Loading... (0%)

Galerii: Puhtu-Laelatu looduskaitseala tähistab tänavu 60. juubelit

14 detsember 2017

Puhtu-Laelatu looduskaitseala tähistab tänavu 60. juubelit. Ajalugu aga ulatub veel kaugemasse minevikku – 1939. aastal loodi Virtsu-Puhtu tervisemuda kaitseala. Siinne haruldane ja rikas loodus on pikka aega pakkunud huvi teadlastele.

Puhtu–Laelatu looduskaitsealal hoitakse liigirikkaid looduslikke ja pärandkooslusi ning vee- ja rannikulinnustiku rände- ja pesapaiku. Ala asub Lääneranna vallas Hanila, Pivarootsi ja Virtsu vahel, hõlmates Risti–Virtsu maanteest lõunasse jäävaid liigestunud rannajoonega lahtesid, rannikujärvi, rannaniite ning laidusid. Siin asub ka üks Eesti liigirikkamaid puisniite – Laelatu, samuti Puhtulaiu laialehine mets. Lahustükina kuulub kaitsealasse kümmekond Kõbaja laidu Virtsust põhja pool.


Mitmekesine ja liigirikas

Rannikul on levinud roostikud ja rannarohumaad, sisemaa pool tulevad puisniidud, kadastikud ja metsad. Siin on mitut liiki lindude oluline rände- ning pesitsuspaik. Kurvitsalistest pesitsevad rannikualadel ning saartel kiivitaja, merisk, punajalg-tilder, liivatüll, niidurüdi, mustsaba-vigle, suur-koovitaja, tutkas. Läbirändel peatub teisigi kurvitsalisi. Kajakalistest pesitsevad naeru- ja kalakajakas, hanelistest tõmmuvaeras, jää- ja rohukoskel, tuttvart, sinikaelpart jt. Linnukaitse seisukohalt pakuvad huvi eelkõige mererannik, saared ja lahed.

Botaaniliselt on eriti huvitavad Puhtu poolsaare laialehine mets, Laelatu puisniit ja Pivarootsi rannaalvarid. Kaitsealal on ka Eesti ainuke teadaolev Ruthe sõrmkäpa kasvukoht. Seda käpalist on peale Eesti leitud veel vaid paaris kohas Kirde-Saksamaal ja Loode-Poolas.

Laelatu puisniit on üks kaitseala silmapaistvamaid kooslusi. Tegu on väga liigirikka alaga, kus kasvab üle 400 soontaime- ja 30 samblaliigi. Puudest on levinumad tamm, saar, arukask, vaher jt. Laelatu puisniidult on leitud 2/3 Eestis kasvavatest looduslikest käpalistest.


Puhtu metsa rohurindes õitsevad varakevadel sinilill, võsaülane, kollane ülane, kopsurohi. Veidi hiljem sirguvad kuutõverohud, salu-siumarjad, seljarohud ja ussilakud. Juunis valendab metsaalune karulaugu õitest.

Rannikul on levinud roostikud ja rannarohumaad, sisemaa pool tulevad puisniidud, kadastikud ja metsad. Siin on mitut liiki lindude oluline rände- ning pesitsuspaik. Kurvitsalistest pesitsevad rannikualadel ning saartel kiivitaja, merisk, punajalg-tilder, liivatüll, niidurüdi, mustsaba-vigle, suur-koovitaja, tutkas. Läbirändel peatub teisigi kurvitsalisi. Kajakalistest pesitsevad naeru- ja kalakajakas, hanelistest tõmmuvaeras, jää- ja rohukoskel, tuttvart, sinikaelpart jt. Linnukaitse seisukohalt pakuvad huvi eelkõige mererannik, saared ja lahed.

Botaaniliselt on eriti huvitavad Puhtu poolsaare laialehine mets, Laelatu puisniit ja Pivarootsi rannaalvarid. Kaitsealal on ka Eesti ainuke teadaolev Ruthe sõrmkäpa kasvukoht. Seda käpalist on peale Eesti leitud veel vaid paaris kohas Kirde-Saksamaal ja Loode-Poolas.

Laelatu puisniit on üks kaitseala silmapaistvamaid kooslusi. Tegu on väga liigirikka alaga, kus kasvab üle 400 soontaime- ja 30 samblaliigi. Puudest on levinumad tamm, saar, arukask, vaher jt. Laelatu puisniidult on leitud 2/3 Eestis kasvavatest looduslikest käpalistes.

 

Refereeritud Eesti Looduse artiklist

Vaata ka Osooni videolõiku

 

Galerii autor: Arno Peksar