Eile toimus Läänemaa Ühisgümnaasiumi aulas Läänemaa aasta õpetaja tunnustamisüritus, kuhu oli kutsutud ka Lihula Gümnaasiumi direktor Janar Sõber (33), kes sai Läänemaa aasta õppeasutuse juhi tiitli.

“Uuendusmeelne koolijuht, kes on sihikindlalt ja tulemuslikult kujundamas õppivat organisatsiooni.
Kui direktor usub sellesse, et iga päev koolis saab olla huvitav ning toetab oma kolleege ja õpilasi, siis läheb sellega kaasa kogu kollektiiv.
Noore koolijuhina on Janar Sõber tõestanud end kui tõeline maa sool. Lisaks igapäevatööle koolis on ta seotud paljude erinevate valdkondadega kogukonnas,” niimoodi kõlasid read, millega kolleegid Janari kandidatuuri üles seadsid.

“Meie kooli direktor Janar Sõber on suurepärane direktor ja inimene ning usun, et ta pole mitte ainult Läänemaa, vaid üks Eesti parimaid.
Olla tema rollis ja tema kingades kasvõi ühe päeva, oli suur suur au,” kommenteeris õpetajate päeval Janar Sõbra asemel direktori kohuseid täitnud abiturient Eliise Tiidussalu.

INTERVJUU: Läänemaa aasta õppeasutuse juht Janar Sõber

Janar, mida see tiitel Sinu jaoks tähendab?

Tegelikult on niimoodi, et minu enesehinnang ei ole nii kõrge, et ma end üheski valdkonnas kõige paremaks pidada julgeksin. See on nagu õppides, et mida rohkem ma õpin, seda rumalamana end tunnen, kuid seda enam on seesugused tunnustused vajalikud ning annavad mulle kinnitust, et olen õigel teel.
Teisalt olen ma ääretult õnnelik, sest võin julgelt vastu rinda lüüa ning öelda, et no pagan, tööd on ikka väga palju tehtud nende nelja aasta jooksul.

Mida pead enda koolijuhi karjääri kõige olulisemaks saavutuseks?

Seda on hästi raske öelda, sest minu jaoks ei ole väikeseid ja vähetähenduslikke hetki, kõik on ühtmoodi oluline. Kui ma hommikul ukse peal “tere hommikust” öeldes näen, et ühel pisikesel poisil on jalas liialt suured püksid, mis ei taha üleval püsida, on minu selle hetke kõige tähtsamaks ülesandeks leida talle püksirihm ning nii ma siis tegelengi vajadusel ka niisuguste asjadega.
Usun, et meie kooli muudavadki ennekõike eriliseks need väikesed ja igapäevased tegevused, mida südamest ja südamega teeme.

Lihula Gümnaasiumi õpetajad ja direktor õpetajate päeval, 5. oktoobril 2015

Samas, kui rääkida suures plaanis ning hariduselust üldiselt, siis minu silmis on siin kaks kõige olulisemat nüanssi.

Esiteks see, et oleme suutnud sisuliselt sama kaadriga tekitada olukorra, kus Lihula kool, mille maine oli veel mõned aastad tagasi mitte ehk kõige parem, on praeguseks see kool, mis paistab silma ning kool, mida uhkusega enda kooliks peame.

Teine, mitte vähem oluline saavutus, on see, et õpilaste meelsus on muutunud, õppimine on populaarne. Hakkab ju kool ennekõike pihta ikkagi lapsest ja õpetajast, nii et tegelikult on muidugi nii, et ilma niivõrd mõistvate ja toetavate kolleegideta oleksin ma selles positsioonis, kus ma täna olen, mitte keegi.

Mul on meie kollektiivi, terve koolipere ning Lihula kogukonna üle väga hea meel ja ma olen väga tänulik.

Sind on iseloomustatud kui eriti aktiivset ning avatud meeltega juhti, kes haarab igast pakutavast võimalusest. Kuidas nende võimalustest haaramisega reaalselt on?

Proovin olla nii avatud, kui ma vähegi saan või oskan ning jah, mis seal salata, haaran tõesti kõigist võimalustest, mille kohta näen, et nendest võiks meie koolile, õpetajatele ja õpilastele kasu olla.

Suhtumine, suhtlemine, ise edasi arenemine. Ma tahan veel oluliselt rohkem, kui ma praegu saan või jõuan, aga eks kokkuvõttes ongi ju kõik asjad ennekõike teekond, õppeprotsessi ja kaasatud inimeste väärtustamine, nii et ses osas on vaja mõnikord uutest asjadest haaramisega ka pisut piduri tõmmata.

Mis koolijuhi ametit puudutab, siis ma ei püsi oma laua taga nii kaua kui võiks ja peaks, kuid see valdkond on mulle ülimalt südamelähedane ning seega puhtalt minu teema.

Sa Janar oled lisaks sellele, et oled koolidirektor, ka abikaasa, kolme lapse isa, raskejõustikuklubi “Leola” asutaja ja treener, vallavolikogu liige ning mida kõike veel, kuid oled öelnud, et Sinu jaoks vaieldamatult kõige olulisem on perekond.

Jah, oma suurima kingituse, tähtsaima võidu ja tunnustuse sain ma tegelikult 2008. aasta augusti kuu teisel päeval, kui minu abikaasa Nele ütles Haapsalu piiskopilinnuse kirikus, kirikuisa ja kõigi mulle oluliste inimeste ees kõva selge häälega, et ta on nõus kogu oma ülejäänud elu minuga veetma, kõik mis sellele on järgnenud, on tore boonus.

“Minu unistuste kool”

Epp Sillukse
(väljavõte samateemalisest esseest)

Koolis on vaja kokkuhoidu ja armastust. Kui ma tulen hommikul tundidesse või astun koolimajja sisse, pean aru saama, et olen siin oodatud, minust hoolitakse ja väärtustatakse just sellisena,  nagu ma olen. Naeratav direktor hommikuti ongi, kes teeb minu kui õpilase hommikul positiivseks ja säravaks.

Mina olen arvamusel, et koolina on Lihula väga hea ning olgugi, et väike kool, siis on siin väga tore. Inimene saab rahul olla ainult sel juhul, kui teda ümbritseb headus. Olen ümbritsetud parimast klassist, suurepärastest õpetajatest ning üle mõistuse tublist direktorist. Unistuste kool on juba loodud ning ma jätkan siin oma kooliteed.

Intervjuu: Kristi Märk
Fotod: Epp Sillukse, Eliise Tiidussalu

Loe lisaks:
Janar Sõber: “Olla maailma parim”
Arvamusfestival: Lihula vallavanem ja koolidirektor osalevad paneeldiskussioonis
Fotogalerii: Läänemaa aasta õpetaja 2015 tunnustamisüritus