Päästeameti peadirektori käskkirjaga hakkab alates tänasest, 4. aprillist kehtima siseveekogudel üle-eestiline jääle mineku keeld. Keelu eesmärk on ennetada veeõnnetusi, säästa inimelusid ning kutsuda inimesi turvaliselt käituma.
„Lähipäevadeks lubatakse ilma olulist soojenemist, mis tähendab, et siseveekogude jää on muutumas väga hapraks ja ei kanna enam inimest. Kindlasti ärge jätke veekogude läheduses tähelepanuta oma lapsi ja lemmikloomi. Loomad ja lapsed ei taju hapra jääga seotud ohtusid ja võivad läbi õrna jää vette vajuda ning iseseisvalt sealt enam välja tulla ei suuda,“ rääkis Päästeameti ennetustöö osakonna ekspert Mikko Virkala. „Varasemad kogemused näitavad, et kevadel jää sulamisega esineb eeskätt probleeme kaluritega, kes päästjate keeldu eirama kipuvad. Käesoleval aastal on kalastamise käigus hukkunud 2 inimest,“ lisas Virkala.
Päästeamet tuletab meelde, et eirates jääle mineku keeldu ja päästjate korraldust jäält lahkuda, on võimalus päästjatel kutsuda sündmuskohale politsei, kes algatab vastava väärteomenetluse.
Päästeameti Lõuna päästekeskuse ennetusbüroo nõunik Riivo Mölter rõhutab, et kevadilmadega on juhtunud, et hommikul piisavalt tugevaks hinnatud jääst vajub päeval kalamees läbi – jääolud võivad muutuda tundidega.
Kuigi jalgsi liikumiseks peetakse turvaliseks 10 sentimeetri paksust jääkatet, siis ei pruugi see reegel kevadel enam kehtida. Jääle koguneb sulavesi, mis lisab koormust ning soojenev vesi sulatab jääd alt poolt.
Kevadise hapra jääga on alati seotud riskid. Kui jääle mineku vajadus on tõesti suur, siis peab enne veekogule minemist kaela riputama jäänaasklid ja vile ning veekindlasse kotti pakitud telefoni.
Väga oluline on hoida silm peal lastel, kes võivad uudishimust jää peale mängima minna. Kui märkad hädalist või vajad ise abi, siis tuleb esimesel võimalusel helistada hädaabi numbril 112.
“Kui jääl viibides ilmnevad ohumärgid – jää pragisemine või vajumine, tuleb viivitamatult keharaskus laiali jagada ning lahkuda. Selleks heida kohe käpukile ja mine kiiresti tuldud teed pidi tagasi,” lisab Mölter.
Kui aga jää pragisedes ette ei hoiata ja juhtud läbi vajuma, tuleb peatada sügavamale vette vajumine.
Kukkumise ajal aja käed laiali ja kalluta ennast tahapoole – nii takistad enda üleni vee alla vajumist.
Mida rutem jääaugust välja saad, seda parem, sest külmas vees muutub inimene kiiresti teovõimetuks. Jääaugust välja saamisel on suureks abiks jäänaasklid. Jääle vinna ennast sinna poole, kust tulid.
Jääle pääsenuna rulli ennast või rooma jääaugust eemale. Kaugemal võid püsti tõusta, et lahkuda jäält tuldud teed pidi kindlale maale ja võimalikult soojadesse oludesse.
28. veebruaril kell 12.00 alustavad tööd kiiruskaamerad Pärnumaal Lääneranna vallas Risti–Virtsu–Kuivastu maantee 42. ja 43. kilomeetril.
Kiiruskaamerate asukohad valiti Maanteeameti liiklusohtlike kohtade ohutustamise meetme raames. Analüüsi käigus kaaluti erinevaid võimalusi kiiruse ületamisest tekitatud ohtude leevendamiseks ning parimaks võimalikuks lahenduseks on töögrupp pidanud kiiruskaameraid.
Lääneranna valda paigaldatud kiiruskaamerad on sarnased teistele riigiteedele paigaldatud kiiruskaameratega ning uuedki kiiruskaamerad fikseerivad lähenevate sõidukite kiiruseid. Rikkumiste menetlemisega tegeleb jätkuvalt Politsei- ja Piirivalveamet.
Kokku on riigiteedel nüüd 66 kiiruskaamera mõõtekabiini, nende hulgas neli nn postilaadset kabiini, mis võimaldavad mõlemast suunast lähenevate sõidukite kiirust mõõta.
Kodus käinud müügiesindaja suutis eaka naise pea nii segi ajada, et too ostiski aurupuhasti neli korda kallima hinnaga, kui poest.
Facebooki grupis Meie Lihula on mitu päeva põhjustanud suur diskussiooni üks õpetlik lugu, mille toome nüüd ka meie lugejateni.
Tahan rääkida ühe loo, mis olgu teistelegi õpetuseks.
Nimelt helistati ükspäev minu 82 aastasele vanaemale ja räägiti, et ta on võitnud kodupuhastuse esitluse. Vanaema, kes ise oma tervise tõttu ei saa oma kodu hästi korras hoida, oli rõõmus ja lubas helistajal muidugi kohale tulla ja ootas, et see nüüd koristab kodu ära.
Muidugi oli tegemist pettusega ja pensionärile (kelle pension on alla miinimum töötasu) määriti pähe 1300.- maksev aurupuhasti, mille krediidikulukuse määr aastas 30,15% ehk 30-ne kuuga masina maksumus 1760,80 . Vanaema maksis kohe müügimehele 100.- ära ja allkirjastas lepingu, sest temas oli ju tekitatud tunne, et just seda aparaati ongi tal vaja.
Sattusin juhuslikult 2 päeva peale tehingut vanaemale külla, kes ei olnud kellelegi rääkinud, et sellise ostu oli sooritanud. Muidugi oli ta ise õnnetu, kuna ta ei osanud seda kasutada.
Uurisin, et kust ta selle sai ja siis rääkis ta loo ära, ise olles veendunud, et nüüd pole enam midagi teha ja kui allkiri pandud, tuleb ju kinni maksta ning nüüd ta peab selle kasutamise selgeks õppima. Õnneks saime me aparaadi tagasi anda, kuna 14 päeva ei olnud möödunud. Vanaema ei teadnud sellest võimalusest mitte midagi.
Ääretult ülbe oli firma suhtumine, kui nendega ühendust võtsin ja ütlesin, et minu arust ei ole eriti ilus tegu müüa nii eakale pensionärile sellist aparaati. Ilmselt on selline meetod aga nende ainus teenimise võimalus, nii et palun olge ettevaatlikud ja hoiatage oma lähedasi!
Võib kindel olla, et Virtsu Kooli 7.-9. klassi õpilastele jääb 24. jaanuar pikaks ajaks põnevaks jutuaineks. Nimelt korraldas Politsei- ja Piirivalveameti SAR- (Search and Rescue – otsingu ja pääste) üksus koostöös Pärnu Merepääste MTÜ Paatsalu vabatahtlike merepäästjatega selle talvetormise ilmaga ürituse nimega Jääohutuspäev.
Esmalt tutvustati kooli saalis varustust ning põhilisi ohutusreegleid, mis on seotud looduslikul jääl viibimisega. Siinkohal toon ära ka olulisemad neist:
Jääle minnes veendu selle piisavas tugevuses – peaks olema olnud pikemalt külma ja jää paksus üle 10 cm. Väldi paksu lumega ja kõrkjaseid kohti, allika- ja koolmekohti, samuti laevateid, ja kohti, kuhu suubub voolav vesi (jõgi, kraav, kanalisatsioon). Ära mine võimalusel jääle pimedas ja uduse ilmaga.
Kui lähed jääle, ära tee seda võimalusel üksi ja ole teis(t)e nägemiskauguses. Jääle minekust teata lähedastele.
Kaasa võta laetud mobiiltelefon, soovitavalt veekindlas kotis. Paha ei teeks ka vile, sest seda on kaugemale kuulda kui häält. Kanna päästevesti.
Kui näed kaaslast läbi jää vajumas, hinda enne appi tõttamist enda ohutust ja võimeid, helista võimalusel 112.
Pärast teoreetilist osa riietati vabatahtlikud jää- ja veeoludele vastavalt ning osavõtjad siirdusid koos koolitajatega mitmekilomeetrisele matkale ettevalmistatud jääauguni. Demonstratsiooni käigus „kukutati“ politseinikest “Teeled” ja “Arnod” vette, kust nad siis kas ise, üksteist aidates või “Liblede” abiga välja päästeti. Kindlasti väärivad kiitust kõik 26 päeva kaasateinud põhikooli last, kes vapralt lume ja tuisuga võideldes kasulikke kogemusi omandasid. Vabatahtlikud on lubanud merepäästega seotud üritusi edaspidigi korraldada, sest eesmärk on merepäästeõnnetusi Lääneranna vallas nullini vähendada.
Otse jääkülmast veest,
Reelika Paomees Lääneranna valla piirkonnapolitseinik
Viimasel ajal on oluliselt kasvanud väljakutsed kiirabile ja päästjatele, kus inimesed kurdavad teadmata põhjusel tekkinud halba enesetunnet, kerget iiveldust ja pearinglust. Alles hiljuti viidi Pärnumaal puuküttega kodust vingugaasimürgitusega haiglasse kaks inimest. Kõikide selliste juhtumite ühiseks jooneks on tulekahju tunnuste, suitsu ja leegi puudumine.
Käesoleva aasta alguses muutus vingugaasiandur kohustuslikuks kõikides elamistes, kus on korstnaga ühendatud gaasiseade, näiteks gaasiga veesoojendid. Enda heaolu ja tervise nimel aga soovitame vingugaasiandur paigaldada kõikidesse majapidamistesse, kus on ahiküte. Vingugaas on värvitu ja lõhnatu ning seetõttu inimene seda otseselt ei näe ega tunne. Ainus viis vingugaasi olemasolust ruumis aimu saada, on paigaldada vingugaasiandur, mis annab häiret kui ruumis on vingugaasitase ohtlikult kõrgele tõusnud. Tavapärasest suitsuandurist vingugaasi avastamisel abi ei ole.
Erinevalt suitsuandurist, mis paigaldatakse lakke, kinnitatakse vingugaasiandur umbes meetri kõrgusele põrandapinnast, samas tuleb selle paigaldamisel jälgida tootjapoolseid juhiseid.
Vingugaas tekib iga põlemisprotsessi käigus. Vingugaas ei pääse küttesüsteemist välja kui küttekolle on korras, kütmisvõtted- ja materjal koldele sobilikud ning ruumi on tagatud puhta õhu juurdevool. Tähelepanelik tuleks olla, kui viimasel ajal on elamises vahetatud aknaid, ruumi tihendatud ning seetõttu võib olla vähenenud värske õhu juurdevool. Kindlasti tuleb meelde jätta seegi, et küttekolde siibri sulgemisega ei tohi kiirustada. Tavapäraselt kipuvad seda tegema eakad, kuid selliselt tegutsemine võib viia tõsise õnnetuseni.
Kui kahtlustate endal või avastate lähedasel vingumürgistusele viitavaid tunnuseid helistage otsekohe hädaabinumbril 112. Vingumürgituse puhul tuleb tegutseda kiiresti, sest vingugaas takistab veres hapniku juurdevoolu, mistõttu aju ei saa normaalselt funktsioneerida. Seni kuni abiväed on teie poole teel, tuleb kannatanu viia ruumist välja, võimalikult puhta õhu kätte.
Piret Seire, Lääne päästekeskuse ennetusbüroo nõunik
Talve saabumisega kaanetuvad tiigid ja ojad, merelahed ja jõed. Kutsume Sind üles olema ettevaatlik veekogudele minnes ning lapsevanematel soovitame lastele meelde tuletada jääga seotud ohtudest.
Ära mine jääle kui jää paksus on alla 10cm, kohtades kus on kõrkjad või voolav vesi. Väldi kaldaäärseid murrukohti, kus võivad lume all olla peidus suuremad praod, milles võib ennast vigastada.
Jääle minnes võta kaasa mobiiltelefon, jäänaasklid ning jäätuur jää tugevuse kontrollimiseks. Anna enda jääle minekust alati lähedastele teada, millal, kuhu ja kui kauaks lähete.
Lääneranna vallas on alates käesolevast aastast uus piirkonnapolitseinik ning noorsoopolitseinik. Käesolevas artiklis saamegi nendega tuttavaks ning jätame hüvasti endiste piirkonnapolitseinikega.
Piirkonnapolitseinik Reelika Paomees
Sügis 2017 oli väljakutsete aeg. Mitte ainult valdadele ja ID-kaartidele, vaid ka politseile. Nimelt laiendati piirkonnapolitseinike ridu ning mul õnnestus edukalt kandideerida uue Lääneranna valla piirkonnapolitseiniku ametikohale. Alates käesolevast teenindan Lääneranna valda koos noorsoopolitseinik Karmen Rauaga. Olen töötanud politseinikuna 2006. aastast, mil värskelt Paikuse Politseikooli lõpetanuna asusin kodulinna Valka konstaablina tööle. Poolteist aastat ametis, siis mõned aastad lastega kodus, siis veel üle kahe aasta konstaablina ning viimased kolm aastat patrullpolitseinikuna Lõuna Prefektuuri Kagu politseijaoskonnas. Kuna konstaabli ja piirkonnapolitseiniku vahele võib sisuliselt võrdusmärgi tõmmata, siis olen nüüd laienenud Pärnumaal tagasi seal, kust kunagi alustasin. Tunnistan, et ühinenud valdadest olen varasemalt käinud vaid Koongas, kuid siiski on mul piirkonnaga oma seos olemas. Nimelt töötas mu vanaema aastakümneid tagasi siinkandis kolhoosi zootehnikuna, kuni Häädemeeste kanti maja soetas ja tänini teises Pärnumaa otsas elab. Praeguseks olen tutvunud kogu piirkonnaga. Mind on juhendanud ja suunanud endised piirkonnapolitseinikud. Veel olen külastanud Läänerannaks ühinenud valdade vallamaju ning tõden, et suurel hajaasustatud alal töötamine saab olema üks omaette väljakutse ka minule. Valla inimestelt ootan avatust ja koostööd, omalt poolt pakun kohuse- ja vastutustundlikku lähenemist ning loodan, et ühiselt kogukonna huvides tegutsedes saame piirkonnas kõik probleemid lahendatud. Elukoht Pärnus ei ole distantsi mõttes kindlasti takistuseks.
Kui veel endast rääkida, siis vabal ajal olen kas perega (elukaaslane ja kaks last) või võib mind leida spordiradadelt, olgu see siis võrkpalliplats, jooksuring, squash’ipuur, ujula, discgolf’i rada või bowling’usaal.
Meeldivate kohtumisteni!
Reelika Paomees, Lääneranna valla piirkonnapolitseinik Kontakttel 5197 0445
Piirkonnapolitseiniku esialgsed vastuvõtuajad on järgmised: Koonga vallamaja: kuu II reede kell 09.00–10.00 Varbla vallamaja: kuu I, III ja IV reede kell 09.00–10.00 Hanila Vallavalitsus: kuu II esmaspäev kell 11.00–12.00 Lihula Vallavalitsus: kuu II ja IV esmaspäev kell 09.30–10.30
Karmen Raud, Vello Vichterpal, Reelika Paomees
Lääneranna valla noorsoopolitseinik Karmen Raud
Politseiametniku ametisse asusin 2007. aasta juulis, mil Sisekaitseakadeemia Paikuse Politseikolledžist lõputunnistuse saamine oli käegakatsutavas kauguses – eksamid olid tehtud, ees veel lõpuaktus. Õppetöö käigus läbisin praktikad elukoha lähedal Tallinna kesklinnas, kuid elutee oli mind tungivalt Pärnusse suunamas. Pidin hakkama kiiresti Pärnut selgeks õppima, mistõttu alustasin tööd Pärnu politseijaoskonna patrullis. Umbes poole aasta pärast vabanes koht Pärnu linna konstaablite ridades ning järgnenud viis ja pool aastat tegelesin linnakodanike murede lahendamisega. Seejärel toimetasin kolm aastat pisiperega kodusel rindel ning tööle naastes oli taas võimalus vahetada tööliini. Nüüdseks olen töötanud veidi rohkem kui aasta noorsoopolitseinikuna Audru, Tõstamaa, Kihnu, Varbla ja Koonga vallas. Olen juba uue haldusala piire kompamas käinud. Varblasse ja Koongasse olen oma nina töö käigus torganud, Lihula ja Hanila koolid-lasteaiad on plaanis põhjalikumalt üle vaadata käesoleva aasta jaanuaris. Koolidele, lasteaedadele ja miks mitte ka noortekeskustele või -tubadele soovin öelda, et noorsoopolitseiniku ülesanne ei ole õppeasutustes üksnes korda loomas käia, vaid ka piirkonnas ennetustegevusi läbi viia. See tähendab, et kui noortega on plaanis midagi põnevat ette võtta, kus ka korrakaitsjad oma osa saaksid etendada, siis andke julgelt teada – kõik on planeerimise küsimus. Aasta noorsoopolitseinikuna on mööda lennanud ülehelikiirusel ning olen omandanud uusi teadmisi, teinud erinevaid tegevusi ja tutvunud uute inimestega. Tunnen, et mind on soojalt vastu võetud ja olen selle üle väga tänulik, sest nii saan teha tööd põhjalikult ja läbimõeldult. Eks iga uue inimese tööharjumuste ja põhimõtete vastuvõtmisega läheb veidi aega – eriti nüüd, kus maakonna- ja valdade piirid veidi muutunud on –, kuid loodan, et see aeg ei ole pikk.
Karmen Raud, Lääneranna valla noorsoopolitseinik Kontakttel 5197 8841
Aeg on edasi liikuda
Alates 2004. aastast olen politseiametnikuna Lääne maakonna kooseisus olevate Lihula ja Hanila valdadega kokku puutunud. Esimestel aastatel juhtisin Lihula politseijaoskonda ning alates 2014. aastast olen siin piirkonnapolitseinikuna tegutsenud. Lisaks teenindasin ka Kullamaa ja Martna valdasid. Usun, et sain nii mõnelegi abivajajale selle aja jooksul kasulik olla, kuid kindlasti jäi õhku asju, mille lahendamisel ma abiks ei saanud või suutnud olla. Loodan, et minust jäi maha rohkem positiivset kui negatiivset. Seoses haldusreformiga ma Pärnu politseijaoskonna alluvusse tööle asuma ei soostunud, kuna elukoht on kinnistaud Läänemaale. Käesolevast aastast asun samas ametis tööle piikonnapolitseinikuna Haapsalus. Peale oktoobrikuus toimunud valimistulemuste selgumist olen alustanud Lääneranna valla endise Läänemaa osa tutvustamist Pärnu politseijaoskonna politseiametnikele, kes jätkavad minu asemel selle piirkonna teenindamist. Turvalisuse tagamisel ei suuda politsei ainuisikuliselt üheski riigis üksinda hakkama saada ja parema turvalisuse nimel on hädavajalik koostööpartnerite olemasolu. Politsei on vaid üheks osaks turvalisuse loomisel. Olulisemateks partneriteks turvalise elukeskkonna loomisel on kohalikud omavalitsused. Tunnen, et nende aastate jooksul on koostööpartneritega saavutatud usaldusväärne kontakt ka delikaatsema informatsiooni jagamisel, mis on heade tulemuste saavutamiseks hädavajalik. Püüan neid kontakte nii palju kui võimalik edasi anda ka minu asemele asuvatele ametnikele. Turvalist uut aastat!
Vello Vichterpal, Endine Lihula ja Hanila valla piirkonnapolitseinik
Möödunud aasta on olnud muutuste aeg
Möödunud aasta on olnud muutuste aeg kohalikele omavalitsustele – mitmed omavalitsused on liitunud ja seoses sellega on ka piirkonnapolitseinike tööd kohandatud uute omavalitsuspiiride järgi. Kuigi vallapiirid muutusid, ei muutu piirkonnapolitseiniku töö iseloom. Jätkuvalt kuulatakse ära vallakodanike mured ning koostöös leitakse lahendused. Küsige uuelt piirkonnapolitseinikult ja ka noorsoopolitseinikult julgelt nõu ning kaasake ka neid aktiivselt probleemide lahendamisse. On oluline, et vallakodanikud jätkuvalt teavitaksid vallas toimuvast. Loodan, et sain viimase kahe aasta jooksul kasulik olla, kas siis andes hüva nõu või leida probleemile kõige parem lahendus. Tänan omalt poolt kõiki koostööpartnereid ja kodanikke, kellele sain abiks olla.
Rain Reinson, Endine Koonga valla piirkonnapolitseinik
Üks ring on täis saanud
Need kolm aastat, mil mina Varblas piirkonnapolitseiniku ametit pidasin, olid mulle meeldivad ja õpetlikud. Usun, et sain nii mõnelegi abivajajale kasulik olla, kas siis andes hüva nõu või aidata probleemile kõigile parim lahendus leida. Kindlasti jäi ka õhku asju, mille lahendamisel ma abiks ei saanud olla. Siiski meenutan enda ametisoldud aega ainult hea sõnaga. Ärge peljake uutelt ametnikelt nõu küsida ning kaasake neid aktiivselt probleemide lahendamisse. Tegemist on usinate ja sõbralike politseinikega, kes aitavad alati kõigi jaoks parimaid lahendusi leida. Tänan omalt poolt kõiki koostööpartnereid ja kodanikke, kellele sain nõu ja jõuga abiks olla. Elu läheb edasi ja ma siiralt usun, et paremuse suunas!
Harli Hansen, Endine Varbla valla piirkonnapolitseinik
Eesti üks suurimaid keskkonnakampaaniaid “Küünlaümbriste jaht” alustab koos oma sõsaraktsiooniga “Patareijaht” uut hooaega ja sedapuhku juba viiendat korda järjest. Tänavusest kampaaniast võtavad osa ka seitse Lääneranna valla õppeasutust.
“Küünlaümbriste jaht” ja “Patareijaht” on lastele ja noortele suunatud keskkonnakampaaniad, mille raames kutsutakse leidma võimalikult palju tühjaks põlenud alumiiniumist teeküünlaümbriseid ja tühjasid patareisid, et need ei satuks loodusesse.
Nimelt sisaldavad paljud patareid mõnda ohtlikku kemikaali, nagu kaadmium, mis võib keskkonda mürgitada. Alumiinium, millest tehakse teeküünalde ümbriseid ei lagune looduses kunagi. Kampaania eesmärgiks on õpetada lastele jäätmete sorteerimise ja keskkonnahoiu olulisust.
Tänavusest aktsioonist võtavad Lääneranna vallas osa Lihula Lasteaed, Koonga, Lõpe ja Virtsu koolid, Lihula Gümnaasium, Kõmsi Lasteaed-Algkool ning Metsküla Algkool.
Esimest korda toimus kampaania 2013. aastal. Toona oli see suunatud ainult 1.-6. klasside õpilastele, kuid juba kaks aastat hiljem otsustati sellesse kaasata ka lasteaialapsi ja 7.-12. klasside õpilasi. Neljandaks hooajaks kasvas osalejate arv võrreldes esimese hooajaga üle nelja korra. Samuti lisandus “Küünlaümbriste jahi” kampaaniale 2016/2017 hooajal “Patareijaht”, mille raames kogutakse tühjasid A, AA, AAA ja nööp-patareisid.
Nelja aasta jooksul on üle 38 000 keskkonnateadliku noore kokku kogunud ja ringlusse suunanud ligikaudu 11 miljonit alumiiniumist küünlaümbrist ning 1,1 miljonit kasutatud patareid.
Lihula Teataja toimetus kutsub kõiki üles kampaanias kaasa lööma ning tooma tühjaks põlenud küünlaümbriseid ja patareisid aktsioonis osalevatele Lääneranna valla haridusasutustesse
Laupäeval, 14. oktoobril on kõigis Läänemaa Päästekomandodes, sealhulgas ka Lihulas, kella 11-13 avatud uste päev, mis kannab nime “Emad Päästekomandos”.
“Ootame seekord külla kindlasti ka pereemasid, kes on teadupärast koduhaldjad ja mõtlevad sageli oma pere turvalisuse peale,” selgitas Lääne päästekeskuse kommunikatsioonijuht Kristi Kais, “Sel korral on meil plaanis rääkida sellest, kuidas tulekahju korral käituda ja koduseid ohte vältida. Muidugi tutvustavad päästjad kõigile huvilistele ka igapäevaelu komandos ning näitavad päästetehnikat- ja varustust. Ei puudu ka toredad üllatused.”
