Loading... (0%)

Kus need aastad!? Elagu noorus!

01 november 2016

Paljud laulusõbrad jätsid laupäeval, 29. oktoobril oma luu- ja liigesevalud, muud hädad ja paha tuju (kui see just kimbutama kippus!?) koju luku taha. Rahvariided selga ja Are Huvikeskusesse lauluklubide kokkutulekule.

Lauluklubide idee tuli 43 aastat tagasi Tallinnast Salme klubist. Pika aja jooksul on tekkinud kindel sõpruskond, kes üsna reeglipäraselt üle kahe kuu kokku saab.  Lauluklubi on koht, kuhu tulevad eakad ja keskealised inimesed. Ühised laulmised, tantsud, aja veetmised. Noored just vanade sekka eriti ei kipu.

Lihulast läks teele 9 naist oma klubi presidendi Malle Saagiga. Ta on viis aastat, nagu meil presidentidel kombeks, lauluseltsi eesotsas olnud. Järgmised viis aastat on ka tema juhtimisel kindlasti edukad ja laulurohked. Seekord oli kohal 8 lauluklubi ja arelased vastuvõtjad.

Olin esimest korda sellisel üritusel ja hämmastusi, väga eredaid, tuli päeva jooksul rohkesti.

See suur aula, kus lauad kaetud hea ja paremaga, täis nii ilusaid ja intelligentseid inimesi, säravaid, nii nooruslikke. Fantastiline! Kokkutuleku päevakava alustasid nagu kombeks võõrustajad. Oli näha, kuulda laulu, rahvatantsu ja Are kandi naljandeid.

Meie, lihulalannade, etteasteks oli “Eidekene ketrab”. Milvi Tootsiko saatis akordionil, Aino Kaer-Jeser ketras, vokk oli kaasa toodud, meie laulsime. Loodame, et mitte just kehvasti! Aga kindel on see, et vaid üks klubi julges peale meie veel lavale esinema tulla.

Mis oli see, mis hämmelduma pani? Imetlema? Vaimustuma?

Ühislaulud. Igale osavõtjale väga maitsekalt kujundatud isiklik laulik: vaata sõnu ja laula kaasa.
Tantsimine. Kuidas härrasmehed oma daame ikka juhtisid! Tantsusammud selged, selg sirge. Kui Lavassaare Triolt tango telliti, ei jäänud põrand küll tühjaks. Polnud filmis, vaid tegelikkuses näha tangotantsijaid.

Loomulikult oli seal suur naistevägi, suhkrutükid, ja väike kogus soolaterasid nagu ikka. Naised tantsivad juba ammu ka omavahel, pole ju mingi ime, sest kuidas muidu tantsida saakski.

Meil tekkis üks ilus unistus: kui Lihulas oleks ka tantsuklubi. Mehed tuleksid oma kaaslannadega, õpiksid tantsusamme, tantsiksid ja olekski üks õhtu väga meeleolukalt veedetud. Aga kus on mehed?

Ares esinesid meile küll paljud mehed. Vaimustustorm saatis Lavassaare Trio esinemist ja kui igalt laudkonnalt soovilugu küsiti, siis selle nad ka said. Ja kõik laulsid kaasa. Meil oli sooviks “Abruka valss”.
Vapustava elamuse jättis kuue noormehe esinemine. Nende etteasteid saatsid vilekoorid ja rõkkamised. Täpselt nagu noorte peol.

Keskpäevast hilisõhtuni laulda, tantsida, vaadata lihtsalt enda ümber ilu. Kellelgi polnud näost näha väsimust ja kui koguneti suurde sõprusringi peo lõpetamiseks, ei tahtnud üksteise kallistamised kuidagi lõppeda.

Luuletaja Vladimir Beekman on pärandanud meile kuldse mõtte: “Veel on… vara tallatud tuhvleid otsida, naervast kevadest vaikse talveni kõige tähtsam on elus ees.”

Valli Ost
Fotod: erakogu

Kristi Märk - post author

No other information about this author.