Category: Ohutus

Suvi on aeg, mis noortele tähendab vabadust koolikohustustest ning rohkem aega, et koos sõpradega osa võtta erinevatest suveüritustest. Suve saabudes on politsei juba tabanud suuremaid ja väiksemaid seltskondasid noori alkoholi pruukimas ja pidutsemas nii nagu see on lubatud vaid täisealistele. Nende sündmuste valguses tasub meelde tuletada mõningad reeglid, mida järgides saab sügisel suvepuhkust meenutada ainult hea sõnaga.

Kindlasti ei ole alkoholi tarvitamine vajalik peomeeleolu tekitamisel, suhtlemise hõlbustamisel või veel enam janu kustutamiseks kuuma ilmaga. Siinkohal on oluline rõhutada ka lapsevanema eeskuju alkoholi tarvitamisel. Uuringute abil on purustatud müüdid, et kui lapsevanem kodus oma alaealisele lapsele alkoholi tarvitamist lubab, väldib ta sellega lapse väljaspool kodu n-ö paha peale minekut. Seega tuleb kodus kokku leppida reeglid, et koduses baarikapis olevatele pudelitele kätt külge ei pandaks. Mõned reeglid ei ole mõeldud läbi sõrmede vaatamiseks, vaid loodud nimelt noorte kaitseks. Näiteks lastekaitseseaduse järgi on 1. juunist kuni 31. augustini alla 16-aastasel alaealisel keelatud viibida ilma täiskasvanud saatjata avalikus kohas kell 24.00-5.00. Kui laps jääb välja hiljemaks, tuleb juurutada head tava alati enda asukohast teada anda.

Alkoholiseaduse järgi on alaealistel keelatud alkoholi osta, omada, vallata ja tarbida, mistõttu kauplustes küsitakse alkoholi ja tubakatoodete ostmisel isikut tõendavat dokumenti. Nooremad kliendid, kellelt dokumenti küsitakse, võiksid võtta olukorda hoopis huumoriga, kui ostja müüjale noorem tundub. Samuti peavad äsja täisealiseks saanud noored põhjalikult järele mõtlema, enne kui oma sõprade palvel poest siidreid ostma lähevad, sest alkoholiseadus keelab ka alaealisele alkohoolse joogi pakkumise, võõrandamise või üleandmise. Täiskasvanu, kes alkoholi alaealistele kättesaadavaks muudab, peab endale teadvustama oma rolli selles, et noor paneb tarvitades keelatut tegelikult ohtu oma nii oma tervise, kuid halvemal juhul ka palju muud.

Alkoholi tarvitamine mõjutab aju ja närvisüsteemi sedavõrd, et kaduda võib enesekontroll ning käitumine muutub. Alkohol iseenesest ei muuda tarvitajad agressiivseks, külge kleepuvaks või ülevoolavalt lõbusaks, vaid võimendab inimese isikuomadusi. Alkohol on oma olemuselt depressant, mis selgitab hästi, miks võib mõni inimene alkoholi liigselt tarvitanuna hakata nutma, vanu asju meelde tuletama, haledaid sõnumeid saatma, tüli kiskuma või lausa füüsilist vägivalda kasutama. Suhted sõpradega sellise käitumisega tihtipeale ei parane, pigem pannakse end piinlikku olukorda või lausa naeruvääristatakse ennast. Samuti on alkoholijoobes inimese reaktsioonikiirus madal, tekivad raskused ajas ja kohas orienteerumisega. Kontroll oma keha, taju ja mõtlemise üle häirub ning inimene võib sattuda õnnetuse ohvriks (traumad, riskantsed seksuaalsuhted, muude meelemürkide tarvitamine lisaks jm). Kindlasti ei tohi alkoholijoobes minna ujuma!

Tõelised sõbrad hoiavad üksteisel silma peal ja hoolitsevad teineteise eest. Liigsete ülemeelikuste puhul on tihtipeale mõjusam korrale kutsumine lähedaste poolt, võrreldes tundmatute ümberseisjatega. Vältimaks hirmu, et kellegagi on midagi halba juhtunud, võiks seltskonnaga välja minnes eelnevalt kokku leppida, et pärast pidu tullakse koos koju või vähemalt antakse teada, et on kenasti näiteks takso peale jõutud.

Turvalist suve!

Karmen Raud,
Pärnumaa piirkonnagrupi noorsoopolitseinik

Juba sel laupäeval, 19. mail korraldab Lihula Gümnaasiumi 7. klass koolimaja juures Lääneranna ohutuspäeva, mille eesmärgiks on ohutusalase teabe jagamine noortele ja nende vanematele.

On saabumas suvi ning enne seda on hea üle korrata, kuidas anda esmaabi ning liigelda ohutult ja vaadata üle, kuidas käib politseinike ning päästjate töö.

Naiskodukaitse Lääne ringkonna naised õpetavad kolmes õpitoas esmaabi. Kaasas on mannekeenid ja kõiki võtteid saab üsna reaalselt ka proovida.

Maanteeamet osaleb sündmusel kahe töötoaga: näidatakse koostöös AIDE autokooliga, kuidas on mõistlik autosse asju pakkida ning kuidas pääseb välja üle katuse rullunud autost. Neil on kaasas pöörlev auto.

Koostöös MTÜga Hea Liikleja näidatakse, millised ohud kaasnevad liikluses nutiseadme kasutamisega.

Kohalik päästeamet teeb võistlusmänge ning koostöös Taebla Autoga näidatakse, kuidas liiklusõnnetuse korral lõigatakse lahti avariiline auto.

Politseikadetid tutvustavad politseinike tööd ning neil on kaasas ka politseikoer, kes tutvustab oma tööd.

Ave-Piia Rohtla

Päise pilt: Kolga kool

Täna, 14. mail algab Päästeameti veeohutuskampaania. Selle aastase kampaania põhisõnumiks  on „Hoia Silm Peal“, mis kutsub inimesi üles koduses keskkonnas olevaid ohte märkama, oma lähedastel silma peal hoidma ning seeläbi võimalikke õnnetusi vältima.

Tihti arvavad inimesed, et enamik uppumisi toimub ujumise ajal. Päästeameti ennetustöö osakonna ekspert Mikko Virkala tõi välja, et Päästeameti statistika näitab, et viimastel aastatel on koguni pooled uppumised olnud seotud hoopis kukkumistega ning leidnud aset koduses keskkonnas. „Väikelastega juhtus mullu kolm rasket veeõnnetust. Nad kõik uppusid koduses keskkonnas, kui olid jäetud vaid hetkeks järelevalveta,“ sõnas Virkala. Peaaegu kõik koduses keskkonnas toimuvad veeõnnetused on ennetatavad. Selleks on aga vaja ümbritsevaid ohte teada, märgata ja vajalikud abinõud kasutusele võtta.

Kõik veeohutusega seotud nõuanded ja info on kokku koondatud lehele www.veeohutus.ee. Hoia silm peal ka Päästeameti Facebooki lehel.

Riin Oeselg,
Päästeameti pressiesindaja

Kolmapäeval, 25. aprillil korraldas Hanila Tuletõrje Selts koostöös Pärnu Päästekeskuse ennetajatega Kõmsil ettevõtes K.MET AS kohalike töötajate palvel tuleohutuse ja esmaabialase ennetuspäeva.

Ennetuspäeval, millest võttis osa ligi 40 töötajat, õpetati kasutama nii tulekustutit kui tulekustutustekki ning andma esmaabi.

Ka ürituse korraldajad ise said kogemusi, kuidas õpitud teadmisi edasi anda.

Hanila Tuletõrje Selts ja Pärnu Päästekeskuse ennetajad tänavad kõiki, kes antud õppepäeval osalesid.

Tekst ja fotod: Tauno Tähe

Päästeamet viib 7.–11. maini läbi kontrollkampaaniat, mille eesmärgiks on kontrollida korteriühistute tuleohutust ja evakuatsiooniteede läbitavust. Iga piirkonna inspektorid valivad kontrollitavad majad ise välja ja võtavad ühistutega eelnevalt ühendust.

Tegemist on Päästeameti sellel aastal teise kontrollkäiguga kortermajadesse. Jaanuaris toimunud kontrollkäigud näitasid, et kõige suuremaks probleemiks on kortermajade trepikodades hoitavad esemed, mis on ohtlikud ja vastuolus tuleohutusnõuetega. Tulekahju korral saavad esmapilgul ohutuina näivatest esemetest takistused, mis segavad operatiivset väljapääsu. Puudustega kortermaju oli talvise reidi ajal 72%, millest 95 korral alustati ka haldusmenetlust.

Eelmiste kontrollkäikude ajal oli korteriühistutel palju küsimusi, kus ja mida võib trepikojas hoida ja kuidas probleeme lahendada. Käesoleva teate lõpus on joonis, millelt leiab vastused enimlevinud küsimustele ning saab teada, mis on korteriomaniku ja mis ühistu kohustused.

Kevadel ja suve hakul toimuvad paljudes ühistutes koristuspäevad ning üldkoosolekud. See on hea võimalus tuleohutusteemat tõstatada ja arutada näiteks võimaluse üle lapsevankrite ja jalgrataste hoiuruumi rajamiseks. Paljud korteriühistud on just kevadel otsustanud tellida suurema konteineri, kuhu saavad elanikud oma ebavajalikke asju viia. Vanematele majaelanikele tuleks seejuures kindlasti pakkuda abi, et ka nemad saaksid vajadusel oma vana mööblit või kodumasinad lasta ära viia.

Tuleohutuse teema on kõigi kortermaja elanike ühine mure, sest tuli ei tunne korteri piire.

Lauri Kool,
Päästeameti kommunikatsiooninõunik

Soojade ja päikesepaisteliste ilmade saabudes on järsult tõusnud maastikutulekahjude arv. Möödunud nädalavahetusel kustutasid päästjas ligikaudu 150 kulupõlengut, neist kõige enam, 50 Lõuna päästepiirkonnas. 

Kiiresti kasvanud maastikupõlengute arv viitab sellele, et Eestis on alanud tuleohtlik aeg. Lähtuvalt sellest määratakse Päästeameti peadirektori käskkirjaga Eesti territooriumil tuleohtliku aja alguseks 19. aprill 2018.

Tuleohtlikul ajal võib looduses tuld teha ainult selleks ettenähtud kohtades. Metsas liikujatel on lõkke tegemisel ja grillimisel soovitav kasutada riigimetsa majandamise keskuse lõkkekohti, mille asukohad on leitavad internetilehelt www.rmk.ee. Infot avalike lõkkekohtade ja grillimisplatside kohta saab ka kohalikest omavalitsustest.

Päästeamet tuletab ka meelde, et kulupõletamine on Eestis keelatud aastaringselt.

Päästeameti ohutusjärelevalve osakonna juhataja Tagne Tähe sõnul on tuleohtliku aja väljakuulutamine märguandeks, et ka väike eksimus tulega ümberkäimisel looduses võib kaasa tuua rängad tagajärjed. „Palun ole looduses tuld, grilli või sigarette kasutades hoolikas. Hoiakust „minuga ju ei juhtu“ pole abi, kui oma käitumist kriitilise pilguga üle ei vaadata. Kuival metsalusel ja maastikul saab tulekahju alguse lihtsamalt ja levib kiiremini, kui sa ette kujutada suudad,“ ütleb Tähe.

Väiksemast maastikupõlengust võib saada vaid hetkega ulatuslik ja traagiliste tagajärgedega põllu- või metsapõleng. Lõkke tegemisel tuleb nii metsas, maastikul kui koduaias järgida tuleohutusnõudeid. Lõkkease tuleb teha mittesüttivale pinnale, lõket tohib teha vaid vaikse tuulega, hoides käepärast esmased kustutusvahendid. Lahtist tuld ei tohi jätta järelevalveta, sel tuleb lasta lõpuni põleda, lõkkejäägid kustutada veega või summutada liivaga.

Täpsemat infot ohutuks grillimiseks ja lõkke tegemiseks saad küsida päästeala infotelefonilt 1524.

Liikudes meie teedel ja tänavatel, torkavad tihti silma oranzid tahvlid teede ääres postide küljes või linnades majaseintel kirjaga “naabrivalve piirkond”. Üsna tihti jäävad aga need inimestele arusaamatuks.

Naabrivalve eesmärgiks on tõsta elanikkonna turvalisust kodudes ja lähiümbruses elanike endi aktiivse tegutsemise tulemusel. Ühingu tegevusse kaasatakse naabrid, Politsei- ja Piirivalveamet, kohalik omavalitsus ning MTÜ Eesti Naabrivalve.

Inimesed on hakanud üha rohkem tunnetama vajadust kaitsta oma vara ja turvalist elukeskkonda. Tihti on kuulda öisel ajal ringi liikuvatest võõrastest autodest. Kurikaelad on “külas käinud” valveta suvemajades. Puhkerajoonides on tihti probleemiks võõrad, kes ei allu kohalikule kehtestatud korrale. Sellised juhtumid on viinud kogukonna rahva vajadusele otsima võimalusi turvatunde tõstmiseks. Ühise tegevusega on aga võimalik hoida oma ja naabrite elukeskkond turvalisem. Naabrivalve pakub selleks ideaalseid tingimusi ja on odavaim turvalisuse tõstmise viis.

Naabrite koostöö on piirkonna turvalisuse nurgakivi, mis toimib põhimõttel hooli, märka, reageeri. Naabrivalve abil on lihtsam naabritega tuttavaks saada ja niimoodi on kergem märgata võõraste kahtlast tegevust. Naabrivalve plakatid ja kleebised eristavad teie piirkonna ning teevad teie tegevuse nähtavaks ka teistele. Loodud piirkondade sektorivanematega vesteldes ilmneb, et juba naabrivalve plakatite ülesseadmine loob turvalisema elukeskkonna. Naabrivalve aitab ka paremat suhtlust liikmete vahel.

Naabrivalve sektorid on loodud enamikes Eesti maakondades. Kokku on liitunud majapidamisi üle 11 tuhande enam kui 550 erinevast paigast üle Eesti. Aastas keskmisena luuakse 30 uut naabrivalve piirkonda üle Eesti.
Uues Lääneranna vallas on varasemalt loodud 2 naabrivalve piirkonda, Koongas ja Lihulas, seega arenemisruumi on küllaga.

MTÜ Jänistvere külad külaselts korraldab 22. aprillil algusega kell 11.00 Irta külakeskuses selleteemalise infopäeva, kuhu on oodatud kõik naabrivalvega liituma soovijad. Infopäeval osalevad Eesti Naabrivalve ja politsei esindajad.

Turvalisuse tõstmine külades

Eesti Naabrivalve ühingult saab tellida turvalisuse-alaseid koolitusi naabrivalve liikmetele ja liituda soovijatele, kus osalejatele annavad soovitusi politsei, päästeameti, kohaliku omavalitsuse ja naabrivalve esindajad. Populaarsed on  maakondades korraldatavad “Ohutuspäevad”, kus samuti saab vajalikku teavet.

Turvalisuse suurendamiseks on ka teisi täiendavaid võimalusi koostöös turvafirmadega.

Esmane on siiski hoolivus oma naabrite suhtes – kui Sina aitad naabrit, aitab tema Sind.

Mõtle juba täna, kuidas teil endal on võimalus üheskoos naabritega kodu ja koduümbrus turvalisemaks muuta. Henry Ford on öelnud: “Kui kõik liiguvad edasi koos, siis kordaminek tuleb iseenesest”. Koos minnes ootab kordaminek ka naabrivalvega liitujaid. Tuleb vaid astuda esimesed sammud.

Sõbralik naeratus ja “Tere” naabrile olgu esimene samm, et muuta tõeliseks koduks piirkond, kus elate.

Häirenupp

Eesti Naabrivalve on välja töötanud teenuse üksi elavate või suure osa päevast üksi kodus veetvate inimeste jaoks, kes võivad õnnetuse korral jääda hätta abi kutsumisega. Ehkki paljud üksi elavad eakad või puudega inimesed saavad igapäevase eluga hästi hakkama, on randmel kantav häirenupp õnnetuse korral asendamatu abivahend. Õnnetusest teadandmiseks piisab nupule vajutusest ja appi on valmis ruttama koolitatud vabatahtlik – tuttav ja usaldusväärne inimene lähikonnast. Täpsem info selle kohta on leitav Häirenupu veebilehel.

Kuidas liituda Naabrivalvega?

• Naabrivalvega alustamise eelduseks on Sinu huvi kodukoha turvalisuse parandamise vastu
• Jaga mõtet oma naabritega
• Naabrivalve liikumist võib tutvustada näiteks külapäeval, ühistu üldkoosolekul või ka näiteks naabrid hoovi kokku kutsudes
• Naabrivalvega liitumise soovi korral valige endi hulgast tulevase naabrivalve sektori vanem
• Sektori vanem esindab naabrivalve sektori liikmeid koostööpartneritega suhtlemisel
• Täitke ühingust või Naabrivalve kodulehelt saadud blanketil nimekiri elanikest, kes soovivad naabrivalve liikumisega ühineda ja edastage nimekiri Naabrivalve ühingule
• Naabrivalve sektor saab alguse ühingu poolt ettevalmistatud kootöölepingu sõlmimisega
• Uue sektori liikmed saavad oluliste numbrite lehe kõikide naabrite ning koostööpartnerite kontaktidega ja infomaterjalid nõuannetega turvalisuse parandamiseks
• Naabrivalve piirkonna märgistamiseks saate vajaliku arvu plakateid ning kleebised
• Liitumistasu on 1€ majapidamise/korteri kohta ja samuti 1€ on aastamaks
• Juriidilise liikme nt. korteriühistu, lasteaia jne liitumistasu on 10€ ja aastamaks samuti 10€

Meeldetuletamiseks mõned lihtsad turvasoovitused:

• Korralik uks ja lukk aitavad kodu turvalisemaks muuta
• Uksesilm aitab kindlaks teha, kes ukse taga
• Ka kodus olles hoia välisuks lukus
• Eramaja puhul aias töötades hoia majauks lukus, sest Sa ei näe ja ei kuule, mis teiselpool maja toimub
• Aiatööde lõpetades paiguta aiatööriistad kuuri, keldrisse või garaaži
• Kui jalgrattasõit tehtud vii ratas tuppa, kuuri või garaaži, sest aeda järelvalveta jättes võib sellest ilma jääda. (Kehtib ka teiste kergesti kaasavõetavate spordivahendite kohta, nagu rulluisud jne)

Lisainfot ja abi saab Naabrivalve kodulehelt www.naabrivalve.ee ja tel 652 2522

Jüri Siim,
Eesti Naabrivalve maakondlik arendusjuht

Päise pilt: Rõõsa Külaselts

Lääne prefektuur keelustas alates tänasest, 6. aprillist mineku Pärnu, Lääne, Saare ja Hiiu maakondade haldusterritooriumiga piirnevale merejääle.

„Kevadised ilmad on pealtnäha tugeva merejää muutunud hapraks ning see ei pruugi enam inimest kanda. Seetõttu kehtestame alates tänasest, 6. aprillist Lääne prefektuuri piirkonna merejääle mineku keelu,“ ütles Lääne prefektuuri teabebüroo juht Argo Tali.

Tali sõnul võivad üldisest jääle mineku keelust kõrvale kalduda ainult kutselised kalapüügi kalurid kutselise kalapüügiloa alusel mõrra- või võrgupüügil. „Jääle minekust tuleb teada anda Lääne prefektuuri operatiivteabetalitusele telefonil 629 2555. Kuna olukord merel võib muutuda kiiresti, siis tuleb jääle minnes olla eriti tähelepanelik ja pöörata erilist tähelepanu enda ohutusele“ lisas teabebüroo juht.

Jääolusid kontrolli PPA kodulehelt.