Lihula Lionsite traditsiooniline grillsöe valmistamise aktsioon.
TV3 uudis: Lihula Miil
Laadamelu Lihula linnusemäel
31. mail toimus Lihula linnusemäel meeleolukas kevadlaat, mille korraldas Lihula kultuurimaja ning kuhu oli kohale tulnud laada senise ajaloo rekordarv müüjaid.
“Kui eelmisel aastal jäi müüjate arv sinna 40 kanti, siis tänasele laadale oli end registreerinud 60, kuid koos käsitöölistega oli lõpuks kohal umbes 80 müüjat,” ütles kultuurimaja direktor Tiina Lobja, lisades, et Facebook ning laadakaup.ee portaal, kus Lihula laadal oli pea 1800 vaatamist, aitasid palju kaasa.
Laada külastajad, keda oli tulnud nii kaugemalt kui lähemalt, olid positiivselt üllatunud. “Nii palju kaupa. Väga äge laat. Terve plats on ju täis,” olid külastajate kommentaarid. Pole teadnudki, et Eestimaal niisugune ilus koht, kus selline võimas kultuurimaja ja mõisakompleks, meie jaoks on see suur ja tore üllatus,” jagas enda muljeid vanapaar, kelle jaoks oli kevadlaadale tulek esimene kord Lihulasse sattuda.
Kuigi eks müüjate arvates võiks ostjaid alati rohkem olla, jäid enamik siiski rahule. “Ajastus oli hea, samal ajal ei olnud teisi suuremaid laatasid ning hilise kevade tõttu mõtlevad inimesed alles praegu taimede istutamise peale,” kiitis kapsa-, tomati- ja lilletaimede kaubelnud proua. “Mul esimene kord Lihulasse laadale tulla ning kui aus olla, siis ei oodanudki, et nii hästi läheb,” ütles Muhetalu peremees, kes müüs suitsuliha ja -vorsti.
Vaatamata sellele, et ilm oli tuuline, soosis ilmataat laadalisi ning esimesed vihmapiisad tulid taevast alles poole kahe paiku, mil mitmed müüjad olid nagunii hakanud oma kaupa kokku pakkima.
Muusikatuba Päevalill lõpetas hooaja kevadkontserdiga
Muusikatuba Päevalill pani selle hooajale meeleoluka ja väärika punkti 23. mail toimunud kevadkontserdiga, kus astusid üles nii väiksemad kui suuremad muusikasõbrad.
“Enamik Muusikatoas käijaid soovisid esineda õpitud laulude ja pillilugudega oma perele ja lähedastele. Rõõmu tundsid sellest nii esinejad kui ka kuulajad. Möödunud hooaeg oli tegus. Kasvas Muusikatoas käijate arv ja ma ise juhendajana õppisin erinevatel täienduskoolitustel juurde palju uut ning huvitavat.
Kevadel sai Lääne Maavalitsusele esitatud taotlus toetuse saamiseks pillide ostmiseks. Tänu kohaliku omaalgatus programmi toetavale otsusele saab sügisest Muusikatoas mängida juba uutel pillidel.
Soovin kõigile ilusat suve ja taaskohtumiseni sügisel Muusikatoas Päevalill!”
-Piret Paabo-
Lisainfo: http://paevalill.ee/
Fotod: Erakogu
Lihula muusikakooli uue õppeaasta katsed
27. mail toimunud kevadkontsert-näitus lõpetas Lihula muusika- ja kunstikooli õppeaasta. Kuna iga lõpp ei ole muud kui algus uus, toimuvad juba järgmisel nädalal katsed muusikakooli põhiosakonda astumiseks.
Muusikaosakonnas on võimalik õppida klaveri, akordioni, viiuli, kitarri, puhk- ja löökpilli erialal. Muusika põhiosakonda soovija (vanuses 7-12) peab edukalt sooritama vastavad katsed, mis toimuvad 1.juunil 2015 kell 17.00 Lihulas Tallinna mnt.25 teisel korrusel.
Kunstiosakonda astujatel (vanuses 10-13) katseid ei ole, on septembri-kuine katseaeg. Õppimine kunstiosakonnas sisaldab joonistamise, maalimise, kompositsiooni, vormiõpetuse ja kunstiajaloo tunde.
Lapsevanemal esitada õpilase sünnitunnistuse koopia ja täita koolis avaldus-ankeet.
Õppetasu suuruseks
põhiosakonnas on 76,8 EUR ja
vabaklassis 134,4 EUR õppeaastas.
Vabaklassi (nii muusikas kui ka kunstis) on võimalik õppima asuda sõltumata east ja katseid õppima soovijatele ei korraldata.
Lisainfo
tel. 56465792 või
http://97969.edicypages.com/blog/ootame-uusi-opilasi
“Pärnumaa Õnnemuster” valmis Ulla Helin-Mengeli käe all
23. mail Lavassaare staadionil toimunud rahvatantsupeo “Pärnumaa õnnemuster” idee kavandi autoriks ja üldjuhiks oli Lihula vallast pärit Ulla Helin-Mengel.
Ulla on enda ideekavandi kohta öelnud nii: “Öeldakse, et õnn peitub väikestes asjades ja neist peab oskama rõõmu tunda. Olgu see siis töö, hea tervis, sõbrad, pere, meelerahu, tantsimine või kodukoht nagu Pärnumaa. Iga tantsija oma tantsurõõmuga saab olema killuke Pärnumaa õnnemustrist.”
Tantsupeol tantsis 2100 Pärnumaa tantsijat ja võimlejat. Esitamisele tulid mitmed uued tantsud ning 3 spetsiaalselt selle peo jaoks loodud muusikapala. Rahvatantsupeo sümbol oli kaheksakand ehk õnnetäht. Tantsijad ja võimlejad tantsisid selle motiivi joonistena mustrisse.
Ühe soolopaarina tantsule Upa-upa upukene lõi kaasa ka MTÜ Vanamõisa Külade Ühenduse juhatuse esinaine Karmen Kruus koos poja Kregoriga.
Uudise päises kasutatud õnnemustri foto: Rein Holtsmann
Kohaliku omaalgatuse programm
Kuigi kohaliku omaalgatuse programmi kevadisse taotlusvooru esitati projekte pea kaks ja pool korda rohkem kui oli jagatavat raha, on Lihula rahval põhjust rõõmustada.
Nimelt, suurima võimaliku toetuse ehk 2000 eurot said 8 projekti, nende seas ka kaks Lihula oma. Rahastuse sai nii LIHULA SPORDIKLUBI discgolfi raja loomise kui ka MUUSIKATUBA PÄEVALILL muusikariistade soetamise projekt.
Tuhande eurose toetuse, mida jagati välja viiele projektile, saajate hulgas on ka KESKAEGNE LIHULA, kes taotles raha ajalooraamatu tarvis.
Tublid olete, jääme huviga ootama, mis nende vahvate ettevõtmiste tulemusel sünnib 🙂
“Öös on muusikat” tõi Lihula muuseumisse täismaja
16. mail toimus Lihula muuseumis, nagu ka paljudes teistes muuseumides üle Eesti, muuseumiöö “Öös on muusikat”. Lihula muuseumi õhtune programm oli tihe ning meeleolukas ja rahvast üle ootuste palju.
Registreerimislehtedelt võis lugeda, et külalisi, keda käis kokku umbes 150, oli tulnud ka kaugemalt: Tallinnast, Ristilt, Kullamaalt, Pärnust, Paidest, Tapalt, Märjamaalt, Tartust. “Ma lootsin, natuke isegi kartsin, et tuleb palju rahvast, ja tuligi, kuid õnneks hajus see mass niimoodi mööda maja laiali, et kõik mahtusid kenasti ära,” ütles Lihula muuseumiöö korraldaja Maarja Jõevee.
Laulu, pillilugude ja tantsuga esinesid Metsküla Algkooli lapsed, kes suure aplausiga tagasi plaksutati. Lisaks musitseerisid ning rääkisid lugusid oma pillidest lõõtsanaised Märjamaalt. Regilaulust rääkis Mari Sarv, kelle eestlaulmisel toimus ka ühine regilaulude laulmine.
Pärnu naisansambel “Naiste rõõm”
Südamliku ja meeldejääva kontserdi andis Pärnu naisansambel “Naiste Rõõm”. Tegemist on sõpradega, kellele meeldib laulda ning kes niimoodi avalikult astusid üles esimest korda.
“Maarja kutsus ning me kohe tulime. Ja tore on, et tulime, sest publik oli nii soe ja armas ning teie mõisa saali akustika on suurepärane,” olid naised peale Lihulas antud kontserti positiivselt meelestatud.
Lisaks said muuseumiöö külastajad osa järgmistest näitustest:
* Muuseumi püsiekspositsioon
* Madli Roosiorg-Kirchoffi graafika
* „Kelmikas aluspesu“ – ajalugu ja tänapäev
Kelmikas aluspesu
Täna ava
tud näituse “Kelmikas aluspesu” puhul on tegemist suure meeskonna ühise panusega. Avalikus tänuavalduses, mis näituse ukse peal ripub, on üleval järgmine nimekiri: Hanila muuseum, Rõude külaseltsi muuseum, Lihula kultuurikeskus, Made Uus, Angelika Puda, Marje Hinsberg, Jüri Hinsberg, Maie Roos, Mai Jõevee, Maanus Jõevee, Eda Aavik, Elle Aavik, Maret Elismäe, Mai Sarv, Virge Palusalu, Viktor Stepin, Maks Ost, Ain Saare.
Suur tänu teile!
“Lisaks on suur rõõm, et kõik Lihula valla ettevõtjad, kelle poole seoses Muuseumiöö korraldamisega pöördusin, olid lahkesti nõus koostööd tegema.
Minu eriline tänu läheb järgmistele inimestele: Andres Habak, Aldo Vaan, Toomas Laos, Piia Saak, Kersti Ajaots ja Kaja Kivisalu, Tiina Lobja, Marika Mann, Larissa Mandel ja Mati Mandel,” lisas seda ettevõtmist vedanud Maarja Jõevee lõpetuseks.
Lihula koolinoorte Eurovisioonil tehti ajalugu
Realistid elavad ja toimetavad olevikus.
Visionäärid maalivad meile pildi tulevikust
Lihula Eurovisiooni kolm peakorraldajat Eliise Tiidussalu, Epp Sillukse ja Heini Heinlaid on võimekad visionäärid, kes unistasid julgelt ja piirideta ning olid nõus enda visiooni teostamise nimel meeletult tööd tegema. Nende kolme noore eestvedamisel ja Lihula Gümnaasiumi koolipere ning kogukonna abiga sai teoks midagi uskumatut.
Nimelt toimus Lihula kultuurimajas esimest korda ajaloos sündmus, millest sai osa peaaegu neljakohaline arv publikut. Seda kõike tänu sellele, et koostöös Haapsalu kolledži rakendusinformaatika tudengitega loodi võimalus Eurovisooni jälgida ka veebiülekande vahendusel.
Õhtujuhtideks Noorteparlamendi juhatuse liikmed
Kogu sündmuse tehnilise produktsiooni eest vastutanud Heini Heinlaid töötas nii ööl kui päeval ning otseses mõttes viimase minutini, et Lihula Eurovisioon saaks just selline nagu see lõpptulemusena sai. Eesmärk oli lihtne – teha endast kõik, et sündmus saaks nagu päris Eurovision. Endale ei andnud armu ka ei õpetajad ega klassikollektiivid, kellelt tulid etteasted ning sündmuse sisuline pool. Omalt poolt pingutati ning esinemisnumbreid lihviti viimase sekundini.
Eurovisiooniga samal päeval juhtisid Eesti Noorteparlamendi juhatuse esimees Eliise Tiidussalu ning aseesimees Roger Tibar Talllinnas istungit. Mõned tunnid peale istungi lõppemist astusid mõlemad noored õhtujuhtidena Lihula Eurovisiooni lavale. See, mis edasi sai, oli kirjeldamatu ja jääb kõigile asjaosalistele veel kauaks ajaks meelde. Lihula kultuurimaja, kus ei olnud ühtegi vaba kohta, täitus naeratavate nägude, aplodeerimise ning ahhetustega, mis jätkusid järellainetusena, kui peale pidu hakkasid sotsiaalmeedia vahendusel levima esinemiste videoklipid ning fotogaleriid.
Rahvusvaheline mõõde ning tasemel žürii
Lihulas toimunud Euroopa Noortenädala väliskülalisteks olid Moldovast, Hispaaniast ja Saksamaalt pärit Euroopa Vabatahtliku Teenistuse vabatahtlikud, kes tutvustasid noortele erinevaid rahvusvahelisi võimalusi ning lõid kaasa Eurovisiooni korraldusmeeskonnas.
Rahvusvahelist mõõdet aitasid luua ka Lihula Gümnaasiumi Erasmus+ strateegilise koostööprojekti “Healthy European Youth” 8 partnerriigi noored, keda kutsuti üles jälgima Lihula Eurovisiooni otseülekannet.
Žürii koosseis oli aukartustäratav: Moldovast pärit Elena Marcu, mitmekülgne Karel Rahu, Lihula vallavanem Varje-Ojala Toos, grimmikunstnik ja teleseriaali “Pilvede all” tegevprodutsent Merli Kutsar ning end paljude kuulajate südametesse laulnud Rolf Roosalu. Lisaks kuulus žüriisse ka päris Eurovisionil esinenud artist. Nimelt oli kohal eelmisel aastal koos Tanja Mihhailovaga tantsinud, Lihulast pärit Argo Liik. Publiku lemmiku selgitamiseks korraldatud rahvahääletuse komisjoni esimeheks oli Lihula vallasekretär Ermil Miggur.
“Kui mind kutsuti siia üritusele, siis tõttöelda ei osanud ma mitte midagi oodata, kuid pean ütlema, et ma olen väga-väga üllatunud, et ühes Eesti väikses linnas tehakse nii ägedat ja suurt üritust,” ei olnud Rolf Roosalu tunnustavate sõnadega kitsi.
Õpilased peavad saama teha 21. sajandi asju
“Jah, me oleme ääremaa, aga toimekas ääremaa. Elame 21. sajandil ja meie kooli õpilased peavad saama teha 21. sajandi asju,” väljendas Lihula gümnaasiumi direktor Janar Sõber oma veendumust. “On ju meie lõppeesmärk kasvatada kodukanti oluliseks pidavaid maailmakodanikke, kes saavad kõikjal hakkama.”
“Mitte kusagil mujal ei ole sellist kooli ja direktorit nagu meil. Ta suudab meid julgustada ja motiveerida ning meie käekäik ja võimalused lähevad talle päriselt korda,” ütlesid Eurovisiooni korraldajad Epp Sillukse ning Eliise Tiidussalu kui ühest suust. “Selle kooli vilistlase ja fännina aitan korraldada sündmust, mis polnud ainult sõnade järgi suur, vaid mis tuli ka tegelikult suur,” lisas kolmas peakorraldaja Heini Heinlaid, kelle vastutusalas oli tehnilline produktsioon.
Noortele olid toeks ning Eurovisiooni korraldusprotsessi aitasid koordineerida kooli huvijuht Hilje Tammaru ning Lihula valla info- ja arenguspetsialist Kristi Märk.
Professionaalne meeskond ja lugematu arv panustajaid
Tehniliselt aitas sündmusel teoks saada Asso Niin, valgusefektide osas tuli appi Tiit Maivel. Otseülekande režissööriks oli Indrek Viiret, juhtoperaatoriks Henry Viiret. Operaatoritena olid kaamerate taga Kevin Laanemägi, Jaan Koppe, Maris Esko, Ragne Nikkel ja Rudolf-Gustav Hanni. Intervjueerijate rollis tegid särava etteaste Kuldar Veek ja Ainar-Sten Junker. Otseülekandeks piisavalt kiire internetiühenduse tekitas Läänemaa ettevõte OÜ ProDigi. “See on ju meie enda kodukoha areng, millele seeläbi kaasa aitame,” kommenteeris juhatuse liige Markko Salm. Kõigile etteastetele eelnenud, varasemalt salvestatud postkaardi idee sündis koostöös õpilaste, klassijuhataja ja korraldustiimiga.
Korraldajate tänusõnad lähevad kõigile kümnetele ja kümnetele inimestele, kes nõu ja jõuga panustasid ning sel sündmusel teoks saada aitasid. Suur tänukummardus läheb ka Lihula Eurovisiooni toetajatele: SA Archimedes Noorteagentuur, Lihula Gümnaasium, Lihula vallavalitsus, Lihula kultuurimaja, Lihula Muusika- ja Kunstikool, OÜ ProDigi, Lihula TÜ, AS L&L, OÜ Narma, Kauplus LOOTUS, Lihula Leib OÜ, AS Räpina Paberivabrik, Jaak Kastepõld, Europe Direct Läänemaa, Tegude Kalender, OÜ Rannarootsi keskus, OÜ Vanalinna Bowling, Fra Mare Thalasso SPA.
Kasulikke linke
Vaata kõiki etteasteid SIIT.
Publiku lemmikuks valitud ettaste on nähtav SIIT.
Eelinfo: Lihulas tuleb reedel suurejooneline Eurovisoon
Hilisem järelkaja: Galerii: Värsked pildid ja täispikk video Lihula Eurovisoonist
Lihula ja Kirbla rahvariietega postmargid
14. aprillil anna
b Eesti Post välja kaks Läänemaa rahvariietega postmarki, millega tähistatakse Eesti Rahva Muuseum 106. sünnipäeva. Lihula rahvariietega postmargi nominaalväärtus on 55 senti ja trükiarv 60 000. 40 000 tiraažiga Kirbla rahvarõivaste postmargi nominaalhind on 1.20.
Mõlemad postmargid kujundas Mari Kaarma. Postmarkidega koos ilmub homme esimese päeva ümbrik, lüüakse vastavat eritemplit ja antakse välja maksimumkaart.
Esimese päeva ümbrikul on osa Kirbla naistesärgi rinnalapi ristpistetikandist ja esimese päeva templil on kujutatud Lihula ja Kirbla tikitud seelikutel kõige sagedamini esinev motiiv.
Lilleliste tikitud seelikute mood tekkis Lihulas 19. sajandi lõpul. Alguse sai see vaipade kaunistamisest lilltikandiga ehk roosimisest. Roositud vaibad levisid mujalegi, aga roositud seelikuid tehti vaid Lihulas ja naaberkihelkonnas Kirblas.
19. ja 20. sajandi vahetuse Lihula ja Kirbla rahvarõivad on äravahetamiseni sarnased, sageli samade meistrite tehtud. Varem kooti triibulisi, ruudulisi ja lapilisi seelikuid, neid kanti ka samaaegselt lillelistega. Üks lapiline seelik on näha Lihula tüdruku seljas postmargil. Lemmikvärv oli uuemal ajal säravpunane, leidub siiski ka näiteks tumedamale punasele ja eresinisele kangale tikitud seelikuid.
Tähelepanu äratab veel ehete rohkus, vahel oli kogu rind rahadega kaetud. Abielunaiste mütsid olid laia pitsi ja laiade ning pikkade lintidega. Põllekangaks kasutati sageli kardinapitse. Lihula ja Kirbla särkidel on hästi laiad kätised. 19. sajandi lõpul hakati särke kaunistama punase ristpistetikandiga. Eriti uhked olid peigmeeste särgid.
Muidu kandis aga Läänemaa mees tollal üsna linlikku ülikonda, moepeakatteks oli terves Eestis nokkmüts.
Allikas: Läänlane
Lihulas peeti lillkirja festivali
