Loading... (0%)

Kasside-koerte marutaudivastane vaktsineerimine on kohustuslik ning vajalik

05 aprill 2017

Just praegu, kevadel, kui paljud inimesed võtavad endale kassipoja või kutsika, on taaskord hea meelde tuletada üks väga oluline teema. Tänavu täitub Eestil neli aastat ametlikult marutaudivabaks riigiks saamisest. Hoolimata sellest, et tegu on hea uudisega, on olukorral ka oma varjukülg.

Viimaste aastate riiklik lemmikloomade vaktsineerimise statistika kõneleb üsna selgelt, et loomaomanikud on pannud võrdusmärgi riigi marutaudivabaduse ning võimaluse vahele jätta oma lemmikloom marutaudi vastu vaktsineerimata. Loomatauditõrje seaduse kohaselt on omanikul kohustus lasta oma lemmikloomale regulaarselt teha marutaudivastane vaktsiinisüst. See seadusepügal ei ole ajale jalgu jäänud.

Kahjuks ei ole nakkushaiguse vabadus kunagi miski, mis on iseenesestmõistetav. Eriti vähepüsivaks võib osutuda eeldus jääda selles surmavaimast nakkushaigusest kestvalt puutumata põhjusel, et marutaudi võivad nakatuda kõik loomaliigid. Lisaks tuleb arvestada, et haigustekitaja põhiliseks laialikandjateks Euroopa regioonis on metsloomad, täpsemalt rebased ja kährikud, kellel pole riigipiirist sooja ega külma. Eesti naaberriigis, Venemaal, on haigustekitaja laialt levinud. Marutaudist põhjustatud surmajuhtumid on piiri taga loomade hulgas tavapärased ning surmajuhtumid inimeste hulgas ei ole haruldased.

Globaliseeruvas maailmas reisivad inimesed pidevalt ühest riigist teise, sealhulgas ka loomaomanikud, kes teevad seda sageli oma lemmikutega. Harvad ei ole olukorrad, kus lemmikloom võetakse endale kas plaanitult või vahel ka spontaanselt võõrast riigist. Nõuetekohaselt marutaudi vastu vaktsineerimata ning haigestunud lemmikloomaga on samuti võimalik haigus pikkade vahemaade tagant Eestisse sisse tuua ning seda on mitmes riigis ka juhtunud.  Marutaud on haigus, mis on endiselt levinud kõikidel mandritel välja arvatud Austraalias. Seega tegelikkuses on meie riigi marutaudivabadus väga habras.

Marutaud on nakkusohtlik ning ühtviisi surmav nii inimestele kui loomadele. Haigusesse nakatutakse peamiselt haige looma hammustuse tagajärjel, kui sülg satub haava. Viiruse ülekanne võib toimuda ka siis, kui haige looma sülg satub limaskestadele. Nakatunud loom võib ise veel silmnähtavalt haige olemata nakatada suurt hulka inimesi või loomi, sest tema süljes võib haigust põhjustav viirus esineda üldjuhul 4 kuni 10, vahel isegi kuni kaks nädalat enne, kui haigusnähud ilmnevad. Maailmas sureb iga päev sadu inimesi marutaudi, kusjuures ~95% juhtudest saadakse nakkus koeralt.

Seega on näiliselt lihtne otsus – ma jätan oma lemmiklooma marutaudi vastu vaktsineerimata – seotud väga suure riskiga. Kuigi riik vaktsineerib ohustatud piirialadel metsloomi regulaarselt marutaudi vastu ning jälgib lemmikloomade liikumist, on need meetmed eelkõige suunatud haiguse ennetamiseks riiklikul tasandil. Oma lemmiklooma, lemmikuga kokkupuutuvaid lähedasi ning tuttavaid, samuti kõik teisi inimesi ja loomi saab otsesest marutaudiohust säästa siiski vaid iga loomaomanik ise. Marutaud on küll surmav, aga täiel määral ennetatav. Haiguse ärahoidmiseks ei ole vaja teha muud, kui pöörduda loomaarsti poole ning lasta vähemalt kord kahe aasta jooksul kass või koer marutaudi vastu vaktsineerida.


  • Marutaud on 99,9% surmav, kuid 100% ennetatav
  • Vaktsineerimine on ainus kaitse marutaudi vastu
  • Vaktsineeri oma koera ja kassi regulaarselt marutaudi vastu. Tee seda vähemalt üks kord kahe aasta jooksul
  • Ära lase oma loomi hulkuma
  • Väldi kokkupuuteid võõraste kodu- ja metsloomadega
  • Õpeta lastele, et võõraid kodu- ja metsloomi ei tohi puutuda, isegi kui nad näivad sõbralikud
  • Kui sinu lemmikloom saab pureda, siis teavita sellest loomaaarsti
  • Kui saad hammustada, pöördu kiiresti traumapunkti või perearsti poole
  • Lemmikloomaga reisimisel järgi loomadega reisimise reegleid


Selleks, et sina ei peaks kunagi olema samas olukorras nagu plakatil kirjeldatud koera omanik, vaktsineeri oma lemmikloom!

 

 

Enel Niin
Veterinaar- ja Toiduameti marutaudivastase vaktsineerimise projektijuht

 

Fotod: Veterinaar- ja Toiduamet