Loading... (0%)

Täna toimub fotopäev ning õhtul kuulutatakse välja MAFFi selle aasta võidufilm

19 September 2015

Matsalu loodusfilmifestival kestab homseni, kuid ametlik lõpetamine, kus kuulutatakse välja ning näitamisele tuleb ka selle aasta võidufilm, toimub täna õhtul kell 18.00.

Võidufilmi näidatakse tervelt kolmel korral ka pühapäeval, kuid enne seda on ees ootamas tänane põneva sisuga fotopäev Lihula mõisas ning tihe filmiprogramm kolmel ekraanil.

Fotopäev Lihula mõisas

10.00 – 11.30  Arne Ader ja Urmas Tartes “Eestimaa viis nägu”
12.00  – 13.00 Argo Nurs ja Pääro MetsandHiiumaa fotoprojekt
13.30 – 14.30 Remek Meel “Pilguheit “Emajõe veemaailma” kaadrite taha”
15.00 – 17.00 Kimmo Ohtonen (Soome) “Töötamine väljaspool mugavustsooni”

Kimmo Ohtonen on töötanud loodusest telefilmide tegijana – saatejuhi, stsenaristi ja režissöörina – nii Suurbritannias kui ka Soomes.
Ta on Soome WWF liige. Kimmo on lõpetanud telemeedia eriala Chesteri Kolledžis. Aastal 2014 oli Kimmo kaheksaosalise dokumentaalsarja “Disappearing North“ (YLE) saatejuht ja stenarist. See sari käsitles inimese suheteid Põhjala loodusega. Aastatel 2013-2014 oli ta kümneosalise Soome loodusest jutustava dokumentaalsarja “Into the Wild” (YLE) stsenarist, saatejuht, lavastaja.

Fotopäeva jooksul on Lihula mõisas võimalik tutvuda Canoni foto- ja videotehnikaga. Kohal on spetsialistid Eesti ja Soome Canoni esindustest, kes on valmis vastama igasugustele tehnikat puudutavatele küsimustele.

“Vahe liikuva ja liikumatu pildi ülesvõtmise vahel pole olnud kunagi nii õhuke kui praegusel ajal,” kirjeldas MAFFi fotoprogrammi juht Heiko Kruusi selle aasta kava. “Seepärast saavad Matsalu loodusfilmide festivali tänavuses fotoprogrammis sõna filmitegijad ja fotograafid jutustavad lugusid. Toome pildid internetiavarustest välja suurele ekraanile ja Lihula mõisa seintele.”

Filmifestivali laupäevane suure saali kava

9.00

  • Linn merepõhjas / City Under the Sea, UK-Prantsusmaa 53’ (A)

    See on kõige tihedamini asustatud linn Maal. Maju on vähe, röövloomad hulguvad ringi ning seadus ja kord puudub täielikult. Siin peaks olema kaos, kuid selles linnas mere all valitseb hoopis sürrealistlik harmoonia. Film on eepiline uurimus veealusest linnast – lugu armastusest, aust ja pühendumisest. Alates haidest “penthouse’is” kuni tillukeste merihobudeni “keldris”, on see lugu saladusliku rahu ja vaikuse otsingust paigas, kus peaks olema anarhia.

 

10.00

  • Meie planeet / Planetary, UK 85’ (B)

    Meie planeet on kriisis. Probleem on sügavamal kui me võiksime arvata. Põhiküsimus on selles, kuidas me maailma näeme. See täispikk dokumentaalfilm on võimas visuaalne portree meie planeedist, mis viib meid koos astronautide, teadlaste, keskkonnakaitsjate ja filosoofide intiimsete intervjuudega teekonnale üle kontinentide. Filmitud 30 riigis ja 65 linnas.

 

11.30

  • Sõnnikumardikas välismaal / A Beetle Abroad, Uus-Meremaa 25’ (A)

    Delilah on sõnnikumardikas ja Uus-Meremaa on tema uus kodu. Ta on siin võõras, ta toodi siia selleks, et aidata puhastada riiki sõnnikust…süües seda. Uus-Meremaal on palju loomasõnnikut ja mitte kedagi, kes seda koristaks. Selleks oligi sõnnikumardikat vaja. Aga Delilah’l on ka isiklik missioon – leida kaaslane ja luua perekond. Kas see õnnestub? Ja kas sõnnikumardikad lahendavad Uus-Meremaa ühe suurima reostuse probleemi?

 

  • Kiiver lootoselinnud / The Ninja-Birds of Kakadu Comb-Crested, Jaapan 52’ (A)

    Kakadu rahvuspark asub Põhja-Austraalias. Vihmaperioodi ajal, kui selle avarustele tekib hiigel-märgala rohke veeputukate ja kalade varuga, saabuvad veelinnud sinna pesitsema.   Nende hulgas on ka kiiver-lootoselinnud.

    Need unikaalsed linnud kasutavad oma pikki varbaid, et osavalt lootoselehtedel kõndida ja püüda veealust saaki. Huvitaval kombel on need linnud polüandrilised, mis tähendab, et igal emaslinnul on rohkem kui üks isane.

  • Vihmamets / The Wild Wet, Austraalia 25’ (A)

    Planeedi kõige vanem vihmamets on pime, niiske ja ohtlik – ellujäämiseks keeruline koht! Rändame kaugesse Kirde-Austraalia nurka, kus dinosauruste järeltulijad ikka veel ringi luusivad.

 

13.40

  • Iidse metsa taasloomine / Making an Ancient Forest – Kalkalpen NP, Austria 52’ (A)

    Mis oleks kui me saaksime kella tagasi keerata ja taastada looduse tema “neitsilikkuses” sellisena nagu ta oli enne kui inimene “täitis maa ja alistas ta”? … Kalkalpeni rahvuspark oli metsatööstusala alates varakeskajast.
    Metsandus on sellest ajast muutunud, kuid mitte nii radikaalselt kui nüüd. Nüüd tehti otsus metsaraie lõpetada. Kavatsus ei olnud hävitada, vaid taasluua. Metsamajandaja taandus ja lasi loodusel endal juhtimise üle võtta. See avas ukse uude ellu: taastub puude ja taimede mitmekesisus, paljud loomaliigidki tulevad tagasi.

  • Everglades – rohtunud jõgi / The Everglades – A Watery Wilderness, Saksamaa 52’ (A)

    Everglades on märgala Floridas. Aga mitte tume mülkasoo. Everglades on tegelikult  kristallselge madal jõgi, mis voolab aeglaselt mere poole.
    Film portreteerib kummalist, kuid rahutut vesist kõrbe seal elevate loomade kaudu. Filmiti üle kahe aasta ja loomade käitumisest on pildile jäänud mõndagi, mida pole selles ainulaadses rahvuspargis kunagi varem nähtud.

 

15.40

  • Vabaõhukino / Cinema Dehors, Austraalia 3’

    Kaasaegses maailmas oleme liiga hõivatud oma igapäevaste toimetustega ja sõltuvuses tehnoloogiast, et mõnikord unustame maailma tõelise ilu.  

  • Brasiilia loodus – 1. osa: Habras mets / Brazil – A Natural History – Ep. 1: Fragile Forest, Austria 50’ (A)

    Mets ulatus kunagi piki rannikut tuhandete kilomeetrite taha, nüüd on sellest vaid 7% järel. Haardahvid tervitavad üksteist kallistustega – mida lähedasem suhe, seda intensiivsemad kallistused. Kahkpea-kosepiiritajad lendavad läbi Iguaçu joa langeva vee ja ehitavad pesad libedale kaljuseinale veekardinate taha. Koaatid on pika paindliku nina ja triibulise sabaga uudishimulikud olendid. Nad on väga sotsiaalsed ja elavad emas-gruppidena koos õdede, emade ja tädidega. Isased sinimanakinid teevad aga tiimitööd selleks, et kurameerida emasega. Tähelepanu võitmiseks hüplevad nad oksal nagu miniatuurse tsirkuse artistid. Vaid esiartist pääseb viimasesse vaatusesse.

18.00

  • Festivali lõpetamine ja võidufilm

Filmid kolmes saalis ja mitu näitust

Filme näidatakse veel ka Lihula kultuurimaja peeglisaalis ning Lihula mõisa I korrusel. Lisaks saab nautida nii kõrgetasemelisi fotonäituseid kui ka ehetenäitust “SümBIOos”.

Programm jätkub pühapäeval, mil lisaks sellele, et kolmel korral on suure saali kinolina võidufilmi päralt, tulevad näitamisele veel mitmed filmid ning avatud on ka kõik näitused.

Lisainfo MAFFi kodulehelt.
Fotod: Arvo Tarmula ja MAFFi võistlusprogramm

Admin - post author

No other information about this author.