Loading... (0%)

Maakaitsepäeval avatakse Lihula üksikkompanii ruumid ja pühitsetakse lipp

22 juuni 2016

Neljapäeval, 23. juunil toimub Lihulas maakaitsepäev, kus lisaks teistele sündmustele toimub ka Kaitseliidu Lääne maleva Lihula üksikkompanii ruumide avamine ning lipu pühitsemine.

MAAKAITSEPAEV LIHULASPea aasta kestnud ruumide remont on nüüdseks lõppenud ning 23. juunil kell 15 avab Kaitseliidu Lääne maleva Lihula üksikkompanii oma ruumid Lihula mõisa esimesel korrusel.

Kontsertjumalateenistus, mille käigus pühitsetakse Kaitseliidu Lääne maleva pidulik riigilipp ning Lihula üksikkompanii lipp, toimub EELK Lihula Eliisabeti kirikus samal päeval kell 16. Esinevad naiskoor Leelo ja segaansambel Ei või olla.

Kogu neljapäevase maakaitsepäeva kava leiate SIIT.

 

Aastast 1925

Lihula üksikkompanii ajalugu ulatub aastasse 1925, mil algselt III malevkonna üksus nimetati ümber Lihula malevkonnaks. 1931. a pühitseti sisse ja anti kindral Ernst Põdderi poolt Lihula malevkonnale üle malevkonna lipp, kuid juba 1940. aastal likvideeriti Kaitseliit ning järgnes pikk okupatsiooniperiood Eesti ajaloos.

Kaitseliidu Lihula kompanii 1934. Avo Kiisk erakogu

1990. a alustati aga just Lõuna-Läänemaalt Kaitseliidu Lääne maleva loomist, mille ühe üksusena asutati taas Lihula malevkond. 2004. aastast aga likvideeriti see seoses struktuurimuudatustega ning olemasolev isikkoosseis liideti Risti malevkonnaga. Järgnes periood, kust piirkonnast tulenev vabatahtlik riigikaitseline tegevus oli tagasihoidlik.

Siiski säilis piirkonna kaitseliitlastel soov ja tahtmine panustada rohkem tegevusse, millega oli alustatud taasiseseisvumise järgsetel aastatel. Väike initsiatiivgrupp alustas kokkusaamisi ja arutelusid, kaasates neisse nii endisi kui ka praegusi liikmeid. Värvati juurde uusi liikmeid, võeti eesmärgiks osaleda rühma suuruse üksusega nii Võidupüha paraadil kui ka suurõppusel Orkaan.

Piirkondliku üksuse olulisus

Ühistel koosviibimistel ja aruteludel jõuti arusaamiseni, et üheks demotivaatoriks on piirkondliku üksuse puudumine, mille kaudu oleks võimalik taaselustada huvi riigikaitse vastu, suurendada liikmeskonda, tagada kogukonna paremat abistamist ja turvalisust ning väärtustada isamaalist kasvatust.

Samuti aitaks kohalik piirkondlik üksus pöörata tähelepanu üksikisikule, mis omakorda aitaks kaasa nii huvi kui ka maine tõstmisele ning millest paljuski sõltub uute liikmete liitumine. Piirkondliku üksuse kaotamisega kaasnes tavakaitseliitlasest kaugenemine, mistõttu ei väärtustanud ei kaitseliitlased ega kohalik elanikkond enam olulisel määral organisatsiooni kuulumist.

Kõigest sellest lähtuvalt, esitati 2012.a suvel Lõuna-Läänemaa kaitseliitlaste poolt avaldus piirkondliku üksuse moodustamise vajalikkuse kohta, et tugevdada seeläbi Kaitseliidu mainet kohaliku elanikkonna seas ning tagada liikmeskonna jätkusuutlikus. 2012. a lõpus viidi läbi üksuse asutamiskoosolek.

30. jaanuaril 2013 allkirjastaski Kaitseliidu ülem brigaadikindral Meelis Kiili käskkirja Kaitseliidu Lääne maleva koosseisus uue struktuuriüksuse – Lihula üksikkompanii – loomise kohta. Senisele kolmele malevkonnale (Hiiumaa, Haapsalu ja Risti) lisandus Lõuna-Läänemaale piirkondlik iseseisev üksus Lihula üksikkompanii.

Oma lipp

Seoses piirkondliku allüksuse taasloomisega Lõuna-Läänemaal, hakati initsiatiivgrupi poolt uurima, kas ajaloolise Lihula malevkonnal eksisteeris ka sümboolikat, mida Lihula Üksikkompanii malevkonna õigusjärglasena, saaks taastada ja uuesti kasutusele võtta.

Marko Reisel. Foto: Kaitseliit

“Eks põhjalikum uurimine ootab üksikkompanii liikmeskonda veel ees, kuid esmase tulemusena suudeti leida viiteid (Lääne Elu, 23.september 1931.a), et 20.septembril 1931. a annetati ja anti üle kindral Ernst Põdderi poolt malevkonnale allüksuse lipp. Suutsime leida ka lipu pildi ning samuti ühe foto, kus on jäädvustatud lipu üleandmine Lihula linnusemäel,” ütles Lihula Üksikkompanii pealik Marko Reisel.

Lipp ise on kahepoolne, millest üks pool kujutab Lääne maleva lippu ja teisel poolel on kujutatud Lihula malevkonna lippu. Lihula malevkonna lipu taust on lillat värvi, lipukanga keskosas on kujutatud vapikilp ümbritsetuna rohelistest tammelehtedest pärjaga.

Vapikilbi kohal on kaarjalt kuldne kiri “LIHULA MALEWKOND” ning vapikilbi all kuldsete numbritega Lihula malevkonna asutamiskuupäev “6 I 1925”. Vapikilp on jaotatud kolme sektorisse ning osadel kujutatud vastavalt soomustatud kätt mõõgaga ning stiliseeritud “E” tähte, kuldset viljavihku kolme viljapeaga ja purjedega viikingilaeva merelainetel. Sektorite ülal eendub hõbedane kindlusemüür kolme sakmelise torniga.

“Hetkel ei ole me kahjuks suutnud tuvastada, mis ajaloolisest lipust pärast okupeerimist edasi sai. Võimalik, et nagu paljude lippudega tol ajal, peideti see kas allüksuse liikmete või kogukonna poolt,” selgitas Marko Reisel. “Samas ei saa välistada ka seda, et lipp sattus võõrvõimu kätte ja hävitati. Pärast ruumide lõplikku valmimist ja sisustamist, püüame rohkem süvitsi uurida, mis tegelikult siis juhtus,” lisas ta ning soovis lipu taastamise juures kindlasti ära märkida üksikkompanii pealiku abi veebel Jaas Vokki, kellel oli seejuures oluline roll.

Oma embleem

9. juuni istungil kiitis Kaitseliidu keskjuhatus heaks ja kinnitas Lihula üksikkompanii embleemid. Marko Reisel ütles, et info selle kohta, kas ajalooliselt Lihula malevkonnal käiseembleem eksisteeris või mitte – puudub, ning selgitas, et praegune embleem on kujundatud tuginedes suuresti elementidele, mis võiksid allüksust seostada piirkonnaga.

Lihula üksikkompanii embleem on pealt müürihambulise hõbedase sarikaga jaotatud kilp, mille ülemine väli on punane. Alumisel mustal väljal on kilbi alanurgast tõusev hõbedane muinasmõõk. Lihula valla vapivärvides embleemi sakmelisi müüre võib seostada nii kodupaiga sarikana kui ka Lihula linnuse müürina ning muinasmõõka kui muistset vabadusvõitluse ja vapruse sümbolit.

Embleemi kantakse tekstiilist varrukaembleemina kaitseväelase välivormi jaki ja talvise välivormi jope vasakul varrukal varrukatasku peal. Varrukaembleemid väljastatakse kandmiseks Lihula üksikkompaniisse kuuluvatele isikutele ja allüksusest lahkumisel jääb varrukaembleem isikule mälestusesemeks ilma kandmise õiguseta.

Oma ruumid

Lihula üksikkompanii loomisele järgnenud üldkoosolekute, liikmeskonna korrastamise ja suurendamise, noorte kaasamise, plaanipärase väljaõppe alustamise, varustuse ühtlustamise ning tegevuskavade väljatöötamise loogilisteks sammudeks oli nii embleemide ja lipu kasutusele võtmine kui ka oma ruumide saamine.

Arnold Juhans. Foto: Urmas Lauri, Lääne Elu

Mais 2014 allkirjastasid Kaitseliit ja Lihula vald lepingu, millega anti Lihula mõisahoonest seni kasutuseta seisnud kolm ruumi esimesel korrusel ja keldri Kaitseliidule 15 aastaks tasuta kasutada.

Kaitseliidu Lääne maleva pealik pealik Arnold Juhans kiitis vallavalitsust: “Lihula eelmine vallavõim juba pakkus variante välja. Meie enda paberite ajamine ja kooskõlastasime võttis nii kaua aega, et vahepeal vahetus vallavõim. Õnneks on ka uus volikogu olnud väga koostööaldis.”

“Koht on väärikas. Ei ole kusagil nurga taga, meile igati austav,” ütles Arnold Juhans. “Kindlasti on sinna vaja teha investeeringuid – väljaõppeklass, töökabinet, sanitaarsõlmed ja üht-teist veel. Töö on tegelikult päris suur. Muinsuskaitse aluses mõisas peab arvestama ka piirangutega.”

Raha tuleb oma eelarvest ja Kaitseliidu peastaabist. Osa tööst tehakse oma kätega. “Eks kaitseliitlased hakkavad tööd tegema talgute korras. Asi pole rahas, vaid tahetakse, et oma käsi oleks mängus,” ütles Juhans.

Kaitseliidu perepäev Lihulas. Foto: Urmas Lauri, Lääne Elu

Kristina Kukk
Lihula Teataja kaastoimetaja

Refereeritud:
Lääne malevas taastati Lihula allüksus 
Kaitseliidu keskjuhatuse poolt kinnitati Haapsalu malevkonna ja Lihula üksikkompanii embleemid
Kaitseliidu Lihula üksikkompanii kolib Lihula mõisa


Päise foto: Urmas Lauri, Lääne Elu