toimub osavõistlus Lihulas. Kui pargi saab täismõõtmeliseks disgolfi pargiks (18 rada), on plaan korraldada ka Lihula Open. Suur osa eeltöödest on tehtud ja raja esmane plaangi välja mõeldud, kuid vajab veel kooskõlastamist maaomanike ja ametkondadega.

Raha meil loomulikult selleks väga ei ole, sestap on igasugune abi teretulnud. Ilmselt selle raja me siiski laiendatud saame, kuid sinna juurde käib ka selle hooldamine, plaanime taotleda Kohaliku omaalgatuse projekti raames kevadvoorus taas 2000€.

Kui see õnnestub, siis üritaksime sel korral taotleda raha, mitte niivõrd korvide ostmiseks, kuivõrd valmis oleva raja hoolduskulude kahandamiseks. Ostom OÜ on lubanud meid toetada puidumultšiga, kuid ilmselt on terve raja katmist ühelt toetajalt ehk palju oodata. Sestap plaanime võimaliku KOP toetuse eest soetada puidumultši ja ehk tiialasid ette vamistada.

Kohalike ettevõtete nimelised korvid

KorvKust tulevad korvid? Siinkohal on meil üleskutse kohalikele ettevõtjatele. Kui on ettevõtjaid või üksikisikuid, kellel peaks olema umbes 200€ vaba raha, siis on võimalus osta Lihula raja arendususeks korv (kokku läheks vaja kümmet korvi).

Mis selle eest saab? Kanname korvile või rajakaardile Teie ettevõtte logo või üksikisikust toetaja nime ja avaldame toetajate nimed kohalikes teabekanalites – lisaks saab Mõisamägi korda, seal kus on discgolfi rajad ja maha saab panna puidumultši, seal saab ka joosta, suusatada või lihtsalt jalutada.

Korv on Teie oma, aga valla spordiklubiga sõlmime lepingu, et korvi päris ära viia ei tohi – valla spordiklubi võtab selle nö rendile. Lubame, et korraldame võistlusi ja toome rajale rohkem inimesi väljaspoolt maakonda. Potentsiaalsetel toetajatel palume ühendus võtta e-maili teel aadressil: dwideng@gmail.com

.…tahavad paremaks saada

1

Nad tahavad paremaks saada nii disgolfi mängijatena kui kohaliku elu edendajatena. Ei saa eeldada, et riik ja vald jõuavad kõik ära teha – tuleb ikka ise käed külge lüüa ja ühiste eesmärkide nimel tegutseda. Praegu on eesmärgiks discgolfi rada, kuid kindlasti on ka paljudel teistel eesmärke ja ideid, mida välja käia ja mille teostamiseks on abikäsi vaja.

Ilmselt tuleb nii mõnigi discgolfi mängija appi, kui on vaja mõnda muud ideed realiseerida.

Kristjan Liiv

Fotod: Liset Kuusik

Kristi Märk - post author

No other information about this author.