Category: Ohutus

Posted on

Täna avati pidulikult Lihula Lasteaia uuendatud liiklusväljak

Täna, 14. septembril toimus Lihula Lasteaias uue liiklusväljaku pidulik avamine. Lastel käis külas Lõvi Leo ja piirkonnapolitseinik Vello Vichterpal, kes rääkisid liiklusohutusest ning tutvustasid politseiautot.

Tänavu hiliskevadel uuendati Lihula Lasteaia liiklusväljak – projekt, mille eesmärgiks oli liiklusohutuse parandamine, valmis koostöös Maanteametiga.

“Laps on meie kalleim vara – seepärast soovime kindlustada oma kõigile lastele turvalise lasteaias oleku ning igapäevases olmes ja liikluses toimetuleku,” selgitas Lihula Lasteaia juhataja Anne Ööpik.

“Lihula Lasteaia ohtude ennetamise hea näide on lisaks liiklusväljak-parklale, mida regulaarselt kasutatakse, ka hea ja pidev koostöö Päästeteenistuse Lihula komandoga ning Politsei- ja Piirivalveametiga. Lisaks külastas meid kaks päeva tagasi Rõõmulille teater väga õpetliku liiklusalase tükiga “Ettevaatust, sebra!”, millest võtsid osa kõik tulevase Lääneranna valla lasteaiad. Kokku käis etendust vaatamas 121 last koos õpetajate ja saatjatega,” rääkis Anne.

Liiklusväljaku uuendamise aitasid võrdsetes osades rahastada Maanteamet ja Lihula vallavalitsus.

 

Kristina Kukk
Lihula Teataja toimetaja

 

Fotod: Anne Ööpik

Posted on

Päästeamet: Kiirustage, kodanikud küttekolde omanikud, kiirustage!

Sügis on jõudsalt ning pöördumatult lähenemas ja ilmad muutumas niiskemaks ning jahedamaks. See tähendab ka kütteperioodi kätte jõudmist ning küttekollete aktiivsemat kasutusele võtmist.

Päästjad on saanud esimesed väljakutsed tahmapõlengutele, mis kahjuks näitab, et suveperioodi ei ole kasutatud otstarbekalt ja korstnapühkija ei ole küttekoldeid hooldama kutsutud. Nüüd on tagumine aeg seda veel teha.

Tõenäosus korstnapühkija saada enda kodu turvalisust kontrollima lähima paari nädala jooksul langeb iga tunniga. Sügis on olnud läbi aegade nendel meestel töö kõrghetk ja hilinejad peavad ootama oma järge ligi kuu või enam. See aga tähendab, et puhastamata küttekoldes võib tekkida tahmapõleng ja tõenäosus, et  riskite kogu oma varaga, väga suur. Infot korstnapühkijate ning kontaktandmeid saate küsida päästeala infotelefonil 1524. Seega- kiirustage, kodanikud küttekollete omanikud, kiirustage!

Kel aga korstnapühkija juba käinud ja lõõrid puhtaks tehtud, siit teile mõned soovitused. Kui küttekollet ei ole pikemat aega kasutatud, ärge laduge esimesel kütmisel ahju- või pliidikollet kohe pilgeni puid täis. Esialgu pange väike kogus pilpaid või paberit, et küttekolde käigud ja korsten üles soojendada. Nii tagate, et esimesel kütmisel „ei aja ahi suitsu sisse“. Kui pliidil on kaks siibrit –„suvine“ ja „talvine“, siis tehke mõlemad alguses lahti. Ja veel, küttekollete siibritel on kaks asendit, kas kinni või lahti, tõmmet reguleeritakse küttekolde õhuvõtu avadega, mitte siibritega.

 

Sooja tuba soovides,

Indrek Laanepõld
Lääne päästekeskuse ohutusjärelevalve büroo juhataja

Posted on

Kasari Kooli mälestuseks rajatakse tammeallee

Kasari Kooli tee juures alustati vana, võsastunud, üle kasvanud ja haige papliallee uuendamisega. Tegemist on mitmeetapilise ettevõtmisega, mille käigus saab allee uue ilme.

Kasari Kooli tee allee uuendamise näol on tegemist osana vältimatutest munitsipaalteede servade hooldustöödest. Aastakümneid hooldamatust on viinud selleni, et teed on osaliselt läbimatud: puud takistavad teehooldetöid, kahjustavad liiklejaid ja teekatete seisundit.

Avaliku tee seisund peab vastama seisundinõuetele ja olema liiklejatele ohutu. Antud tee koormus ei ole küll suur, aga alternatiiv oleks selle liikluseks sulgemine. Raie puudutab samuti keskpingeliini kaitsetsooni ning võsaga ummistunud maaparanduskraavi. Üheks puude murdumise põhjuseks ongi kuivenduskraavide kinnikasvamisest tingitud liigniiskus.

Töid planeerides aimati avalikkuse kõrgendatud huvi ja selle ennetamiseks peeti nõu kohaliku kogukonna esindajatega. Üsna üksmeelselt otsustati, et puistu on väheväärtuslik, ohtlik ning selle eluiga on läbi. Ligikaudu veerand puudest oli murdunud ning maha tulnuks võtta vähemalt pooled. Alternatiivina kaaluti ka valikraie tegemist, kuid leiti, et tuulekoridoride avamise tulemusel toimub massiline tuulemurd, mis oleks tagajärjena veelgi masendavam. Lisaks ei ole hambuline allee ilus.

Kergliiklusteega piirnev osa, kus puud nooremad, jääb kasvama.

Asendusena on planeeritud alustada suletud Kasari kooli õpilaste poolt kasvama pandud tammede istutamist ja uue allee rajamist.

Papli näol on tegemist Eestis looduslikult mittekasvava pajulisega, mida kasutati kõrghaljastuse rajamiseks eelmise sajandi kuuekümnendatel tema kiire kasvu tõttu.

Kasari Kooli tee allee enne tööde alustamist

 

Tekst ja fotod: Kristina Kukk

Posted on

Päästeamet: Kevade algust tähistab tuleohtliku aja kehtestamine

Kevade ja ilusate ilmade saabudes on järsult tõusnud maastikutulekahjude arv, mis viitab sellele, et Eestis on alanud tuleohtlik aeg. Lähtuvalt sellest määratakse Päästeameti peadirektori käskkirjaga tuleohtliku aja alguseks kogu Eesti territooriumil 14. aprill 2017.

Metsa- ja maastikutulekahjude üldarv märtsis oli 133, samas kui aprillikuu 11 päeva jooksul on aset leidnud juba 222 metsa- ja maastikupõlengut.

Päästeamet juhib tähelepanu sellele, et kulupõletamine on Eestis keelatud aastaringselt.

Tuleohtlikul ajal võib looduses tuld teha ainult selleks ettenähtud kohtades. Metsas liikujatel on lõkke tegemisel ja grillimisel soovitav kasutada riigimetsa majandamise keskuse lõkkekohti, mille asukohad on leitavad internetilehelt www.rmk.ee. Infot avalike lõkkekohtade ja grillimisplatside kohta saab ka kohalikest omavalitsustest.

Päästeameti tuleohutusjärelevalve osakonna juhataja Marko Rüü sõnul on peamiseks tulekahjude põhjuseks inimeste hooletus. „Maastikutulekahju saab alguse hooletusest, kus ohutusnõuete jälgimine on lõket tehes või grillides jäänud tahaplaanile. Kahjuks moodustab väga suure osa maastikupõlengutest inimeste pahatahtlik tegevus kulu süütamise näol,“ ütles Rüü.

Väiksemast maastikupõlengust võib saada vaid hetkega ulatuslik ja traagiliste tagajärgedega põllu- või metsapõleng. Lõkke tegemisel tuleb nii metsas, maastikul kui koduaias järgida tuleohutusnõudeid. Lõkkease tuleb teha mittesüttivale pinnale, lõket tohib teha vaid vaikse tuulega, hoides käepärast esmased kustutusvahendid. Lahtist tuld ei tohi jätta järelevalveta, sel tuleb lasta lõpuni põleda, lõkkejäägid kustutada veega või summutada liivaga.

Täpsemat infot tule tegemise ohutusnõuete kohta saab päästeala infotelefonilt 1524.

Peadirektori käskkirjaga saab tutvuda siin.

 

Päise pilt: freeimages.com

Posted on

Kasside-koerte marutaudivastane vaktsineerimine on kohustuslik ning vajalik

Just praegu, kevadel, kui paljud inimesed võtavad endale kassipoja või kutsika, on taaskord hea meelde tuletada üks väga oluline teema. Tänavu täitub Eestil neli aastat ametlikult marutaudivabaks riigiks saamisest. Hoolimata sellest, et tegu on hea uudisega, on olukorral ka oma varjukülg.

Viimaste aastate riiklik lemmikloomade vaktsineerimise statistika kõneleb üsna selgelt, et loomaomanikud on pannud võrdusmärgi riigi marutaudivabaduse ning võimaluse vahele jätta oma lemmikloom marutaudi vastu vaktsineerimata. Loomatauditõrje seaduse kohaselt on omanikul kohustus lasta oma lemmikloomale regulaarselt teha marutaudivastane vaktsiinisüst. See seadusepügal ei ole ajale jalgu jäänud.

Kahjuks ei ole nakkushaiguse vabadus kunagi miski, mis on iseenesestmõistetav. Eriti vähepüsivaks võib osutuda eeldus jääda selles surmavaimast nakkushaigusest kestvalt puutumata põhjusel, et marutaudi võivad nakatuda kõik loomaliigid. Lisaks tuleb arvestada, et haigustekitaja põhiliseks laialikandjateks Euroopa regioonis on metsloomad, täpsemalt rebased ja kährikud, kellel pole riigipiirist sooja ega külma. Eesti naaberriigis, Venemaal, on haigustekitaja laialt levinud. Marutaudist põhjustatud surmajuhtumid on piiri taga loomade hulgas tavapärased ning surmajuhtumid inimeste hulgas ei ole haruldased.

Globaliseeruvas maailmas reisivad inimesed pidevalt ühest riigist teise, sealhulgas ka loomaomanikud, kes teevad seda sageli oma lemmikutega. Harvad ei ole olukorrad, kus lemmikloom võetakse endale kas plaanitult või vahel ka spontaanselt võõrast riigist. Nõuetekohaselt marutaudi vastu vaktsineerimata ning haigestunud lemmikloomaga on samuti võimalik haigus pikkade vahemaade tagant Eestisse sisse tuua ning seda on mitmes riigis ka juhtunud.  Marutaud on haigus, mis on endiselt levinud kõikidel mandritel välja arvatud Austraalias. Seega tegelikkuses on meie riigi marutaudivabadus väga habras.

Marutaud on nakkusohtlik ning ühtviisi surmav nii inimestele kui loomadele. Haigusesse nakatutakse peamiselt haige looma hammustuse tagajärjel, kui sülg satub haava. Viiruse ülekanne võib toimuda ka siis, kui haige looma sülg satub limaskestadele. Nakatunud loom võib ise veel silmnähtavalt haige olemata nakatada suurt hulka inimesi või loomi, sest tema süljes võib haigust põhjustav viirus esineda üldjuhul 4 kuni 10, vahel isegi kuni kaks nädalat enne, kui haigusnähud ilmnevad. Maailmas sureb iga päev sadu inimesi marutaudi, kusjuures ~95% juhtudest saadakse nakkus koeralt.

Seega on näiliselt lihtne otsus – ma jätan oma lemmiklooma marutaudi vastu vaktsineerimata – seotud väga suure riskiga. Kuigi riik vaktsineerib ohustatud piirialadel metsloomi regulaarselt marutaudi vastu ning jälgib lemmikloomade liikumist, on need meetmed eelkõige suunatud haiguse ennetamiseks riiklikul tasandil. Oma lemmiklooma, lemmikuga kokkupuutuvaid lähedasi ning tuttavaid, samuti kõik teisi inimesi ja loomi saab otsesest marutaudiohust säästa siiski vaid iga loomaomanik ise. Marutaud on küll surmav, aga täiel määral ennetatav. Haiguse ärahoidmiseks ei ole vaja teha muud, kui pöörduda loomaarsti poole ning lasta vähemalt kord kahe aasta jooksul kass või koer marutaudi vastu vaktsineerida.

  • Marutaud on 99,9% surmav, kuid 100% ennetatav
  • Vaktsineerimine on ainus kaitse marutaudi vastu
  • Vaktsineeri oma koera ja kassi regulaarselt marutaudi vastu. Tee seda vähemalt üks kord kahe aasta jooksul
  • Ära lase oma loomi hulkuma
  • Väldi kokkupuuteid võõraste kodu- ja metsloomadega
  • Õpeta lastele, et võõraid kodu- ja metsloomi ei tohi puutuda, isegi kui nad näivad sõbralikud
  • Kui sinu lemmikloom saab pureda, siis teavita sellest loomaaarsti
  • Kui saad hammustada, pöördu kiiresti traumapunkti või perearsti poole
  • Lemmikloomaga reisimisel järgi loomadega reisimise reegleid

Selleks, et sina ei peaks kunagi olema samas olukorras nagu plakatil kirjeldatud koera omanik, vaktsineeri oma lemmikloom!

 

 

Enel Niin
Veterinaar- ja Toiduameti marutaudivastase vaktsineerimise projektijuht

 

Fotod: Veterinaar- ja Toiduamet

Posted on

8 olulist küsimust jalgratturile

Ilusad ilmad on juba varakult toonud tänavapilti palju jalgrattureid. Seega on õige aeg üle korrata mõned soovitused ja liiklusreeglid. Kui tead vastuseid alljärgnevatele küsimustele ja nendele vastavalt ka käitud, siis oled andnud oma panuse turvalisemaks liiklemiseks.

Jalgrattaga sõitmine on lõbus ja sportlik tegevus, kuid et see ka turvaline oleks, peab jalgratas olema sõitjale sobiva suurusega ja töökorras.

Kas Sinu jalgrattal on kõik vajalik olemas ja pidurid töökorras?

Kas Sinu lapse jalgratas on talle sobiva suurusega?

Jalgratas on lapsele paras siis, kui harkisjalu, tallad maas, rattapulga kohal seistes jääb rattapulgani vähemalt paar sentimeetrit ruumi.

Kas kiiver on kohustuslik?

Jalgratturi pead kaitseb korralik kiiver. Kiivri kandmine on kohustuslik kõikidel kuni 16-aastastel jalgratturitel, vanematel soovituslik. Kiiver kaitseb pead vaid siis, kui see on paraja suurusega ja õigesti kinnitatud.

Kus ja kuidas jalgrattaga sõita?

Alla 10-aastane ja ilma juhiloata jalgrattur tohib sõita üksi kõnniteel, jalgratta- ja jalgteel ning õuealateel. Kindlasti peab iga lapsevanem lapsele liiklusreeglid selgeks tegema enne kui ta oma võsukese üksi liiklusesse sõitma lubab. Kõige parem õpetus on isiklik eeskuju ning ühine koduümbruse läbisõitmine ja võimalike ohtlike olukordade läbiarutamine. Samal teel liiguvad ka jalakäijad ning viisakas jalgrattur kindlasti arvestab nendega.

Kõnniteel tohivad sõita kõik alla 13-aastatsed jalgratturid ja kuni kaks selle lapsega koos sõitvat täiskasvanut. Kõnniteel jalakäijate vahel tohib liikuda vaid jalakäija kiirusega. Selleks, et jalakäijaid mitte ehmatada, saab jalgratturt oma tulekust juba eelnevalt kellaga märku anda. Lähenedes jalakäijale, vähendada sõidukiirust ja mööduda kõndijast ohutus kauguses.

Kui kõnniteel või jalgratta- ja jalgteel liikuva jalgratturi teele jääb bussipeatus, siis peab jalgrattur andma teed bussile minevatele ja bussilt tulevatele jalakäijatele.

Kui lapsevanem on lapse üksi liikluses osalemiseks ette valmistanud, koolitee on koos jalgrattaga korduvalt läbi sõitnud ning kõik ohuolukorrad läbi arutanud, siis tohib koolilaps mööda kõnniteed, jalgratta- ja jalgteed või õuealateed üksi kodust kooli sõita sõltumata vanusest ja jalgratturi juhiloa olemasolust. Seejuures on äärmiselt oluline pöörata tähelepanu lapse jalgratta tehnilisele korrasolekule ning kiivri korrektsele kasutamisele.

Kuidas ohutult sõiduteed ületada?

Kui jalgratturil on vaja teed ületada, siis on seda kõige ohutum teha jalakäijatele mõeldud sõidutee ületamise kohtades, tulles jalgrattalt maha ja lükates seda enda kõrval. Ületades ülekäigurada ratta seljas, tuleb enne sõiduteele sõitmist hoog maha võtta ja veenduda tegevuse ohutuses. Autojuhid sõitvale jalgratturile teed andma ei pea, sõidutee tuleb ületada jalakäija kiirusega.

 

Millal sõita sõiduteel?

Sõiduteel või jalgrattarajal tohib jalgrattur sõita alates kaheksandast eluaastast ja seda koos täiskasvanud saatjaga. Üksi tohib jalgrattur sõiduteel sõita alates kümnendast eluaastast, kui tal on jalgratturi juhiluba. Sõiduteel sõitev jalgrattur peab olema väga tähelepanelik ja pidama kinni liiklusreeglitest. Sõiduteel sõitev jalgrattur on juht ja peab liikuma autodega samas suunas sõidutee parempoolse ääre lähedal. Selleks, et teised juhid jalgratturi plaane paremini mõistaksid, tuleb näidata enne manöövrit käemärguandeid.

Kas kõrvaklapid ja telefon kujutavad riski?

Liikluses osaledes peab olema väga tähelepanelik. Ainuüksi liiklusreeglite heast tundmisest ei piisa. Kõrvaklappidest muusika kuulamine vähendab jalgratturi tähelepanu ja muudab liikluses osalemise ohtlikumaks. Telefonikõnedele vastamiseks soovitame ratta kõne ajaks peatada ja jätkata teekonda pärast kõne lõppu.

Kuidas saada jalgratturi juhiluba?

Maanteeameti teenindusbüroodest on võimalik saada materjale, mille abil laps eksamiks ette valmistada. Kui liiklusreeglid selged, tuleb registreerida sobivale eksamile. Materjalid ja eksami sooritamine on tasuta. Rohkem infot lähimast büroost.

TÄHELEPANU! Iga lapse eest vastutab lapsevanem! Enne lapse üksi liiklusesse lubamist, olgu jalakäija või jalgratturina, on iga lapsevanema kohustus veenduda, et tema järeltulija on valmis üksi liikluses osalema, mõistab ümbritsevat ja oskab ohutult liigelda. Oma liiklusteadmisi saab jalgrattur kontrollida lahendades liiklusteste liikluskasvatus.ee lehel.

 

Christina Vallimäe
Maanteeameti ennetustöö osakonna ekspert

Päise pilt: freeimages.com

Posted on

1. aprillist hakkasid kehtima kodulindude väljaspidamisele piirangud

Seoses Euroopas leviva lindude gripiga tuleb kodulinde alates 1. aprillist pidada sisetingimustes. Kui see ei ole lindude heaolu ja tervist silmas pidades võimalik, tuleb neid hoida aia ja võrguga piiratud alal. Piirangud puudutavad kõiki kodus peetavaid linde – lisaks kanadele ka hanesid, parte, kalkuneid, vutte ja faasaneid.

Erandkorras tohib kodulinde pidada väljas ainult juhul, kui lindude pidamisala (sealhulgas näiteks ka lindude poolt kasutatavad veekogud) on ümbritsetud aiaga ja kaetud võrguga. Kodulindude söötmine ja jootmine peaksid võimalusel  toimuma sisetingimustes. Juhul, kui linde söödetakse ja joodetakse väljas, peab nende söötmise ja jootmise ala olema lisaks võrgule kaetud ka veekindla katusega. Võrk ja katus on vajalikud selleks, et metslinnud ei pääseks ligi kodulindude söögile ja joogile ning ei levitaks sedakaudu kodulinnufarmidesse lindude gripi viirust.

Ka ühe linnupidaja hooletus bioohutuse tagamisel võib tähendada majanduslikke raskusi teistele farmidele. Seda seetõttu, et taudipunkti ümber kehtestatakse kolme kilomeetri raadiuses ohustatud ja kümne kilomeetri raadiuses järelevalvetsoon, kust ei ole lubatud liha ning mune välja viia.

Uute kodulindude võtmine on endiselt kõigile lubatud, kuid palume sellest teavitada kohalikku veterinaarkeskust.

Pärast väljaspidamise keelu jõustumist hakkab Veterinaar- ja Toiduamet linnupidajaid selles osas kontrollima, kuid kindlasti mitte kohe trahvima. Kui VTA avastab nõuete rikkumise, teeb veterinaarametnik linnupidajale ettekirjutuse ja annab soovitusi, kuidas puudused kõrvaldada. Kui ettekirjutused jäetakse teadlikult tähelepanuta, alles siis kaalutakse karmimate sanktsioonide – näiteks rahatrahvide – rakendamist.

Lindude gripp on väga nakkav ägedalt kulgev mets- ja kodulindude viirushaigus, mida ei ravita. Kui haigus jõuab farmi, siis kõik kodulinnud nakkuse leviku tõkestamiseks veterinaarjärelevalveametniku kontrolli all hukatakse. Ka sööt, söödanõud, jäätmed ja muu materjal, mis võib olla viirusega saastunud, töödeldakse või hävitatakse viisil, mis tagab viiruse hävimise.

Praegu Euroopas leviv viirusetüvi H5N8 inimestele ohtlik ei ole ja põhjustab ainult lindude haigestumist.

Iga farmiomanik saab oma linde kaitsta, kui ta piirab ka kõrvaliste isikute pääsu lindlasse. Väga oluline on korrapäraselt teha näriliste ja putukate tõrjet. Linnukasvataja peab olema kindel, et kõik, mis lindlasse sisse viiakse, olgu selleks sööt, allapanu või muu materjal, poleks haigustekitajaga kokku puutunud. Lindlasse sisenedes peaks kindlasti olema võimalus desinfitseerida desomatil jalanõud ning seal kasutatavaid jalanõusid ja üleriideid ei tohiks samaaegselt kasutada ja kanda mujal.

Täna peetakse Eestis kodulinde ligikaudu 3000 majapidamises. Suuri, üle tuhande linnuga munakanafarme tegutseb praegu 33 ja üle tuhande linnuga broilerifarme 75. Hanesid peetakse vähem kui paarisajas ja ka parte vähem kui paarisajas farmis, kalkuneid 70, vutte 53 ja faasaneid 14 majapidamises.

Seoses sellega, et lindude gripp levib peaaegu kogu Euroopas, palume teavitada Veterinaar- ja Toiduameti maakonna veterinaarkeskusi, kui leiate veelindude värskeid korjuseid või hulganisti surnuid metslinde. Veterinaar- ja Toiduamet korraldab sellistel puhkudel proovide võtmise, et võimalikku  haiguspuhangut tuvastada.

  • Lindude gripp on levinud suures osas Euroopast, sealhulgas ka meie naabrite juures Soomes ja Rootsis. Veebruari lõpus lisandus lindude gripi juhtumitega riikide hulka Leedu ja ka Venemaa Kaliningradi oblast.
  • Lindude gripp on väga nakkav ning ägedalt kulgev lindude viirushaigus, mida iseloomustab harja, lokutite ja näopiirkonna turse, isutus, uimasus ja munatoodangu langus kuni selle täieliku kadumiseni. Lindude suremus võib küündida kuni 100%-ni.
  • Inimestele lindude gripp ohtlik ei ole, kuid võib põhjustada ulatuslikku majanduslikku kahju linnupidajatele. Iga linnupidaja peab järgima kehtestatud bioohutuse meetmeid, et oma linde gripi eest kaitsta.
  • Lindude grippi puudutav teave on koondatud veebilehele www.linnugripp.ee ning küsimusi ja infot taudikahtlusega loomadest saab jätta VTA infotelefonile 605 4750.

 

Martin Altraja
Veterinaar- ja Toiduameti pressiesindaja

 

Päise pilt: freeimages.com

Posted on

Lihula päästekomando meeskonnavanem Kalev Pea sai Päästeteenistuse medali

Möödunud teisipäeval andsid siseminister Andres Anvelt ja Päästeameti peadirektor Kuno Tammearu üle päästeenistuse aumärgid. Teiste seas sai medali ka Lääne päästekeskuse Lihula komando meeskonnavanem Kalev Pea.

„Päästja töö on raske nii vaimselt kui ka füüsiliselt ja vahel ka eluohtlik, see on teistsugune ja seda on rohkem kui kasvõi kolm aastat tagasi. Tänased päästjad käivad lisaks päästesündmustele pea sama palju ennetamas ehk kodunõustamisi tegemas,“ ütles päästeameti peadirektor Kuno Tammearu.

Lisaks päästetöötajatele tunnustati ka teisi Eesti kodanikke vapruse eest inimeste ja vara päästmisel ning silmapaistvate teenete eest päästetööde korraldamisel, tegemisel ja päästeteenistuse arendamisel.  Kokku omistati tänavu 54 aumärki: üks suur kuldrist, kolm hõberisti, 35 Päästeteenistuse medalit ja 15 Elupäästja medalit. Lisaks kolm missioonimedalit, peadirektori tänukirjad ning siseministeeriumi tänukirjad ja hinnalised kingitused. Ühtekokku tunnustati 78 inimest.

Lihula päästekomando IV vahtkond (2015) vasakult paremale Olev Eelsalu, Rasmus Paulus, Lauri Peegel, Margus Umal, Joonas Haas ja Kalev Pea. Foto: Kristi Kais

Kalev Pea on Lihula päästekomandos töötanud viisteist aastat, neist viimased kümme meeskonnavanemana. Päästesüsteemis oli tema esimeseks töökohaks Kõmsi EPM päästja töökoht, kust ta liikus edasi Lihula päästekomandosse. Taipliku ja terase mõtteviisiga mehele vääriliselt, pakuti talle võimalust jätkata oma karjääri meeskonnavanemana, mille ta vastu võttis.

Lihula päästekomando jaoks on Kalevi näol tegemist meeskonnavanemaga, kes nii-öelda viienda vanemana asendab erinevates vahtkondades meeskonnavanemaid. Selle juures suudab ta erinevatesse vahtkondadesse hästi sulanduda ning tagada ladusa meeskonnatöö, mis arvestades iga meeskonna erisust on väga hea loomuomadus. Lasteaedades ja koolides väikestele lastele päästealaste ürituste- ja loengupidamine ei valmista sellele mehele raskusi, koostöös meeskonnakaaslastega tehakse see töö nobedalt ära. Niisamuti toimub ka kodukülastuste tegemine, seejuures asjalikke nõuandeid jagades ning vajadusel märgatud puudustele tähelepanu juhtides.

Kalevi puhul väärib äramärkimist ka see, et ta käib võimalusel omast vabast ajast vaatlemas maakondlikke õppusi ning kui vaja, osaleb ka õppuste korraldusmeeskonnas või hindajana. Läänemaa päästepiirkonna Haapsalu korrapidamisgrupi hinnangul ja arvamusel on tema puhul tegemist oma ala hinnatud spetsialisti ja meeskonnavanemaga.

Foto: Kristi Kais

Öelge palun, kas autasu saamine oli teie jaoks üllatus?
Tuleb tõdeda, et tegemist oli ootamatu ja meeldiva üllatusega.

Kas olete teadlik, kes Teie kandidatuuri üles seadsid?
Lihula Päästekomando pealik ja Läänemaa Päästepiirkonnajuhataja ning Läänemaa korrapidamisgrupi korrapidajad. Ehk et komandopealik esitas, teised kiitsid heaks.

Olete Lihula päästekomandos töötanud kokku 15 aastat, neist 10 aastat meeskonnavanemana, kuidas hindate oma meeskonna tööd?
Teenistus algas Lihula komando Kõmsi eraldipaiknevas meeskonnas, kus töötasin aastani 2007, mil see üksus suleti ning pakuti võimalust töötamist jätkata Lihula Päästekomando kooseisus.
Kuna olen nö asendus meeskonnavanem (asendan puhkuste, vabade vahetuste ja haiguslehtede ajal teisi meeskonnavanemaid), puutun kokku erinevate vahtkondadega, mis nõuab paindlikku suhtlust, sest iga vahtkond on “oma nägu” ja omade eripäradega. Siiani pole hätta jäänud, hommikuti kõik teretavad ka.

Ilma mõnusa seltskonnata selles komandos ei töötaks, tähtis on meeskonnavaim ja ühtekuuluvustunne.
– Kalev Pea

Madis Veltman, Maaleht
Madis Veltman, Maaleht
Madis Veltman, Maaleht

 

 

Kristina Kukk
Lihula Teataja toimetaja

Fotod: Madis Veltman, Maaleht

Samal teemal Maalehes: Päästeameti aumärgiga tunnustati 54 inimest

Posted on

VTA teadaanne: Rändlinnud võivad meilegi tuua lindude gripi

Seoses naasvate rändlindudega suureneb ka tõenäosus, et Euroopas pea kõikjal levinud lindude gripp jõuab ka Eestisse. Veterinaar- ja Toiduameti loomatervise osakonna juhataja Harles Kaup annab ülevaate, kuidas peaks toimima, kui avastate haigusnähtustega linde.

Euroopas levib nii mets- kui ka kodulindude hulgas ravimatu haigus – lindude gripp, mis võib sel aastal suure tõenäosusega jõuda ka Eestisse. Seeõttu peaksid inimesed teavitama Veterinaar- ja Toiduametit surnud lindudest, et võimalikule puhangule õigeaegselt jälile jõuda. Praegu Euroopas leviv viirusetüvi H5N8 inimestele ohtlik ei ole ja põhjustab ainult lindude haigestumist.

Lindude gripi Eestisse jõudmise oht suureneb just nüüd, kui tagasi jõuavad potentsiaalselt viirust kandvad rändlinnud, kes võivad haigust levitada. Teoreetiliselt on kõik linnuliigid linnugripist ohustatud, teistest vastuvõtlikumad on kodulinnud, veelinnud ja röövlinnud.

Maakonna veterinaarkeskust tuleks teavitada, kui leiate vähemalt viis veelinnu korjust või kui on näha ebatavaline veelindude suremine umbes saja meetri ulatuses mererannast. Samuti tuleks ametit teavitada kümne või enama lähestikku asuva surnud metslinnu värskest korjusest.

Linnugripi nakkuse kandjateks looduses on üldjuhul nakatunud või nakkuse läbi põdenud veelinnud, kes võivad nakatada kodulinde kas oma rooja või hingamisteede nõrega. Nakkuse allikaks võivad olla ka surnud lindude korjused, sealhulgas ka vaid lindude suled. Lindude grippi jäänud linde ei ravita. Kui haigus jõuab farmi, siis paraku kõik seal elavad kodulinnud veterinaarjärelevalveametniku kontrolli all hukatakse, et tõkestada nakkuse edasist levikut. Ka sööt, söödanõud, jäätmed ja muu materjal, mis võib olla viirusega saastunud, töödeldakse või hävitatakse veterinaarjärelevalve ametniku juhiste kohaselt viisil, mis tagab viiruse hävimise.

Ettevaatusabinõuna tuleks kodulinde hoida suletud hoonetes. Juhul, kui linde peetakse väljas, tuleb välistada nende mistahes kontakt metslindudega. Selleks sobiks näiteks aiaga piiratud ja võrguga kaetud ala, kusjuures lindude söötmis- ja jootmiskoht peab kindlasti asuma katuse all.  Kodus peetavad haned ja pardid peavad olema teistest kodulindudest eraldatud. Iga farmiomanik saab oma linde kaitsta ka sellega, kui ta piirab ka kõrvaliste isikute pääsu lindlasse. Väga oluline on korrapäraselt teha lindlates näriliste ja putukate tõrjet. Linnukasvataja peab olema kindel, et kõik, mis lindlasse sisse viiakse, olgu selleks sööt, allapanu või muu materjal, poleks haigustekitajaga kokku puutunud. Lindlasse sisenedes peaks kindlasti olema võimalus desinfitseerida jalanõud (desomatt) ning seal kasutatavaid jalanõusid ja üleriideid ei tohiks samaaegselt kasutada ja kanda mujal.

Kodulindudel esinevad lindude gripi kliinilised tunnused varieeruvad sõltuvalt linnuliigist ja vanusest.

Haigustunnustega kodulind

Kanadel esinevat lindude grippi iseloomustavad sellised kliinilised tunnused nagu loidus, isu vähenemine, munatoodangu järsk langus, kõhulahtisus, hingamisraskused, eritised silmadest, närvinähud ning peapiirkonna, peamiselt harja ja lokutite turse ja sinakus. Lindude gripi puhul võib kanade suremus ulatuda kuni 100%-ni.

Kodulindude suurenenud suremusest, rohkem kui viiest surnud veelinnust või enam kui kümnest surnud metslinnust teavita viivitamatult Veterinaar- ja Toiduametit infotelefonil 605 4750 või Läänemaa veterinaarkeskust telefonil 472 4791.

 

Harles Kaup
Veterinaar- ja Toiduameti loomatervise osakonna juhataja

Päise pilt: Kristina Kukk

Posted on

Päästeameti teadaanne: Lihula valla tuleohutu aasta 2017

2016. aastal toimus Lihula vallas kaheksa tulekahju. Eluhoone tulekahjusid oli üks. Põlengu tekkepõhjuseks oli rike kütteseadmes. Õnneks ei olnud tegemist millegi suuremaga ja keegi selle tagajärjel ei hukkunud. Läänemaal seevastu hukkus tules üks inimene üsna 2016. aasta alguses. Läänemaa päästepiirkonna juhataja Kätlin Poopuu kutsub inimesi märkama ohte enda majapidamises.

Ilmselt ei ole enam kellelegi uudiseks, et päästjad käivad rohkem ennetustööd tegemas, kui tulekahjusid kustutamas. See on hea, sest näitab inimeste ohuteadlikkuse kasvu ning suhtumise muutumist enda turvalisuse osas.

Eelmisel aastal nõustasid päästjad Lihula vallas 41 kodu. Neist 13 kodu vajasid korduvkülastust, mis tähendab, et need kodud vajasid rohkemat abi kui vaid nõustamist. Peamiseks põhjuseks oli vananenud või siis korrast ära elektrisüsteem. Üllatav oli see, et 15 kodus puudus ikka veel 2009. aastast alates kohustuslik suitsuandur või töökorras suitsuandur. Positiivne oli see, et valdaval enamusel kodudest oli olemas korstnapühkija akt ning ka küttekolded olid korras.

Sellelgi aastal nõustatakse kodusid ja päästjaid on teie uste taha oodata. Kindlasti ei ole vaja nende külastust karta, sest nad tulevad teid siiski aitama. Võite ka ise meid kohale kutsuda. Te ei pea tegema selleks muud, kui helistama päästeala infotelefonil 1524 ning oma soovist või probleemist teada andma.

Seniks aga kuni päästjad ei ole teie juurde juhtunud, mõned mõtted, kuidas saaks oma kodu tuleohutumaks muuta ning olla ka valmis selleks, kui halbade asjaolude kokkusattumisel peaks kodus siiski tuleõnnetus juhtuma.

Kui majapidamises on toasooja saamiseks ahi, kamin või pliit, on mõistlik paigaldada lisaks suitsuandurile ka vingugaasiandur, mis reageerib vingugaasisisaldusele ruumis. Mürgine ving võib tuppa tungida kütteseadme siibri liiga varasel sulgemisel ja suitsuandur sellest märku ei anna. On olemas ka temperatuuriandur, mis on alternatiivne lahendus suitsuandurile.

Temperatuuriandur reageerib ruumis tõusvale temperatuurile ja annab teatud temperatuuri saavutades häiret. Tõsi, seda tüüpi andurit ei ole soovitatav paigaldada päris eluruumidesse. Seda lihtsal põhjusel- tulekahju algstaadiumis on temperatuuri tõus madal ja aeglane, kuid suitsu tekib ohtralt ning sellises olukorras avastab suitsuandur tekkinud põlengu siiski kiiremini. Küll sobib temperatuuriandur garaaži, katlaruumi, sauna eesruumi.

Kindlasti tuleb ka sellele mõelda, et kui eluruumis siiski tulekahju juhtub, peaksid käepärast olema esmased tulekustutusvahendid – tulekustutustekk ja 6 kg pulberkustuti. Hea ja kindel vahend pliidil süttinud toidu kustutamiseks on rasvakustuti. Tulekustutit valides tuleb teada, milliseid põlenguid ühe või teisega kustutada saab. Kõige levinumad on tulekustutid, millel on peal mitme klassi märgid, näiteks ABC, BC jne. See tähendab, et sama kustutiga võib kustutada erinevaid põlevaid aineid.

Ära unusta suitsuandurit kord kuus testida! Üksnes siis, kui tulekahju avastatakse võimalikult varases staadiumis, see tähendab, et suitsuandur on sellest märku andnud ning tule kustutamisega alustatakse kiiresti (tulekustutusteki või tulekustutiga), on võimalik ise tulekahju ära kustutada. Sellisel juhul on ka varakahjud pea olematud ja ei seata ohtu kaaselanike elusid.

Me ei väsi kordamast, et kui te olete oma kodu ohutuks muutnud, siis palun vaadake üle ka oma lähedaste ja naabrite kodud. Kas neil on seal ohutu?

Kui märkate, et neil on abi vaja, siis aidake neid ise või andke neist teada. Ärge pigistage probleemi ees silmi kinni! Võtke telefon ja helistage kohalikku omavalitsusse, päästeametisse, politseisse. Rohkem teie tegema ei pea, aga võite olla kindlad, et probleemiga hakatakse  tegelema ja lahendus leitakse ühiselt. Kui õnnetus on juba juhtunud, ei ole enam mõistlik hakata rääkima, et riskikäitumist oli juba ammu näha ning kõigile teada. Siis on juba väga hilja.

2016. aasta on minevik, millest tuleb kõigil õppida. Uuel aastal on aga vaja tegutseda uue ja ohutu hooga, tehes enda poolt kõik selleks, et selleks saaks tuleohutu 2017. aasta.

Olge julged ja hoolivad!

Turvalist aastat!

 

Kätlin Poopuu
Läänemaa päästepiirkonna juhataja

 

Päise pilt: freeimages.com

Proudly powered by WordPress