Loading... (0%)

Saame tuttavaks: Varbla vald

16 oktoober 2017

Tänavu 17. juunil täitus Varbla vallal 25 aastat omavalitsusliku staatuse kinnitamisest. 314 km2 pindalaga ning rahvaarvuga 824, moodustab see tulevase Lääneranna valla pindalast 23% ja elanikkonnast 15%.

Varbla vald jaguneb neljaks tihedamini asustatud osaks: Saulepi, Varbla, Paadrema ja Paatsalu, mis on endised mõisakohad. Kõige suurem alaliste elanike arv on Varbla külas  (93 inimest) ja Tõusi külas (82 inimest). Kokku elab Varbla vallas 2017. aasta andmetel 819 inimest.

Liivi lahe ääres paikneval vallal on üle 30 km rannajoont, mis on looduslikult väga mitmekesine: kivised ja roostikuga kaetud rannalõigud vaheldumisi liivarandadega. Tihedamalt asustatud alasid eraldavad hõredalt asustatud metsad ja soo. Valla territooriumist on 57% metsamaad, millest 42% on riigimets. Haritavat maad on 16% ja looduslikke rohumaid 8,6%. Vallakeskus paikneb 70 km kaugusel Pärnust, Audru-Tõstamaa-Nurmsi maantee ääres. Idas eraldab Paadrema jõgi Varbla valda Tõstamaa ja Koonga vallast.

Foto: Margit Merila

Varbla on nime saanud Werpeli mõisa järgi ning oli läänimõisana erakätes juba 1426. aastal. 1799. aastal eraldus Varbla mõisast Uue-Varbla mõis. Paatsalus on tänaseni säilinud 1912. aastal Eduard Kleiseli ehitatud Illuste mõisahoone, mis on huvitav näide juugendstiilist. Hoonet ümbritsevad 19. sajandi lõpul rajatud pargi puuhiiglased.

Varbla valda tuntakse kui puhta elukeskkonna, rikkumata looduse ja kaunite liivarandadega paika, mis on alati olnud hinnatud puhkeala. Siinset maastikupilti iseloomustavad Lääne-Eestile ja saarestikule iseloomulikud kadakad ja kiviaedu täis maalapid vaheldumisi metsadega. Kaunimad kadastikud võib leida Kadaka ja Mereäärse külast, samuti Paatsalu lahe ümbrusest ning Vaiste külast Matsini. Matsi rand, mis asub eakate rannamändidega metsatuka ääres, on siinse ranniku armastatuim rannapuhkuse paik.

Tänu poollooduslikele ja looduslikele kooslustele pakuvad kauneid vaateid Raespa puis- ja rannaniidud, Kõrgessaare saar ja Sõmeri poolsaar. Illussaare kaldal saab imetleda vaadet Paatsalu lahele.

Paadisõidu armastajatele võivad huvi pakkuda Varbla laiud: 12 saare ja laiu vahel sõitmine on tore ajaviide nii lastele kui ka täiskasvanutele. Kalastamiseks sobivad enam Vaiste-Saulepi ja Paatsalu rannikumeri.

Foto: Sivar Tõnisson

Sisemaa suurim vaatamisväärsus on Kolga oja ja luited. Läbi luitestiku voolates on oja kujundanud sügava maalilise oru. Siinsete vanimate mändide vanus ulatub üle 170 aasta. Loodushuvlistele on siia rajatud ka matkarada.

Foto: Margit Merila

Varbla kandis on sündinud eestlaste maadlussangar ja olümpiavõitja Kristjan Palusalu ja kirjanik Karl Ristikivi.

Ristikivi kohta leiab palju huvitavat Uue-Varbla mõisas asuvast valla muuseumist. Uue-Varbla mõisahoone on üks vähestest suhteliselt hästi säilinud varaklassitsistlikest puidust mõisahoonetest Eestimaal. Varblas asub ka EELK Varbla Urbanuse kirik, mille tagasihoidlikule välisilmele vastandub küllaltki rikkalik rannarootsi kirikute stiilis interjöör.

Valla ettevõtluses on tähtis osa põllumajandusel. Enamlevinud põllumajandusharud on looma- ja taimekasvatus. Vähem tegeletakse aianduse ning puu- ja köögiviljakasvatusega. Muudest ettevõtetest on olulisel kohal metsa ülestöötamise ja varumisega tegelevad ettevõtted ning puidu töötlemine. Paljudele inimestele annab olulise osa sissetulekust kalapüük. Teeninduses on esikohal turism kui kõige kiiremini arenev ettevõtlusharu.

Varbla valla olulisemateks ja rohkeima osavõtuga kultuurisündmusteks peetakse „Nädalalõppu Varblas” ja selle raames peetavat kohvikutepäeva.

Päise pilt: Sivar Tõnisson